Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi OK ja AK vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.08.2016 määrus kaja menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti registrikood 70000349), esindaja Marion Kurg Kostja 1 OK (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 2 AK (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
kaudu,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.08.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi OK ja AK vastu ühisvara jagamiseks. 29.01.2016 rahuldas kohus hagi tagaseljaotsusega. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus 29.01.2016 tagaseljaotsus 10.05.2016.
20.07.2016 esitas kostja OK tagaseljaotsuse peale kaja, paludes taastada tsiviilasja menetluse, saata kostjale hagimaterjalid ja anda tähtaeg hagile vastamiseks.
3.Hageja palus jätta kaja rahuldamata. Esimese astme kohtu määrus
4.26.08.2016 määrusega keeldus maakohus kaja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
5.TsMS § 456 lg 1 kohaselt jõustub kohtuotsus, kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt jõustub tagaseljaotsus, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. TsMS § 3141 lg 2 kohaselt kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
6.29.01.2016 edastati kostjatele 29.01.2016 tagaseljaotsus AET-i kaudu. 26.02.2016 edastati kostjale OK-le 29.01.2016 tagaseljaotsus postiga aadressil XXX, Tallinn. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas kostja OK kohtule 28.07.2015 taotluse, milles tema aadressiks oli märgitud XXX (tl 104). Samas taotluses palus kostja OK saata temale hagiavalduse 03.06.2015 (täitemenetluses 13-13/798-4) koos lisadega posti teel aadressile XXX. 24.08.2015 edastas kostja OK kohtule taotluse, milles muu hulgas märkis, et ümbrik dokumentidega saabus aadressile XXX (tl 110). Korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn ühisomanikeks on kostjad AK ja OK (tl 71). Lisaks nähtub toimiku materjalidest, et kostja OK kehtivaks elukoha aadressiks on XXX, Tallinn (tl 67, 127). 07.03.2016 tagastati materjalid kohtule, kuna hoiutähtaeg möödus ja kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid (tl 134). 24.03.2016 edastas kohus kostjale OK-le 29.01.2016 tagaseljaotsuse elektronpostiaadressile XXX (tl 136), mis on kostja OK kehtivaks elektronpostiaadressiks rahvastikuregistri andmete kohaselt (tl 67). Kohtukantselei edastas 29.03.2016 kostjale OK-le kirja postiga aadressile XXX, Tallinn, milles kantselei selgitas, et vastavalt TsMS § 3141 lg 2 kui menetlusdokumendid on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest 3 päeva möödumisel saajale kättetoimetatuks (tl 139). Kohtukantselei 29.03.2016 kiri koos 29.01.2016 tagaseljaotsusega toimetati kostjale OK-le kätte aadressile XXX, Tallinn postkasti panekuga 05.04.2016 (tl 141). KIS-i andmetel jõustus 29.01.2016 tagaseljaotsus 10.05.2016 edasi kaebamata.
7.Kostja OK esitas 29.01.2016 tagaseljaotsuse peale kaja 20.07.2016. Kuivõrd tagaseljaotsus oli kaja esitamise ajaks jõustunud, ei ole tagaseljaotsusele kaja esitamine praeguses asjas TsMS § 456 lg 1 järgi lubatud. Määruskaebus
8.Kostja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega kaja rahuldada ning tsiviilasja menetlus taastada.
9.Maakohus leidis ekslikult, et otsus on kostjale kättetoimetatud postkasti panekuga aadressile XXX. Kostja elukoha aadressiks ei ole XXX, vaid YYY. Nimetatud aadressile ei ole saadetud ühtegi menetlusdokumenti. Seetõttu ei saanud kostja teada, et tema suhtes on tagaseljaotsus tehtud. Samuti ei ole kostjat teavitatud ega hoiatatud, et dokumente võib saata TsMS § 3141 alusel selliselt, et tegelikult neid kätte ei saa ega isegi tea, et need on saadetud. Seetõttu ei ole tagaseljaotsust kostjale kätte toimetatud enne 21.06 ja see ei saa olla jõustunud.
10.TsMS § 3141 on põhiseadusevastane, kuna see piirab kostja õigust võtta osa oma asja arutamisest, sest hagi ja muid dokumente on võimalik kohtul saata ja jõustada ilma neid tegelikult kostjale kätte toimetamata ja teatavaks tegemata. 2(4)
11.Sõltumata eelnevast saab antud juhul kaja esitada ja seda tuleb menetleda. Riigikohus on kohtuasjas 3-2-2-3-06 p-s 10 teistmisavaldust rahuldades selgitanud, et: “Tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel. Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse esitamisel tuleb tasuda kassatsioonikautsjon samas ulatuses nagu kassatsioonkaebuse esitamisel (TsMS § 706 lg 2) ja kui Riigikohus jätab asja menetlusse võtmata, arvatakse kassatsioonikautsjon riigituludesse. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist (TsMS § 67).“ Samal seisukohal oli Riigikohus asjas 3-2-2-2-06 p-s 10. Samuti on Riigikohtu asjas 3-2-2-3-14 p-s 8 öelnud, et kui tagaseljaotsus on kaja mitteesitamise tõttu jõustunud, on õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. Seega on Riigikohus nimetatud asjades korduvalt kinnitanud, et sõltumata teistmisavalduse rahuldamisest (mis tähendab, et tagaseljaotsus oli jõustunud), oli avaldajatel õigus esitada ka kaja ehk tegemist on alternatiivsete õiguskaitsevahenditega. Seega on kaja esitamine ka antud juhul lubatud ja kohus peab seda menetlema. Vastus määruskaebusele
12.Hageja palub jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Määruskaebuse esitaja väitel ei saanud ta tagaseljaotsust kätte postkasti panekuga aadressil XXX, sest see ei ole määruskaebuse esitaja elukoha aadress, tema elukoha aadress on YYY. Ringkonnakohus leiab, et väide on põhjendamatu. Määruskaebuse esitaja on sama asja menetluses varem kohtule esitatud avaldustes märkinud enda elukohaks XXX ja kuni tagaseljaotsuse tegemiseni ja selle kättetoimetamiseni postkasti panekuga 05.04.2016 ei ole määruskaebuse esitaja avaldanud kohtule oma väidetava uue elukoha aadressi. TsMS § 200 lg 4 järgi peavad menetlusosaline ja tema esindaja kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. Seega oli maakohus õigustatud määruskaebuse esitajale menetlusdokumente, sh tagaseljaotsust, kätte toimetama tema poolt avaldatud elukoha aadressil XXX, Tallinn.
16.Määruskaebuse esitaja väitel on Riigikohus asjas 3-2-2-3-14 p-s 8 selgitanud, et juhul, kui tagaseljaotsus on kaja mitteesitamise tõttu jõustunud, on menetlusosalisel õigus valida, kas esitada kaja või teistmisavaldus. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja on valesti aru saanud Riigikohtu viidatud lahendi seisukohast. Riigikohus on viidatud lahendi punkti 8 viimases lõigus leidnud, et menetlusosalisel on põhimõtteliselt valikuõigus, kas esitada kaja või teistmisavaldus, kuid mitte seda, et kaja saaks esitada jõustunud tagaseljaotsuse peale. Nii kaja kui ka teistmisavalduse esitamisel tuleb ikkagi järgida vastavalt kas kaja esitamise või teistmisavalduse esitamise tähtaegu.
3(4)
17.Määruskaebuse esitaja väitel on TsMS § 3141 lg 2 põhiseadusevastane, kuna see piirab menetlusosalise õigust võtta osa oma asja arutamisest. Ringkonnakohus leiab, et TsMS §-s 3141 lg 2 on kooskõlas põhiseadusega, kuna selle sätte kohaldamise eelduseks on menetlusosalise enda avaldus elukoha aadressi kohta. Andes kohtumenetluses kohtule teada oma elukoha aadressi, peab menetlusosaline arvestama võimalusega, et kohus edastab talle menetlusdokumente selle aadressil, ning sellest tulenevalt kontrollima nimetatud aadressil posti saamist piisava sagedusega. Seega on kohtule edastatud postiaadressil menetlusdokumentide kättesaamine menetlusosalise enda mõjusfääris ning sellele postiaadressile tähitud kirjaga saadetud menetlusdokumentide vastuvõtmata jätmine ja seejärel lihtkirjaga menetlusdokumentide kättetoimetamine TsMS § 3141 lg 2 järgi ei riiva menetlusosalise õigust võtta osa oma asja arutamisest.
18.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määranud, määratakse need kindlaks pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt / Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.