2461,04 eurot Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046); lepinguline esindaja Anu Volmer
Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusviis
Kostja: X (isikukood XXX) Lihtmenetlus, lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga otsus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 29.10.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 1424562236502 tulenev põhivõlg 2000 eurot, viivis 79,23 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Jätta rahuldamata intressinõue 258,91 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise nõue 20 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,90 euro ulatuses.
4.Jätta hageja menetluskulud 85,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,30% ulatuses hageja kanda.
5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 299,95 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
6.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa tasumiseni. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,
kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 19.06.2024 hagi kostja vastu nõudega mõista kostjalt hageja kasuks välja BB Finance OÜ ja kostja vahel 29.10.2023 krediidilepingust nr 1424562236502 tulenev põhivõlgnevus 2000 eurot, intress 258,91 eurot, viivis 152,13 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50 eurot.
2.Hageja on nõude aluseks olevate asjaolude kohta esitanud järgmised selgitused.
2.1.Hageja nõude aluseks on BB Finance OÜ (registrikood 11306564, krediidiandja) ja kostja vahel 29.10.2023 sõlmitud krediidileping 1424562236502 krediidilimiidiga 2000 eurot. Kostja allkirjastas lepingu digitaalselt. Lepingule oli lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kõik lepingu dokumendid edastatakse Krediidiandja poolt kliendile püsival andmekandjal kliendi poolt kinnitatud e-posti aadressile. Leping koos tingimustega on edastatud kostjale 29.10.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel kinnitatud e-posti aadressile xxx. Kõik lepingu dokumendid on kostjale kättesaadavad ning soovi korral alla laetavad Hyba kodulehelt www.hyba.ee iseteeninduse kaudu enda isiklikule kasutajakontole sisse logides kas Smart-ID või mobiili ID-ga. Lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 48,54% aastas ja intressimäär 41% aastas.
2.2.Hageja väitel sai kostja selle lepingu alusel laenu 2000 eurot, mis on kostja arvelduskontole XXXXXXXX välja makstud 29.10.2023.
2.3.Lepingu kohaselt tuli kord kuus tasuda minimaalne osamakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest (1/60 krediidijäägist) ja intressist. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud. Kui kostjal olid tasumata kolm järjestikust tagasimakset, ütles krediidiandja lepingu üles. Teate edastas krediidiandja kostjale 09.02.2024 HyBa iseteeninduse vahendusel kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx (lisa 8, vt. kohale toimetatud 09.02.2024 kell 10:02:08). Teates oli kirjas, et krediidiandja ütleb lepingu üles 24.02.2024 seisuga. Kostjal oli selle ajani võimalus võlg tasuda, aga seda ta ei teinud.
2.4.Krediidiandja loovutas nõude aluseks olevast lepingust tulenevad nõuded 18.03.2024 hagejale.
2.5.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 ja üldtingimuste punkti 2.9 alusel enne lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulud 15 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale edastatud kliendikeskkonna kaudu e-posti aadressile xxx 13.12.2023, 11.01.2024, 09.02.2024 ning tasulised võlateatised (iga kiri 5 eurot) on edastatud kostjale 18.12.2023, 17.01.2024 ja 16.02.2024. Peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulusid nõuab hageja 35 eurot tarbijakrediidi teabelehes punkti 3 alusel. Hageja on saatnud kostjale nõudekirjad: 18.03.2024 (25 eurot, vt. lisa 12), 01.04.2024 (5 eurot), 17.04.2024 (5 eurot) (lisa 14).
2.6.Hageja esitas ka VÕS § 4034 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse loobumata algsest nõudest. Hageja toob välja, et kostja on kokku saamid 2000 eurot, tagasimakseid teinud ei ole ning kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud krediidisumma, sissenõudmiskulud 50 eurot ja viivised alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 79,23 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud läbi avaliku e-toimiku 16.08.2024. Menetlusse võtmise määrusega oli kostjale antud tähtaeg 14 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja vastanud ei ole. Kohus teeb otsuse TsMS § 444 lg 2 kohaselt lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu 29.10.2023, digiallkirjastatud konteineris on krediidileping, krediidilepingu üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on selgitanud, kuidas ja millal esitati kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal ning on selle kohta tõendina esitanud ka ekraanikuvatõmmised (dtl 205). Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 209), et laen 2000 eurot kanti kostja pangakontole üle. Hageja on tõendanud krediidiandja poolt digitaalselt allkirjastatud tõendiga (dtl 211), et nõue on talle loovutatud. Kohus kontrollis hagis esitatud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,16%). Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud krediiditoimiku (dtl 134) ning tõendid registripäringute kohta. Päringud tehti maksehäireregistritesse, Ametlikesse Teadaannetesse, rahvastikuregistrisse ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja väitel küsiti kostjalt endalt laenu taotlemisel sissetulekut ja kohustusi. Rahvastikuregistri päringuga selgitati välja, et ülalpeetavaid ei ole. Maksu- ja Tolliametist saadud vastuse kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 4076 eurot, ent hageja väitel lähtuti väiksemast, kostja enda avaldatud sissetulekust (2700) eurot. Oma kohustuseks oli kostja hageja väitel avaldanud 350 eurot. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks nõudnud ega kogunud kostja pangakonto väljavõtte. Eestis ei ole praegu võimalik finantskohustuste olemasolu kontrollida muul viisil kui pangakonto väljavõtte kaudu. Ka Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb koguda pangakonto väljavõte ning selle võib kogumata jätta vaid juhul, kui muud andmed kogumis võimaldavad usaldusväärselt hinnata nõutud asjaolusid. Üksnes kostja enda poolt oma kohustuste summa märkimine ei ole piisav. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud konkreetselt, missugused finantskohustused tal mitme krediidiandja ees on, mis summas ning milliste kuumaksetega. Küsides abstraktselt vaid üht numbrit („kohustused“ vms), ei pruugi tarbija aru saada, mida selle all mõeldakse. Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei ole täielikult täitnud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.
5.Kohus tuvastas hageja esitatud tõendite põhjal, et krediidiandja saatis kostjale lepingu üles ütlemise teate, andes täiendava tähtaja võla tasumiseks ning kostja oli võlgu kolme järjestikuse tagasimaksega. Üles ütlemine oli seega kehtiv. Üles ütlemisega on kogu laenusumma muutunud sissenõutavaks. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 403 4 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata põhivõla 2000 eurot.
VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole ümberarvestuses seadusjärgset intressi arvestanud, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (2000 eurolt) alates 25.02.2024 (s.o lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast) kuni hagi esitamiseni 19.06.2024, kokku 79,23 eurot. Hageja on tõendanud, et krediidiandja saatis enne lepingu üles ütlemist iga sissenõutavaks muutunud tagasimakse kohta ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja. Kostja poolt allkirjastatud tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et võlateatise tasu on 5 eurot. Peale lepingu lõppu nõuab hageja võla sissenõudmiskulusid järgmiselt: 18.03.2024 kirja eest 25 eurot, 01.04.2024 kirja eest, 17.04.2024 eest 5 eurot. Peale lepingu lõppu tehtud sissenõudmiskulude osas sätestab tarbijakrediidi teabeleht, et pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast, täpsed alused on toodud lepingus. Hageja viidatud üldtingimuste punktis 2.9 on sätestatud: „pärast lepingust tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtpäeva saabumist võib krediidiandja nõuda võla sissenõudmiskulusid järgnevalt: a) kuni 30 eurot, kui võlanõue on kuni 500 eurot; b) kuni 40 eurot, kui võlanõue on 500-1000 eurot; c) kuni 50 eurot, kui võlanõue ületab 1000 eurot.“ Hageja ei ole seega esile toonud, et lepingus oleks olnud selge kokkulepe, et peale lepingu lõppu saadetav esimene võlateade on 25 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt välja iga kirja eest 5 eurot, mis oli tingimustes võlateate tasuna selgelt kirjas. Kohus rahuldab enne lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 15 eurot + peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskuude hüvitamise nõude 15 eurot VÕS § 115 alusel, arvestades VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid.
6.Menetluskulud Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagihind on 2461,04 eurot. Kohus rahuldas hageja põhinõude 2000 eurot, viivisenõude 79,23 eurot ja võla sissenõudmiskulud 30 eurot, kokku
2109,23 eurot, mis on hagi esitamisel arvestatud hagihinnast (2461,04 eurot) 85,70%. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 85,70% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 14,30% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 85,70% hageja põhjendatud menetluskuludest (350 eurot), millele vastab summa 299,95 eurot. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.