2-24-116905/12 - Võlaõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

4.Kohus tuvastas kohtule esitatud tõendite põhjal, et kostja on digiallkirjastanud nõude aluseks oleva lepingu 29.10.2023, digiallkirjastatud konteineris on krediidileping, krediidilepingu üldtingimused ja tarbijakrediidi teabeleht. Hageja on selgitanud, kuidas ja millal esitati kostjale lepingudokumendid püsival andmekandjal ning on selle kohta tõendina esitanud ka ekraanikuvatõmmised (dtl 205). Hageja on tõendanud maksekorraldusega (dtl 209), et laen 2000 eurot kanti kostja pangakontole üle. Hageja on tõendanud krediidiandja poolt digitaalselt allkirjastatud tõendiga (dtl 211), et nõue on talle loovutatud. Kohus kontrollis hagis esitatud andmete alusel, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingu sõlmimise ajal kehtinud maksimaalset krediidi kulukuse määra (oli 50,16%). Kohus ei nõustu, et algne krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on tõenditena esitanud krediiditoimiku (dtl 134) ning tõendid registripäringute kohta. Päringud tehti maksehäireregistritesse, Ametlikesse Teadaannetesse, rahvastikuregistrisse ja Maksu- ja Tolliametisse. Hageja väitel küsiti kostjalt endalt laenu taotlemisel sissetulekut ja kohustusi. Rahvastikuregistri päringuga selgitati välja, et ülalpeetavaid ei ole. Maksu- ja Tolliametist saadud vastuse kohaselt oli kostja keskmine sissetulek 4076 eurot, ent hageja väitel lähtuti väiksemast, kostja enda avaldatud sissetulekust (2700) eurot. Oma kohustuseks oli kostja hageja väitel avaldanud 350 eurot. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja finantskohustusi. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks nõudnud ega kogunud kostja pangakonto väljavõtte. Eestis ei ole praegu võimalik finantskohustuste olemasolu kontrollida muul viisil kui pangakonto väljavõtte kaudu. Ka Riigikohus on leidnud, et üldjuhul tuleb koguda pangakonto väljavõte ning selle võib kogumata jätta vaid juhul, kui muud andmed kogumis võimaldavad usaldusväärselt hinnata nõutud asjaolusid. Üksnes kostja enda poolt oma kohustuste summa märkimine ei ole piisav. Hageja ei ole esile toonud, et kostjalt oleks küsitud konkreetselt, missugused finantskohustused tal mitme krediidiandja ees on, mis summas ning milliste kuumaksetega. Küsides abstraktselt vaid üht numbrit („kohustused“ vms), ei pruugi tarbija aru saada, mida selle all mõeldakse. Kohus on seega seisukohal, et krediidiandja ei ole täielikult täitnud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et poolte vahel oli küll kehtiv tarbijakrediidileping, laen oli kostja kasutusse antud, ent vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu rahuldab kohus hageja nõude osaliselt, hageja esitatud nõude ümberarvestuse kohaselt.

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt asendub lepingu intressimäär lepingu sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga. Hageja ei ole ümberarvestuses seadusjärgset intressi arvestanud, seega jääb hageja intressinõue rahuldamata. Ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda võlalt viivist, ent seadusjärgses viivise määras. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (2000 eurolt) alates 25.02.2024 (s.o lepingu üles ütlemisele järgnevast päevast) kuni hagi esitamiseni 19.06.2024, kokku 79,23 eurot. Hageja on tõendanud, et krediidiandja saatis enne lepingu üles ütlemist iga sissenõutavaks muutunud tagasimakse kohta ühe tasuta ja ühe tasulise meeldetuletuskirja. Kostja poolt allkirjastatud tarbijakrediidi teabelehes on märgitud, et võlateatise tasu on 5 eurot. Peale lepingu lõppu nõuab hageja võla sissenõudmiskulusid järgmiselt: 18.03.2024 kirja eest 25 eurot, 01.04.2024 kirja eest, 17.04.2024 eest 5 eurot. Peale lepingu lõppu tehtud sissenõudmiskulude osas sätestab tarbijakrediidi teabeleht, et pärast lepingu lõppemist on võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast, täpsed alused on toodud lepingus. Hageja viidatud üldtingimuste punktis 2.9 on sätestatud: „pärast lepingust tulenevate kohustuste täitmise lõpptähtpäeva saabumist võib krediidiandja nõuda võla sissenõudmiskulusid järgnevalt: a) kuni 30 eurot, kui võlanõue on kuni 500 eurot; b) kuni 40 eurot, kui võlanõue on 500-1000 eurot; c) kuni 50 eurot, kui võlanõue ületab 1000 eurot.“ Hageja ei ole seega esile toonud, et lepingus oleks olnud selge kokkulepe, et peale lepingu lõppu saadetav esimene võlateade on 25 eurot. Kohus mõistab seega kostjalt välja iga kirja eest 5 eurot, mis oli tingimustes võlateate tasuna selgelt kirjas. Kohus rahuldab enne lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 15 eurot + peale lepingu üles ütlemist tehtud võla sissenõudmiskuude hüvitamise nõude 15 eurot VÕS § 115 alusel, arvestades VÕS § 1132 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirmäärasid.