Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-7923
Kohtuasi
XX hagi Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa, YY, aktsiaseltsi ESPAK, Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu, Reterra Estate OÜ, Politsei- ja Piirivalveameti ja Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets Kostja II YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja III aktsiaselts ESPAK (registrikood 10077564), seaduslikud esindajad AL, TA ja IP Kostja IV Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu (registrikood 80008275), seaduslikud esindajad PL, VD ja JŠ Kostja V Reterra Estate OÜ (registrikood 12809907), lepingulised esindajad vandeadvokaat Martin Tamme ja advokaat Eva Arumets Kostja VI Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood 70008747), lepinguline esindaja Heli Insler Kostja VII Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (registrikood 70000349), lepinguline esindaja Inna Golovina
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta muutmata Harju Maakohtu 10. septembri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-7923, kuid muuta osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud XX kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 31. mail 2020 Harju Maakohtule Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa (kostja I, kohtutäitur), YY (kostja II, ostja), aktsiaseltsi ESPAK (kostja III, sissenõudja), Tapa vald, Tapa linn, Ülesõidu tn 5a korteriühistu (kostja IV, sissenõudja), Reterra Estate OÜ (kostja V, sissenõudja) ja Politsei- ja Piirivalveameti (kostja VI, sissenõudja) vastu hagi, milles palus tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 014/2017/1169 Tallinna kohtutäituri Marek Laanemetsa poolt
27.mail 2020 koostatud vara kordusenampakkumise akt. Ühtlasi esitas hageja avalduse hagi tagamiseks. 1. juunil 2020 palus hageja täiendavalt kaasata menetlusse kostjana Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu (kostja VII, sissenõudja). Hagiavalduse kohaselt viis kohtutäitur täiteasjas nr 014/2017/1169 (täiteasi) läbi enampakkumise Harju Maakonnas Harku vallas Tabasalu alevikus XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX) (kinnistu) suhtes. Hageja ja tema abikaasa CC omandasid kinnistu 8. märtsi 2006. a asjaõiguslepingu alusel. Abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. Hageja leiab, et kinnistu enampakkumisel rikuti enampakkumise olulisi tingimusi, kuivõrd pärast täitemenetluse peatamise aluse ära langemist oleks tulnud täitemenetlust alustada algusest peale, sh võimaldada enampakkumisele registreerida ka isikutel, kes seda enne täitemenetluse peatamist teha ei jõudnud.
2.2. juunil 2020 võttis kohus hagi menetlusse ja rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks. Kohus määras hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas kuni kohtulahendi jõustumiseni ja seada keelumärge kinnistule hageja kasuks praeguses tsiviilasjas nõuete tagamiseks.
3.22. juunil 2020 esitas CC määruskaebuse hagi tagamise määrusele ja vastuväite kohtu tegevusele. CC selgitas, et ta ei ole küll menetlusosaline, aga on kinnistu, mille suhtes on keelatud käsutamine ja peatatud täitemenetlus, ühisomanik. Kuivõrd täiteasjas on täitedokumendiks otsus, millega lõpetati hageja ja CC ühisomand mh kinnistu suhtes, müües see täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud avaliku enampakkumise korras ning jagades saadav raha hageja ja CC vahel võrdsetes osades, siis on CC täiteasjas hageja kõrval võlgnikuks ja sissenõudjaks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi ei saa menetleda ilma, et üks
omanikest oleks kaasatud menetlusse. CC ja hageja abielu on lahutatud, kuid see otsus ei ole kaebuse esitamise hetke seisuga jõustunud. CC ei ole andnud hagejale nõusolekut pidada õigusvaidlust ühise vara osas ega soovi seda pidada, sest tal puuduvad mistahes pretensioonid kohtutäituri tegevuse osas ja ta leiab, et hageja püüab pidevate kaebuste esitamisega takistada täitedokumendi täitmist.
4.Hagiavaldusele esitasid vastuse kostja I ja kostjad V–VII. Kostja I palus jätta hagi läbi vaatamata, kuivõrd hagi on esitatud ilma CC kaasamiseta ja nõusolekuta. Hagi menetlemise korral palus kostja I jätta hagi rahuldamata, sest TMS-s sätestatu kohaselt tuli kohtutäituril pärast täitemenetluse uuendamist jätkata etapist, kus enampakkumine oli enne peatamist. Kostja V palus samuti jätta hagi läbi vaatamata ning läbivaatamise korral rahuldamata. Hageja jättis esitamata kaebuse kohtutäiturile ja CC ei ole andnud hagejale nõusolekut õigusvaidluse pidamiseks ühise vara osas. Samuti ei ole enampakkumise läbiviimisel rikutud seaduses sätestatud tingimusi. Hagile vaidlesid vastu ka kostja VI ja kostja VII. Kostja VI leidis, et enampakkumisele registreerimine lõppes enne, kui tehti kohtumäärus, millega täitemenetlus peatati, mistõttu ei pidanud kohtutäitur võimaldama pärast täitemenetluse uuendamist enampakkumisele registreerida ka teistel isikutel. Kostja VII oli seisukohal, et kohtutäitur ei pidanud ega saanudki pärast täitemenetluse uuendamist avada uut enampakkumisele registreerimise aega ning enampakkumise kestvuse lühem aeg ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumine. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 10. septembri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata ja kostjate menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Samuti tühistas kohus Harju Maakohtu 2. juuni 2020. a määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta läbi vaatamata, sest hageja saaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitada üksnes koos CC-ga või tema nõusolekul, sest kinnistu, mille osas enampakkumine läbi viidi, oli enne enampakkumist hageja ja CC ühisomandis. CC on kohtule avaldanud, et ta ei ole andnud nõusolekut õigusvaidluse pidamiseks ega soovi seda pidada. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et ostetud asjale omandit ei teki, seega ei saa hagi rahuldamise korral kinnistu suhtes omandit tekkida vaid hagejal. Samuti viitas kohus perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 1. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse täies ulatuses. Hageja sooviks on, et kohus tühistaks enampakkumise, mille tagajärjeks peaks olema uue enampakkumise läbiviimine. Hageja eesmärgiks ei ole vara tagastamine.
7.Määruskaebusele esitasid seisukoha kostjad V–VII. Kostjad VI ja VII palusid jätta määruskaebuse menetlusse võtmata või rahuldamata. Määruskaebuse palus jätta rahuldamata ka kostja V.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi.
10.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus õigesti hagi läbi vaatamata, kuivõrd hageja ei esitanud hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks CC-ga ühiselt ja CC ei ole ka andnud hagejale nõusolekut praeguse õigusvaidluse pidamiseks, vaid on selle õigusvaidluse pidamise vastu.
11.Samas on ringkonnakohtu hinnangul ekslik maakohtu järeldus selle kohta justkui nõuaks hageja omandit tagasi enda ainuomandisse (kohtumääruse põhjenduste 3. lõige). Hageja ei ole lisaks enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõudele esitanud nõuet enampakkumisel müüdud kinnistu tagasisaamiseks, vaid hagiavaldusest nähtub, et tema huvi seisneb selles, et vara müüakse võimalikult kõrge hinnaga, aga see huvi jäi väidetava enampakkumise tingimuste rikkumise tõttu kaitsmata (tl 1B pöördel). Samuti on hageja määruskaebuses täpsustanud, et tema sooviks on üksnes uue enampakkumise läbiviimine (tl 153).
12.Kolleegium selgitab, et TMS § 223 järgne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi vastab kujundushagi tunnustele. Hagi eesmärk on kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda puhul, kus seda seaduse kohaselt kokkuleppel teha ei saa ning hagi rahuldava otsuse jõustumisega muutub ilma sundtäitmiseta õiguslik olukord. Seetõttu on Riigikohus asunud seisukohale, et enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel tuleb taotleda õigussuhte ümberkujundamist kõikide puudutatud täitemenetluse osaliste jaoks ühtemoodi kehtivalt, et oleks ammendavalt selge, kelle suhtes kehtivad enampakkumise kehtetuks tunnistamise õiguslikud tagajärjed (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 18). Samuti on Riigikohus leidnud, et ühisvaras või kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks alustatud täitemenetluses on kumbki ühisomanik (kaasomanik) samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).
12.1.Seega, kui esitatakse kujundushagi, mille ese on õigussuhe või absoluutne õigus, peavad õigustatud isikud esitama hagi tingimata ühiselt. Asja materjalidest nähtub, et enampakkumine viidi läbi hageja ja CC ühisomandis olnud kinnistu suhtes. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel kinnistu ostnud isikul ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt kinnistule omandit, mistõttu on kinnistu eelmistel omanikel TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt õigus nõuda enampakkumisel müüdud asi ostjalt välja asjaõigusseaduse § 80 alusel, samuti võib menetlusosaline nõuda kohtutäiturilt ka kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Kolleegiumi hinnangul pidi hageja esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ühiselt koos CC-ga, kellele enampakkumise kehtetuks tunnistamine nimetatud õiguslikud järelmid kaasa tooks. Enampakkumise kehtetuks tunnistamine ei saa kehtida ühe enampakkumisel müüdud kinnistu ühisomaniku suhtes ja teise suhtes mitte. Selliselt on tegemist vältimatute kaashagejatega TsMS § 207 lg 3 tähenduses.
12.2.Maakohus on eeltoodule ka hageja tähelepanu juhtinud, selgitades, et kaasatud peavad olema kõik täitemenetluse osalised ning enampakkumise aktist nähtub, et võlgnikuks on ka CC (tl 19 pöördel). Kolleegium selgitab, et kuivõrd hagi ei ole esitanud kõik vältimatud hagejad, siis ei ole hagejal võimalik hagis taotletud eesmärki saavutada, sest kohus saab ühisomandis olnud kinnistu suhtes läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistada üksnes kõigi
ühisomanike ühise hagi alusel ja kõigi ühisomanike suhtes ühiselt, mistõttu on maakohus õigesti jätnud hagi TSMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.Lisaks märgib kolleegium, et kuivõrd kinnistu, mille osas enampakkumine korraldati, oli esitatud asjaolude järgi endiste abikaasade hageja ja CC ühisomandis enne enampakkumise läbiviimist, siis on maakohus õigesti viidanud sellele, et hageja saab selle kinnistuga seotud õigusvaidlusi PKS § 29 lg 1 esimese lause järgi pidada ainult ühiselt koos CC-ga või viimase nõusolekul. Kuigi asja materjalidest nähtub, et hageja ja CC abielu on 27. märtsi 2020. a otsusega (jõustunud 21. septembril 2020) tsiviilasjas nr 2-19-10887 lahutatud (tl 82), siis PKS § 37 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse PKS § 29 lg-t 1 kuni ühisvara jagamiseni. Hageja ja CC ühisomand kinnistu suhtes pidi lõppema täiteasjas täitedokumendiks oleva 29. jaanuari 2016. a otsuse (jõustunud 10. mail 2016) tsiviilasjas nr 2-15-8063 alusel kinnistu enampakkumise korras müümisega ja saadud raha jagamisega (tl 81). Praeguses asjas on esitatud hagi kõnealuse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
13.1.Riigikohus on seoses PKS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatud piiranguga leidnud, et selle mõte õigusvaidluste aspektist on abikaasa varaliste huvide kaitse teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu, mistõttu kui mõlema abikaasa varalised huvid on piisavalt kohtumenetluses kaitstud, saavad abikaasad tsiviilõigusi ka üksi teostada. Kinnistu väljanõudmise õigus on kummalgi ühisomanikul eraldi ja piisab, kui asja nõutakse mõlema ühisomaniku ühisesse valdusse (Riigikohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-9519/78, p-d 25.1–25.2).
13.2.Samas ei anna kolleegiumi hinnangul kõnealune seisukoht alust asuda seisukohale, et praeguses asjas saab menetleda hageja esitatud hagi ühisomandis olnud kinnistu suhtes läbiviidud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kinnistu ühisomanikuks olnud CC on kohtule esitatud menetlusdokumendis teada andnud, et ta ei ole andnud nõusolekut õigusvaidluse pidamiseks praeguses asjas ega soovi seda pidada ning tal puuduvad mistahes etteheiteid kohtutäituri tegevuse osas. CC leiab, et hageja püüab kaebuste esitamisega takistada täitedokumendi täitmist (tl 74–77). Eelnevast tulenevalt ei oleks hageja enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetledes CC huvid kaitstud, mistõttu on kolleegiumi hinnangul maakohus põhjendatult keeldunud hagi menetlemisest.
14.Kuna maakohus on õigesti hagi läbi vaatamata jätnud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
16.TsMS § 427 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.