KK hagi OÜ Varpo Grupp vastu lepingust tulenevates nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. veebruari 2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
OÜ Varpo Grupp määruskaebus Hageja: KK (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Varpo Grupp (registrikood: 10418686), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. veebruari 2015 määrus osaliselt lepingulise esindaja tasu 14 954.40 euro väljamõistmise ja KK menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 2 671.20 euro ulatuses rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista OÜ-lt Varpo Grupp KK kasuks lepingulise esindaja tasu 14 810.40 eurot (resolutsiooni p 2) ja jätta rahuldamata KK avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 815.20 euro ulatuses (resolutsiooni p 3).
2.Lugeda Harju Maakohtu 5. veebruari 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: “1. Rahuldada KK avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Varpo Grupp välja KK kasuks menetluskulu summas 16 523.41 eurot (kuusteist tuhat viissada kakskümmend kolm eurot 41 senti), millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 1 713.01 eurot (üks tuhat seitsesada kolmteist eurot, 01 senti) ja lepingulise esindaja tasu 14 810.40 eurot (neliteist tuhat kaheksasada kümme eurot, 40 senti).
1(5)
Tsiviilasi nr 2-12-9982
3.Jätta rahuldamata KK avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 815.20 euro (kahe tuhande kaheksasaja viieteistkümne euro, 20 sendi) ulatuses.
4.Välja mõista OÜ-lt Varpo Grupp KK kasuks viivis menetluskuludelt (16 523.41 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).“
3.Rahuldada OÜ Varpo Grupp määruskaebus osaliselt.
4.Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 178 lg 3 kolmas lause). Asjaolud ja menetluse käik
1.08.03.2012 esitas KK Harju Maakohtule hagi OÜ Varpo Grupp vastu lepingust tulenevates nõuetes. Harju Maakohtu 15.08.2013 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2014 otsusega tühistas kohus osaliselt Harju Maakohtu 15.08.2013 otsuse ning menetluskulud jättis kostja kanda. Riigikohtu 20.10.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud jättis kostja kanda.
2.Hageja esitas 17.11.2014 Harju Maakohtule avalduse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 19 338,61 eurot (sh riigilõiv summas 1 713,01 eurot, lepingulise esindaja kulu summas 17 265,60 eurot ja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise kulu summas 360 eurot).
3.Kostja leidis, et hageja poolt esitatud avalduses näidatud menetluskulud ei ole mõistlikud ja vajalikud ning palus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jätta suuremas osas rahuldamata. Kostja on veendunud, et hageja ei ole tegelikkuses kandnud kulutusi, millele menetluskulude kindlaksmääramise avalduses on viidatud. Arvestades haginõude ulatust oleks sellise kulu kandmine eluliselt mitteusutav ja ebamõistlik. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 05.02.2015 määrusega KK avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus selgitas, et kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
5.Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr (s.o 120 eurot käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, seega põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 144 eurot (käibemaksuga).
6.Kohus leidis, et hageja poolt tasutud riigilõivude puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale hagiavalduse ja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kogusummas 1 713,01 eurot.
7.Lepingulise esindaja kulude osas pidas maakohus täies ulatuses põhjendatuks kulu, mis oli tekkinud toimingutega perioodidel 20.02.2012-08.03.2012, 17.04.2012, 21.05.201230.05.2012, 06.06.2012, 02.07.2012, 22.10.2012, 17.01.2013-18.08.2013 ja 08.10.20132(5)
Tsiviilasi nr 2-12-9982 10.10.2013. Maakohus pidas osaliselt põhjendatuks kulu, mis oli tekkinud toimingutega perioodidel 07.10.2012-12.01.2012, 25.10.2012-14.01.2013, 07.10.2013, 18.12.201327.04.2014. Maakohus ei rahuldanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldust 02.06.2014, 03.07.2014 ja 03.07.2014 tehtud toimingutele kulunud aja osas. Hageja lepingulise esindaja ajakulu pidas maakohus põhjendatuks kokku 103,85 tunni (12 + 2 + 16 + 3,5 + 0,8 + 4 + 2,5 + 0,05 + 0,05 + 9 + 9 + 0,3 + 7,5 + 1,5 + 3,5 + 0,3 + 2,7 + 2,1 + 6,7 + 2,5 + 2 + 12,2 + 0,25 + 3,4) ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja tasu 14 954,40 eurot (144 eurot/tund x 103,85 tundi). Kokku on hageja menetluskuluks 16 667,41 eurot (1 713,01 eurot + 14 954,40 eurot). Kohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 671,20 (19 338,61–16 667,41) euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Määruskaebus
8.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramise ja kostjalt väljamõistmise osas ja teha asjas uus määrus, millega jätta lepingulise esindaja tasuga seonduv hüvitis välja mõistmata.
9.Kostja peab ebausutavaks, et hageja ka tegelikkuses näidatud kulusid kandis. Kohus on ebaõigesti jätnud lahendamata kostja taotluse kohustada hagejat esitama täiendavaid tõendeid menetluskulude kandmise kohta. Kulude tekkimise kohta puuduvad igasugused tõendid. Lisaks kostja leidis, et hagejale osutatud õigusabiteenuste maht ja aeg ei ole menetluskulude nimekirjas detailselt kajastatud. Kostja hinnangul ei saa aktsepteerida praktika tekkimist, kus pooled üritavad vastaspoole käest õngitseda võimalikult suures ulatuses menetluskulusid, kuigi tegelikkuses selliseid kulusid olemas ei ole ja ei tule kirjeldatud ulatuses kanda ka tulevikus.
10.Kohus ei ole ka andnud hinnangut sellele, millistel asjaoludel on põhjendatud mõista menetluskulusid välja oluliselt suuremas osas esitatud rahalisest nõudest ja ligikaudu kolm korda suuremas ulatuses rahuldatud haginõudest. Kohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite osas, et ta ei saanud hageja nõutud ulatuses menetluskulusid mõistlikult ette näha. Lisaks on kohus menetluskulude kindlaksmääramisel vääralt hinnanud esindaja poolt teostatud tööde ulatuse põhjendatust. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
12.Hageja palus jätta kostja määruskaebus läbi vaatamata, kuna kostja ei ole tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Määruskaebuse sisulisel läbivaatamisel palus hageja jätta kostja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole alust. Maakohus jättis määruskaebuse käiguta ja andis määruskaebuse esitajale tähtaja riigilõivu tasumiseks. OÜ Varpo Grupp tasus riigilõivu 02.03.2015, mistõttu on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on õigesti võtnud määruskaebuse menetlusse ja puudub alus kostja määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
3(5)
Tsiviilasi nr 2-12-9982
14.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt lepingulise esindaja tasu 14 954.40 euro väljamõistmise osas. Ringkonnakohus nõustub OÜ Varpo Grupp määruskaebusega selles osas, et kuigi kohus luges 04.01.2013-07.01.2013 toimingute ajakulu põhjendatuks 8 tunni ulatuses, on kohus ebaõigesti määranud kindlaks põhjendatud menetluskulud 9 tunni ulatuses. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks täies ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKo 3-2-1-119-14 p 19). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega KK menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6).
15.Vastuseks OÜ Varpo Grupp määruskaebusele ringkonnakohus märgib, et täiendavate dokumentide nõudmine vastavalt TsMS § 176 lg-le 6 on kohtu diskretsiooni otsus. Lisaks juhib ringkonnakohus kostja tähelepanu väljakujunenud kohtupraktikale, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks ei ole määrav asjaolu, kas kulud on menetlusosalise poolt juba kantud (vt nt RKTKo 3-2-1-65-13 p 18). Maakohus on kõrvutanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses nimetatud ajakulu toimikust nähtuvate toimingutega ja on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et menetluskulud on olnud (vähemalt osaliselt) põhjendatud. Ka nende toimingute osas, mida toimikus ei kajastu (sh kliendi nõustamine, dokumentide analüüs, kohtuistungiks ettevalmistamine), on maakohtu järeldused põhjendatud.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväidetega, et maakohus ei ole hinnanud menetluskulude ettenähtavust ning et menetluskulusid on välja mõistetud rahuldatud haginõudest oluliselt suuremas ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude ettenähtavuse nõuet on Riigikohus sisustanud läbi piirmäärade rakendamise vajalikkuse (nt RKTKo 3-2-1-87-09 p 15 ja 3-2-1-154-09 p 9). Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Riigikohtu üldkogu lahendiga kohtuasjas nr 3-2-1-153-13 tunnistati TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, on maakohus õigesti kontrollinud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Vastuolu tõttu põhiseadusega on määrus kehtetu tagasiulatuvalt, seega ei oma tähendust määruse kehtimine hagiavalduse esitamise ajal. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul rakendatav ka menetluskulude ettenähtavuse nõue läbi piirmäärade. Vastaspoolelt väljamõistetavate menetluskulude mõistlik suurus ja vastavus tsiviilasjas tehtud toimingutele on alates ülalnimetatud piirmäärade kehtivuse kaotamist tagatud läbi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kontrolli, mida maakohus ongi teinud. Arvestades menetluse kestust, keerukust, tõendite hulka ja mahtu ei saa välistada, et menetluskulude suurus kujuneb suuremaks kui on rahuldatud haginõue, nagu käesoleval juhul.
17.Lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluna tuleb kindlaks määrata kokku 102.85 tundi (s.o üks tund vähem kui määras kindlaks maakohus, vt käesoleva määruse p 14), mille tasuks kujuneb 14 810.40 eurot (144 eurot/tund x 102.85 eurot). Vastavalt lepingulise esindaja kulude muudetud suurusele tuleb korrigeerida ka maakohtu määruse resolutsiooni, sh taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ulatust. Maakohtu määruse resolutsiooni selguse huvides esitab ringkonnakohus resolutsiooni uuel kujul.
4(5)
Tsiviilasi nr 2-12-9982 Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.