Kohtulahend

seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KK (hageja) esitas 08.03.2012 Harju Maakohtule hagi ja 23.04.2013 hagi täpsustuse (tl 67-72, II köide), milles palus OÜ-lt Varpo Grupp (kostja) välja mõista lepingust taganemisest tulenevalt seadme (soojuspumba) lepingujärgse maksumuse 7165 eurot (hinna tagastamist VÕS § 189 lg 1 järgi), kahju 4487, 69 eurot (küttekulu 1799, 69 eurot ja õigusabikulu 2688 eurot) ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni (23.04.2013 menetlusdokumendis vähendas hageja küttekulu hüvitamise nõuet 3000 eurolt 1799, 69 euroni). Lõplik hagihind seega 11 652, 69 eurot (7165 + 1799, 69 + 2688). Alternatiivselt palus hageja täitmise asemel mõista kostjalt välja lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks 5992 eurot (VÕS § 115 lg 1), kahju 4487, 69 eurot (küttekulu, õigusabikulu) ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Teise alternatiivina esitas hageja hinnaalandamisega seonduvalt nõude mõista kostjalt välja 7165 eurot (VÕS § 112 ja § 189 lg 1 koosmõjus), kahju 4487, 69 eurot (küttekulu, õigusabikulu) ja viivise seadusjärgses määras alates kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AK ja kostja 25.12.2006 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus kostja rajama XXXXXX XXXXX XXX XXX asuvale eramule sobiva ja eramu vajadusi arvestava ventilatsiooni- ja maaküttesüsteemi lepingus toodud tingimustel, kvaliteedis ja tähtaegadel. Kostja tegi vajalikud uuringud ja kalkulatsioonid ja andis soovitused tööde lahenduste kohta. Kostja pidi tagama töötava lahenduse koos nõuetekohaste seadmetega. Tööde teostamine ja hind hõlmasid vajalikke materjale, töövahendite hankimist, paigaldamist, tööjõudu. Lepingu dokumentatsiooni hulka kuulusid tööde teostamise graafik, töö projekt ja hinnapakkumine. Kokkuleppel kostjaga tasus hageja 11.03.2009 kostjale kogu lepingust tuleneva tasu. Kostja ei ole hagejale töid ega dokumentatsiooni üle andnud. Kostja ei lõpetanud töid 2007. a aprillis, vaid teostas töid veel aastatel 2008 ja 2009. 09.07.2008 e-kirjast nähtub, et hageja keeldus töid vastu võtmast ja tasu maksmast, kuna süsteem ei olnud täielikult töökorras ja hagejal puudus kindlus, et see korda saab. 09.07.2008 e-kirjas nõustus kostja hagejaga. Seega muudeti poolte kokkuleppel töö valmimise tähtaega. Kostja ei andnud hagejale selgitusi, kuidas lepingu eset tuleks käidelda ja kasutada ega teinud hagejale ühtegi koolitust. Kostja andis hagejale üle üksnes maasoojuspumba SSR/C20 kasutusjuhendi. Töö juurde kuuluvad dokumendid - joonised, plaanid, kasutusjuhendid jms materjalid - on hagejale üle andmata, mistõttu ei saanud hageja pöörduda seadmete hooldamiseks ja parandamiseks teise isiku poole, vaid on pidanud korduvalt pöörduma kostja poole nõu saamiseks küttesüsteemi reguleerimise kohta ja veakoodide tähenduste osas. Kostja tehtud töö kvaliteedis ja omadustes esinesid olulised puudused. Kostja ei saavutanud lepingu täitmisel ja tööde teostamisel tulemust, mis vastaks lepingule. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses töö mittevastavusega lepingutingimustele ja muudele nõuetele ning esitas omapoolsed lepingulised ja garantiidest tulenevad nõuded. Hageja saatis kostjale e-kirju, milles märkis, et süsteem ei tööta ja esinevad tõrked. Samuti tõi hageja selged ja konkreetsed puudused välja 19.10.2011 puuduste kõrvaldamise avalduses ja 28.10.2011 taganemisavalduses. Hageja tellis kostja töö nõuetele vastavuse tuvastamise ekspertuuringu XXX XXXXXXXXXXX KH. Ekspertiisi kohaselt piiras maakütte soojuspumba tootlikkust lubamatult suur rõhukadu külmakandja kontuuris. Ei olnud võimalik määrata maakontuuride maksimaalset saavutatavat võimsust. Tagatud ei olnud tehase poolt deklareeritud rõhukadu arvutuslikult vooluhulgal (ca 1,2

l/s) alla 40 kPa. Mõõdetud tegeliku vooluhulga 0,38 l/s ja keskmise mõõdetud maakontuuri külmakandja temperatuuri tõusu ∆t=4,6C korral saavutatakse soojusvõimsuseks on 7,4 kuni 7,8 kW. Olemasolev maakontuur oli elamu arvutuslike soojakadude 19,6 kW kompenseerimiseks eeldatavalt ebapiisav. Analüüsi põhjal peaks selleks antud geotehnilistes tingimustes pikendama maakontuuri ca 300 jm võrra. Teostatud tööde osas puudus igasugune projektdokumentatsioon, mistõttu jäi selgusetuks seadmete dimensioneerimist ja valikut puudutav, maakollektori tegelik paigutus ja selle pikkus. Süsteemi rõhukaod olid lubamatult kõrged (kuni 300 kPa), mis ei võimaldanud luua nõutavat külmakandja vooluhulka soojuspumba toiteks. Lubamatult suured rõhukaod põhjustasid vooluhulga languse üle kolme korra, mis tõi kaasa soojuspumba väljundivõimsuseks ainult 7,5 kW. Seejuures tuleb arvestada, et hoone summaarne soojuskadu oli 19,6 kW. Ekspertiisist tulenevalt esinesid kostja töös olulised puudused. Kostja paigaldatud süsteem ei taganud ka lubatud suvist jahutust. Maja kütte- ja ventilatsiooniprojektid koostati kostja ja projekteerimisfirma OÜ Kuupmeeter ühistööna. OÜ Kuupmeeter tegi maja soojuskadude arvutused ja joonised, kuidas paigaldada majasisese põrandakütte torustikku ning kostja vastutas maakontuuri pikkuse ja sellega seonduvate detailide eest, samuti maasoojuspumba tarnimise ja maakontuuriga seotud asjaolude eest. Kostja andis projekteerijale ka muud olulist infot, millest projekti koostamisel lähtuti. Seega oli kostja kaasatud projekti koostamise juurde. Kostja vastutab hageja juhiste eest, vabanedes vastutusest üksnes siis, kui kostja kontrollis asjaolusid piisavalt ja teavitas hagejat mittesobivusest, mida kostja ei teinud. Hageja elamu arvutuslikud soojakulud olid 19,6 kW ning olemasolev maakontuuri pikkus 600 jm oli eeldatavalt elamu soojakadude kompenseerimiseks ebapiisav. Kui kostja pidas pikemat maakontuuri vajalikuks, aga seda ei olnud võimalik pinnasesse paigutada, oleks kostja pidanud hagejat sellest teavitama. Suuliselt kinnitas kostja, et 600 jm maakontuuri oli piisav. Hagejale kuulub ca 6000 m2 suurune maa-ala, kuhu oleks mahtunud ka pikem maakontuur. Kuna kostja ei teavitanud hagejat pikema maakontuuri vajalikkusest, siis vastutab selle eest kostja. Kostja paigaldatud maaküttesüsteem pidi tagama hageja soojatarbe vajaduse ning täiendavaid kütteallikaid pidi hageja kasutama üksnes n.ö ekstreemsetel juhtudel. Kostja ei teavitanud hagejat teiste kütmisviiside pideva ja üheaegse kasutamise vajalikkusest. Kostja kinnitas, et maaküttesüsteem oli soojatarbe tagamiseks piisav. Hageja on tellinud energiaaudiitori arvestused, mille kohaselt olid maja soojakaod sellised, nagu kütteprojektis märgitud. Maja vastas kütteprojektis märgitud tingimustele, mistõttu ei takistanud soovitud tulemuse saavutamist eramu vähene energiasäästlikkus, vaid töö lepingutingimustele mittevastavus. Kostja tarnitud soojuspump ei vastanud nimivõimsusele ja maja soojatarbele. Soojuspumba reaalne soojusvõimsus oli 7,4 ja 7,78 kW vahel, samas kui seadme lubatud nimivõimsus on 21 kW. Maasoojuspumba kasutusjuhendis oli seadme võimsuseks 0-kraadise ümbritseva keskkonna õhutemperatuuri juurde märgitud 13,29 kW. Eksperdi arvamuse järgi oli tegelikkuses soojusvõimsus ligikaudu 7,5 kW. Seega ei vastanud seadme võimsus lubatule (ei 21-le ega 13-le kW-le) ning ei olnud piisav elamu soojusvajaduse rahuldamiseks. Projekti järgi oli maja soojatarve 19,6 kW. Kostja, olles teadlik soojuspumba vajalikust võimsusest, tarnis lepingu-tingimustele mittevastava seadme. Ekspertarvamuse kohaselt oli maakütte soojuspumba madal tootlikkus põhjustatud lubamatult suurest rõhukaotusest külmakandja kontuuris. Soojuspump on olulise tähtsusega osaks küttesüsteemist, ilma milleta lakkaks küttesüsteemi töö. Kostja tunnistas 02.10.2008 e-kirjas, et soojuspumba mittekohane toimimine oli tingitud küttesüsteemi valest lahusest. Seega ei saanud soojuspumba elementide vahetus olla seotud hageja käitumisega. Litsentseeritud energiaaudiitori hinnangul ringluspumpade purunemise ja korduva välja-vahetamise põhjustas asjaolu, et paigaldatud oli vale pump, st n.ö „märg pump,“ mis ei sobinud madala temperatuuriga (alla 0 kraadi) keskkonna pumpamiseks, kuna tekitab lubamatu kondenseerumise

ringluspumba staatoris ja seega ringluspump kiilus tekkinud rooste tõttu kinni. Ringluspumpade purunemine ei olnud seotud hageja tegevusega. Kostja oli Viimsi vallas korduvalt teostanud sarnaseid maaküttetöid, nagu teostati hagejale. Seega oli kostja selgelt teadlik asjaolust, et Viimsi rauarikas vesi võib ohustada süsteemi kohast toimimist, millest kostja oleks pidanud hagejat teavitama. Vaatamata sellele paigaldas kostja korduvalt hageja kulul hagejale mittesobiva ringluspumba. Samuti nähtus eksperdiarvamusest, et normaalse külmakandja valmistamisel kasutatakse avatud reservuaari, kuhu vedelike voolamisel tekib oksüdatsioon ja seejärel kolmevalentse raua sadestumine. Sademete suunamist maakontuuri sai kostja vältida. Kostja rikkumist ei muuda ka asjaolu, et hageja ei paigaldanud kostja poolt välja ehitatud küttesüsteemi toetavat automaatika- ja nõrkvoolusüsteemi. Lisaks oli automaatika paigaldatud tubadesse, paigaldamata olid ainult välistemperatuuri andurid ja seda ka kostja initsiatiivil ning kostja seadusliku esindaja suulistel soovitustel, et käsitsi reguleerimine on parem. Eksperthinnangu kohaselt külmakandja/külmaine vaheline soojusvaheti ei olnud töökorras ning vajas väljavahetamist. Paigaldatud maakontuuride töörežiim ei vastanud elementaarsetele tingimustele. 19.10.2011 edastas hageja kostjale kirjaliku lepingu täitmise nõude puuduste kõrvaldamiseks ja täiendava tähtaja andmiseks ning kahju hüvitamise nõude. Hageja sai alles ekspertuuringu koostamise järgselt teada, et küttesüsteemi mittetöötamine võib olla põhjustatud sellest, et soojuspump ei tööta vajalikul võimsusel. Hageja poolt kostjale antud täiendava tähtaja jooksul kostja puuduseid ei kõrvaldanud, teatades 24.10.2011, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja lõplikult. 28.10.2011 edastas hageja kostjale lepingust taganemise avalduse. 16.12.2011 teavitas kostja hagejat, et 20.12.2011 toimub XXXXX XXX XXX asuvas eramus kostja poolt paigaldatud küttesüsteemi demonteerimine. Hageja teavitas, et on lepingust taganemise tulemusena valmis tagastama kostjale mittenõuetekohaselt töötavad lepingu esemeks olevad ja demonteeritavad seadmed. Kostja ei näidanud hageja pakkumise osas huvi. Taganemisavalduse esitamiseks täitis hageja kõik materiaalsed ja formaalsed eeldused. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taganemisavalduse esitas hageja mõistliku tähtaja jooksul lepingurikkumisest teadasaamisest. Hageja sai olulisest lepingu rikkumisest teada 24.10.2011, kui kostja teavitas, et ei kavatse puuduseid töös kõrvaldada. Poolte vahelise lepingu järgi oli tellijal õigus töö üle vaadata ja esitada töös esinevate puuduste kohta kirjalikke pretensioone 7 kalendripäeva jooksul alates tööde valmimise teate saamisest. Seega kokkulepe kohaldub ainult puudustele, mis olid olemas hetkel, kui töövõtja teatab tellijale tööde valmimisest. Lepingu punktid 4.4 ja 4.5 ei reguleeri olukorda, kui mittevastavus esineb hiljem, käesoleval juhul ilmnesid puudused hiljem. Võttes arvesse, et hageja teostas kostjale lepingust tulenevad maksed, et hageja on lepingust taganenud ja lepingust taganemise tulemusena pakkunud kostjale lepingu alusel üle antud seadme „Kliimaseade SSR/C20“ (soojuspump) lepingujärgse hinnaga 112 100 krooni tagastamist, on kostja hageja ees eksisteeriva tagastamiskohustuse sisuks 7165 eurot tagastamine. Tagastamis-kohustus muutus sissenõutavaks lepingust taganemise hetkest. Hagejale tekkis kahju täiendava küttekulu näol. Seoses kostja tehtud töö ja selle osaks olevate seadmete mittenõuetekohase töötamisega on hageja pidanud kandma täiendavaid kulutusi küttele eramu normaaltemperatuurile kütmiseks. Hageja on ilma jäänud maasoojusküttele omasest küttekulu säästust. Täiendav kulu oleks olnud olemata, kui kostja töö ja seadmed oleks vastanud lepingulistele tingimustele. Keskmine elektri tarbimine aastatel 2009-2011 erineb võrreldes 2012. aastaga 8546,51 k/Wh võrra. Arvestades, et muud tingimused on jäänud samaks, saab järeldada, et elektrienergia lisakulud oli tingitud maasoojuspumba ja süsteemi mittekohasest töötamisest. Kahju suuruse arvestamiseks on hageja arvesse võtnud ka elektrihinna muutumist aastate lõikes. Enammakstud küttekulud võrreldes aastaga 2012 olid kokku 1799, 69 eurot (2008.a 436,78 eurot + 2009.a 452,17 + 2010.a 517,98 + 2011.a 372,76). Kahju pidi olema ettenähtav ka kostjale, kes võis

mõistlikult eeldada, et ebarahuldava küttesüsteemi paigaldamisel tekib tellijale kahju, s.t kui küttesüsteem ei vasta lubatud võimsusele, on vajalik teha lisakulutusi. Samuti tekkis hagejale seoses kohtuväliste nõuete esitamise ja õiguste maksmapanekuga õigusabikulusid summas 2688 eurot, millest on kostjat teavitatud 19.10.2011 avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hagejalt ei saanud oodata, et hageja koostaks isiklikult täiendava tähtaja andmise avalduse ning taganemisavalduse ja hagi. Hageja üritas algselt ise kostjaga asju ajada, kuid nähes, et see ei vii tulemuseni, pöördus õigusteadmistega isiku poole. Hageja omab kostja vastu ka garantiidest tulenevaid nõudeid (lepingujärgne garantii ja EhS tulenev garantii). Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt andis kostja teostatud töödele garantii 24 kuud ning kostja oli kohustatud omal kulul kõrvaldama kõik defektid ja tegemata jätmised, mis ilmnevad garantiiperioodil. Garantiist tulenevad nõuded on iseseisvad ning töövõtulepingust tulenevatest õiguskaitsevahenditest sõltumatud, mistõttu garantiinõuetest tulenevatele nõuetele lepingus sätestatud 7-päevane puudustest teavitamise tähtaeg põhimõtteliselt ei kohaldu. Isegi juhul, kui lepingus sätestatut tuleks tõlgendada kui keeldu hilisemate puuduste korral lepingu-rikkumisele tugineda, on tegemist tühise kokkuleppega VÕS § 106 mõttes. Hilisemate nõuete välistamine on hageja suhtes ebamõistlik, eriti arvestades asjaolu, et hageja on eraisik ning kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Hageja hinnangul ei saanud küttesüsteemi paigaldamise töövõttu käsitleda hageja poolt majanduskutsetegevuse raames lepingu sõlmimisena. Asjaolu, et hagejal oli projekteerija ja omanikujärelvalve, ei muuda hagejat majandus-kutsetegevuse raames tegutsevaks. Leping sõlmiti tarbija poolt, kellel puudusid eriteadmised lepingu esemeks olevate tööde osas. Isegi kui töövõttu ei saa lugeda tarbijatöövõtuks, ei tähenda see, et hagejale oleks kohaldunud töö ülevaatamiskohustus. Hageja puhul piisas, kui hageja teavitas puudustest. Hageja ei pidanud tööd ülevaadetes avastama seadmes varjatud puudusi, seda enam, et näiteks maakontuuri paigaldamisel ülevaatust ei võimaldatud ning ülejäänud küttesüsteemi puhul on ülevaatlusega võimatu leida puudusi, mis hageja on korduvalt üles loetlenud. Hageja hinnangul oli tegemist varjatud puudustega, millele ei rakendunud poolte vahelises lepingus sätestatud puudusest teatamise tähtaeg. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja hinnangul ei esinenud puudusi ning hageja oli minetanud õiguse lepingust taganemiseks. Kostja teostas töid vastavalt projektile, mille koostas hageja tellimusel OÜ Kuupmeeter. Küttesüsteemi parameetrid, s.h. küttesüsteemi võimsus, alternatiivsete küttevõimaluste kasutus ja seadmete omadused tulenesid ehitusprojektist. Eksperdiarvamuse kohaselt olid peamisteks puudusteks küttesüsteemi töö tagamisel: a) maakontuur oli elamu soojakadu arvestades ebapiisav ja b) kütteseadmed ei funktsioneerinud täisvõimsusel seetõttu, et neid ei hooldatud korrapäraselt ning seetõttu oli seadmete funktsionaalsus minetatud. Maakontuuri ebapiisavus tähendab, et maapinda paigaldatud torustik, milles ringleva piirituslahuse kaudu soojusvaheti soojust ammutab, on liialt lühike. Maakontuuri pikkuseks nägi projekt ette 600 meetrit ja täpselt sellises ulatuses kostja selle paigaldas. Ei ole mõeldav, et kostja oleks saanud projektis ettenähtud tingimusi eirates paigaldada pinnasesse 50% pikema torustiku, nagu ekspertarvamus vajalikuks pidas. Krundil puudus ka pikema maakontuuri paigaldamiseks vajalik pindala. Kütteseadmete korralisi hooldustöid käis kostja kahel korral teostamas, kuid loobus edasistest hooldustöödest seetõttu, et hageja ei olnud nõus hooldustööde eest tasuma. Kostjale teadaolevalt lähtuti eramu küttesüsteemi projekteerimisel põhimõttest, et eramu kütmiseks kasutatakse samaaegselt erinevaid kütteliike, paralleelselt tuli kasutada maakütet, küttekaminat ning lisavõimsusena projekteeritud elektrikütteseadmeid. Ainult maaküttega kütmiseks puudus kinnistul

piisav pindala. Eramu küttesüsteemide projekteerimise faasis arvestas hageja kostjale teadaolevalt muuhulgas asjaoluga, et eramu ehitatakse kaasaegsena A energia-klassile vastavaks, millisel juhul oli võimalik, et hoone kütmiseks oleks suurema osa aasta vältel piisanud ka lühikesest maakontuurist. Kostja pidas võimalikuks, et hoone küttesüsteemide projekteerimisel lähtuti samast eeldusest. Kostjal puudusid täpsed andmed selle kohta, milline oli eramu energiaklass. Ehitisregistri andmetele oli vaidlusalune eramu veel ehitusjärgus, mistõttu ei olnud selge, kas kõrgeima energiaklassi saavutamiseks olid kõik vajalikud meetmed ehitustööde raames juba rakendatud või oli osa töödest lõpetamata. Eksperthinnangus esitatud faktide põhjal kahtleb kostja, et hoone vastab A energiaklassile. Seega hoone normaalseks kütmiseks ei olnud hoonele projekteeritud ja paigaldatud maakütte kontuur piisav. Sellele vaatamata üritas hageja järjekindlalt hoonet ainult maakütteseadme abil kütta, mille tõttu töötas süsteem pidevalt ülevõimusel ja kasutas ära kogu pinnasese akumuleeruva soojusenergia, mille tagajärjel purunesid küttesüsteemi osad. Kostja vahetas kolmel korral välja paigaldatud ringluspumbad. Oli võimalik, et pideval ülevõimsusel töötamise tulemusena sai kahjustada ka soojuspumba soojusvaheti. Kostja selgitas hagejale korduvalt, et hoone kütmisel tuleb lisaks maaküttele kasutada ka küttekaminat. Hageja ei paigaldanud kostja poolt väljaehitatud küttesüsteemi toetavat automaatika- ja nõrkvoolusüsteemi, mis oli süsteemi optimaalseks käitamiseks vajalik. Hageja püüdis süsteemi reguleerida manuaalselt, milleks kostja andis hagejale vastavad juhised. Manuaalse reguleerimisega aga ei ole võimalik tagada süsteemi planeeritud funktsionaalsust. Kostja leidis, et võimalikud probleemid hagejale kuuluva eramu kütmisel põhjustas hageja oma tegevusega ise. Kostja ehitas küttesüsteemi välja ja paigaldas kütteseadmed vastavalt selleks koostatud projektile. Kostja ei paigaldanud puudustega maasoojuspumpa. Kostja paigaldas vastava seadme 2007. aasta kevadel, kõik tööd ja seadmed anti lõplikult üle 2007. aasta septembris, sh nii maasoojuspumba kasutusjuhend kui ka ringluspumpade sertifikaadid. Muid dokumente süsteemi paigaldatud seadmete juurde ei kuulunud. Väidetava puuduva dokumentatsiooni kohta ei ole hageja enne 2011. aasta detsembrit pretensioone esitanud. Sellele järgnevalt teostas kostja kahe aasta vältel korduvalt hagejale kuuluva eramu küttesüsteemi hooldustöid ning käis kohapeal selgitamas küttesüsteemi käitlemisega seonduvaid asjaolusid. Kogu selle perioodi jooksul töötas maasoojuspump nõuetekohaselt. Kostja tegi hagejale ettepaneku vastava ala spetsialisti kaasabil välja selgitada, kas pumbal esinevad puudused, millised need puudused on, millal puudused tekkisid ja millised olid puuduste tekkimise võimalikud põhjused. Hageja ei soovinud ekspertiisi läbiviimist ning leidis, et seadme puudused olid tõenditega juba tuvastatud. Toimikus ei olnud ühtegi dokumenti, mis käsitleks maasoojuspumba omadusi või puudusi. Hageja esitatud ekspertarvamus märkis ekspert, et soojuspumba reaalset soojusvõimsust ei olnud ekspertiisi läbiviimise tingimustes võimalik mõõta. Ühtegi järeldust või seisukohta, mis viitaks maasoojuspumba puudustele, ekspertarvamuses ei sisaldu. Hageja nõue seoses maasoojuspumbal esinenud puudustega oli tõendamata ja seega ka põhjendamata. Kostja leidis, et hageja 28.10.2011 esitatud lepingust taganemise avaldus ei ole kehtiv. Puudusid õiguslikud alused ning täitmata olid materiaalsed ja formaalsed eeldused. Ekspertarvamusest nähtus, et peaasjalikult seisnesid väidetavad puudused paigaldatud maakontuuri pikkuses ja seadmete hooldamisega seonduvates asjaoludes, mille eest ei vastuta kostja. Seega puudub lepingust taganemiseks materiaalne eeldus – töövõtulepingu oluline rikkumine. Kostja lõpetas ehitustööd 2007. aasta aprillis, mille järgselt andis kostja hagejale üle kõik paigaldatud seadmete juurde kuuluvad dokumendid ja juhised. Kuigi hiljem palus hageja kostjal seadmeid täiendavalt reguleerida, teostada hooldustöid ja purunenud seadmeid vahetada, ei esitanud ta kuni 2011. aasta lõpuni kostjale pretensioone tööde puuduste kohta. Järelikult olid täitmata ka formaalsed eeldused. Käesoleval juhul ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga, mistõttu kuulusid kohaldamisele ehituse töövõtulepingu sätted, kus peab järgima majandus- või kutsetegevuses lepingu sõlminud isikule pandud kohustusi. Töövõtulepingus leppisid pooled kokku, et mõistlik aeg puudustest

teavitamiseks on 7 kalendripäeva arvates tööde lõpetamise teate saamisest. Kostja teostas töövõtulepingu alusel tööd kogu ulatuses hiljemalt 03.09.2007. Hageja teatas 25.09.2007, et sai arve/lõppakti kätte, kuid otsustas selle tasuda siis, kui süsteem lõplikult toimib. Seega hageja võttis tööd vastu 25.09.2007. Koos vastava kirjaga tõi hageja välja kaks teostatud töödes esinevat puudust - a) II korruse vannitoa põrand ei lähe soojaks ja b) ventilatsioonisüsteemi kaudu jõuab hoone II korrusele saunast tulev lõhn. 09.10.2007 edastatud e-kirjast nähtus, et mõlemad kirjeldatud probleemid olid lahendatud. Lepingust tulenevalt on pooled pretensioonile sätestanud kirjaliku vormi nõude mida hageja järginud ei ole. Isegi kui lugeda, et vorminõuete täitmine pretensiooni esitamisel on käesoleval juhul ebaoluline, tuleb tööd vastavalt lepingule lugeda tööd vastuvõetuks hiljemalt 09.10.2007, kui hageja kinnitab e-kirjaga, et hageja poolt viidatud puudused on kõrvaldatud. Hageja pöördus kostja poole 31.08.2010 seoses häiretega ringluspumba töös. 03.09.2010 esitas hageja küsimusi seoses küttesüsteemi omadustega ning teatas, et üks seinaandur lakkas töötamast. Ühtegi sisulist pretensiooni seoses küttesüsteemi või konkreetse seadme puudustega hageja ei esitanud. Esmakordselt esitas hageja kostjale kokkulepitud vormis teate töölepingu alusel tehtud tööde väidetavate puuduste kohta 19.10.2011, s.o. enam kui 4 aastat pärast tööde üleandmist. Kostja hinnangul oli hageja tulenevalt VÕS § 118 lg 1 p-st 1 minetanud õiguse lepingust taganemiseks, mistõttu oli hageja 28.10.2011 avaldus lepingust taganemiseks tühine. Kahju nõue on põhjendamata. Kostja hinnangul ei olnud hageja poolt esitatud tõendite põhjal võimalik järeldada, et hageja poolt 2012. aasta jaanuaris paigaldatud uus soojuspump võimaldas hageja eramut kütta väiksemate kuludega. Eksitav oli hageja eeldus, mille kohaselt oli tema elektrienergia tarbimine väljaspool hoone küttekulusid jäänud samaks. Tegelikkuses oli hageja energiatarbimine väljaspool küttekulusid hageja poolt esitatud arvete kohaselt 2012. aastal oluliselt vähenenud, millest sai järeldada, et 2012. aastal oli küttekulude protsentuaalne osa elektrienergiale tehtud kulutustest omakorda oluliselt kasvanud. Hageja ei esitanud ühtegi põhjendatud arvestust, millelt nähtuks missuguses osas kasutas hageja võrdlusperioodil elektrienergiat elamu kütteks ning millises osas muuks tarbeks. Hageja esitatud arvutused ja selle alused on arusaamatud ning andmed ebakorrektsed. Meelevaldne oli seisukoht, et elektrienergia arvetest moodustab stabiilselt 43% küttekulu. Ekslik eeldus ei saa olla arvestuse aluseks. Kostja arvestuste kohaselt tarbis hageja 2012. aastal elektrienergiat 27 557 kWh, millest küttele kulus järelikult 16 733 kWh. Seega oli hageja poolt kütteks kasutatud elektri tarbimine uue maasoojuspumbaga võrreldes 2010. ja 2011. aastal hoopis kasvanud, mistõttu oli hageja väide küttekulude ülekulu osas varasemate perioodide lõikes põhjendamata ka hageja poolt aluseks võetud võrdlusbaasi puhul. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtus, et hageja energiakasutus ilma küttekuluta vähenes 2012. aastal võrreldes eelnevate aastatega ligikaudu poole võrra. Kostja arvates sai väljaspool kütteperioodi arvestatud kuluarvestust kohaldada ka aasta ülejäänud kuudele. Hageja poolt tõenditena esitatud elektriarved ei tõenda hageja väidet, mille kohaselt oli hageja perioodil 2008 - 2011 kütteks kasutatud elektrienergia tarbimine suurem, kui see oli pärast kütteseadme vahetust 2012. aastal. Hageja poolt suuremate küttekuludega kaasneva kahju tõendamiseks esitatud arvetest nähtub, et hageja energiatarve oli näidatud perioodil ülimalt ebastabiilne, mistõttu ei ole esitatud tõendite põhjal kuidagi võimalik adekvaatselt hinnata hoone kütmiseks kulunud elektrienergia osakaalu. Arvete hulgas esines selliseid, kus ühe kuu kulu oli ebatavaliselt kõrge vaatamata asjaolule, et küttekulud ei saanud vastaval perioodil olla suured. 2008. aasta kohta on arved sealjuures esitatud vaid osaliselt, mistõttu puudub nimetatud aasta kohta üldse terviklik ülevaade. Hageja kinnitas ka ise, et 2008. aastal käisid alles aktiivsed eramu ehitustööd, mistõttu ei olnud kuidagi põhjendatud hageja väide, et tavatarbimise mahu arvestamisel tuleb lähtuda järgnevate aastate kulust. Hageja ei esitanud tõendeid, mille põhjal oleks võimalik jõuda järeldusele,

et hageja poolt küttele tehtud kulutused oleksid olnud ebamõistlikult suured. Kostja hinnangul ei olnud hageja poolt esitatud tõendite põhjal võimalik tuvastada kahju olemasolu. Põhjendamatu on õigusabikulude kui kahju nõue. Hagejal puudus vajadus õigusabi kulutuste tegemiseks. Hageja ei pöördunud oma nõudega ligi viie aasta jooksul kordagi kostja poole. Kostja hinnangul oleks piisanud ka hageja isiklikust pöördumisest, kuivõrd hagejale olid kõik asja aluseks olevad faktilised asjaolud teada. Otsus kasutada nõude esitamisel advokaati oli hageja enda valik ning sellega kaasnev kulutus ei ole käsitletav otsese kahjuna. Seega ei oleks vastav kulu kahju koosseisus aktsepteeritav isegi juhul, kui hageja nõue oleks materiaalselt põhjendatud. Hageja ei ole ka kostjat advokaadikulu näol tekkivatest kulutustest eelnevalt hoiatanud. Kuivõrd soojuspumba puudused olid tõendamata, ei saa olla põhjendatud ka asendustäitmisest ja hinnaalandamisest tulenev nõue. Kostja ei pidanud tõendama puuduse mitteesinemist, kui hageja ei esitanud tõendeid puuduse esinemise kohta. Hageja viitab hagiavalduses pigem puudustele kavandatud küttesüsteemi mittevastavuses hageja poolt soovitule, mille eest saab vastutada hoone ja küttesüsteemide projekteerija. Esimese astme kohtu lahend Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt välja 7165 eurot ja kahjuhüvitise 1799, 69 eurot ning seadusjärgse viivise nimetatud summalt 8964, 69 eurolt (7165+ 1799, 69). Hageja alternatiivnõuded jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on tarbijatöövõtulepinguga või mitte, kas tööd on hagejale üle antud, kas tööd vastasid lepingutingimustele ning kas hagejal oli õigus lepingust taganeda (kas lepingust taganemine on kehtiv). Poolte vahel sõlmitud lepingu näol ei olnud tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg 4 tähenduses, kuna ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks. Küll aga sõlmiti vaidlusalune töövõtuleping tarbija poolt, kellel puudusid eriteadmised lepingu esemeks olevate tööde osas. Kuigi tegemist ei ole tarbijalepinguga, ei tähenda see siiski seda, et hagejale oleks kohaldunud töö ülevaatamiskohustus. Selline nõue kehtib üksnes majanduskutsetegevuses tegutsevatele lepinguosalistele. Hageja puhul piisas, kui hageja teavitas puudustest, s.o, et kostja töö ei andnud soovitud tulemust. Hageja ei pidanud tööd ülevaadetes avastama seadmes varjatud puudusi, seda enam, et näiteks maakontuuri paigaldamisel ülevaatust ei võimaldatud ning ülejäänud küttesüsteemi puhul oli ülevaatlusega võimatu leida puudusi, mis hageja on korduvalt üles loetlenud. Kohus leidis, et tegemist oli varjatud puudustega, millele ei rakendunud poolte vahelises lepingus sätestatud puudusest teatamise tähtaeg. Pooled seadsid tööde vastuvõtmiseks tingimuse, et tööd võetakse vastu, siis, kui tööd on tehtud vastavalt lepingule ja töös esinenud puudused on parandatud ja tellijal ei ole enam vastuväiteid. Kuna hageja sai tööde teostamise arve kätte 25.09.2007 ning teavitas samal päeval, et tasu makstakse alles siis, kui süsteem toimib, siis leidis kohus, et hageja esitas õigeaegselt tööle pretensiooni. Edasi juhtis hageja korduvalt kostja tähelepanu süsteemis olevatele puudustele ning 09.07.2008 saavutasid pooled kokkuleppe, et tasu makstakse siis, kui süsteem töötab. Seega tunnistas kostja ka ise, et süsteem ei töötanud, kuna kostjale sobis, et hageja tasub arve, kui süsteem töötab. Seega tulenevalt lepingu punktist 4.7 ei olnud tööd vastu võetud, kuna tellijal oli vastuväiteid ka pärast kostjapoolseid parandusi töös. Kohus leidis, et töö saab lugeda vastuvõetuks 11.03.2009, kui hageja tasus lõplikult töövõtutasu, mis aga ei võtnud hagejalt õigust tugineda ka edaspidi töös esinevatele puudustele. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kuna hageja leidis, et kostja poolt tehtud töö ei

vastanud lepingutingimustele, siis pidi hageja tõendama puudustega tööde lepingu-tingimustele mittevastavuse. Kohtule esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et hageja teavitas kostjat korduvalt ja järjepidevalt puudustest töös. Kohus ei nõustunud kostjaga, et hageja pidi tööd koheselt üle vaatama ja puuduseid detailselt kirjeldama. Kuna hageja ei sõlminud lepingut oma majandus- või kutsetegevuses, ei saa temalt nõuda ka puuduste detailset kirjeldamist VÕS § 644 lg 2 järgi ning tööde viivitamata üle vaatamist VÕS § 643 järgi. Kohus leidis, et kuna pooltel oli tavaks esitada teateid e-kirjade teel, siis tuleb lugeda hageja poolt edastatud pretensioonid e-kirja teel piisavaks. Tehnilise ekspertuuringu arvamuse ja tunnistaja KH ütlustega on tõendatud, et kostja teostatud töös olid olulised ja põhimõttelised puudujäägid ja et töö ei vastanud esitatud tingimustele, omadustele ja ootustele. Maakontuur oli eeldatavasti elamu soojakadude kompenseerimiseks ebapiisav. Kostja tarnitud soojuspump ei vastanud nimivõimsusele ja maja soojatarbele, seadme võimsus ei vastanud lubatule ning ei olnud piisav soojusvajaduse rahuldamiseks. Paigaldati vale ringluspump, nö „märg pump,“ mis ei sobinud madala temperatuuriga keskkonna pumpamiseks ning mis viis ringluspumpade purunemiseni. Kohtu hinnangul olid alusetud kostja väited, mille kohaselt kostja ei vastuta selle eest, et maakontuur oli elamu soojakadu arvestades ebapiisav, sest projekti koostas Kuupmeeter OÜ ning kostja paigaldas maasoojuspumba vastavalt projektile. Töövõtja vabaneb vastutusest tellija juhistest, materjalist või eeltöödest tingitud lepingu mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta neid eelnevalt piisavalt kontrollis. Töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, tuleb kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat informeerida. Kostja näol on tegemist oma ala spetsialistiga, kes pidi kontrollima projekti ja paigaldatava maasoojuspumba sobivust ning selle mittesobimisel hagejat teavitama. Kostja ei esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejat nimetatud asjaoludest teavitanud, seega ei saa kostja ka vabaneda vastutusest. Asjakohatud olid kostja väited, mille kohaselt ei oleks saanud hageja kinnistu maaalale paigaldada pikemat pumpa. Tõendamata on kostja väited, et kütteseadmed ei funktsioneerinud, kuna neid ei hooldatud korrapäraselt. Kütteseadmed, nähtuvalt poolte kirjavahetusest, ei funktsioneerinud nende paigaldamisest alates 2007. aastast vähemalt 2011. aasta veebruarini. Kostja ei tõendanud, et hageja pidi lisaks maasoojuspumbale kasutama ka teisi kütteallikaid. Tarnitud soojuspump ei vastanud lepingutingimustele. Projekti kohaselt oli maja soojatarve 19, 6 kW, seega kostja oli teadlik, milline peab olema soojuspumba võimsus. Kostja väited, et küttesüsteemi osad purunesid, kuna süsteem töötas pidevalt ülevõimsusel, olid alusetud. Ekspertuuringu arvamuse kohaselt oli maakütte soojuspumba madal tootlikkus põhjustatud lubamatult suurest rõhukaost külmakandja kontuuris ning selle eest vastutas kostja. Soojuspump oli olulise tähtsusega küttesüsteemi osa. Kohtu hinnangul on tõendatud, et ringluspumpade purunemine ei olnud seotud hageja käitumisest ja küttesüsteemi vähesest hooldamisest, vaid asjaolust, et kostja paigaldas vale pumba, mis ei sobinud madala temperatuuriga keskkonnas pumpamiseks, milline asjaolu nähtub ka ekspertuuringu arvamusest. Seadmete suunamist maakontuuri sai kostja vältida, mida kostja ei teinud, seega rikkus kostja töövõtulepingut. Kostja paigaldas korduvalt hageja kulul hagejale vale võimsusega ringluspumba. Kostja ei andnud hagejale üle töö juurde kuuluvat dokumentatsiooni, v.a maasoojuspumba SSR/C20 kasutusjuhendi. Kostja ei esitanud tõendeid, et kostja oleks hagejale teostatud tööde dokumentatsiooni üle andnud. Järelikult ei vastanud kostja poolt paigaldatud küttesüsteem lepingutingimustele, millest hageja kostjat korduvalt teavitas.

Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et hageja minetas mõistliku tähtaja taganemisavalduse esitamiseks. Kirjavahetusest nähtus, et hageja üritas korduvalt probleeme lahendada, pöördudes lõpuks eksperdi poole. Peale täpsetest vigadest teada saamist teavitas hageja koheselt kostjat ja soovis vead fikseerida ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus asus seisukohale, et hageja esitas taganemisavalduse mõistliku tähtaja jooksul. Hageja tõendas, et kostja on lepingut oluliselt rikkunud: kostja poolt paigaldatud maakütte ja ventilatsioonisüsteem ei vastanud hageja poolt tellitule ja ei saavutanud eesmärki, samuti oli üleandmata dokumentatsioon ning hagejat ei koolitatud süsteemi käitlema. Seega olid taganemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud. Lepingu alusel üle antud seadme „Kliimaseade SSR/C20“ hinnaga 7165 eurot tagastamiskohustus muutus sissenõutavaks lepingu taganemise hetkest (hageja on pakkunud kostjale lepingu alusel üleantud seadme tagastamist). Seega tuli kostjalt hageja kasuks välja mõista 7165 eurot. Seoses kostja tehtud töö ja selle osaks olevate seadmete mittenõuetekohase töötamisega pidi hageja kandma täiendavaid kulutusi küttele eramu normaaltemperatuurile kütmiseks. Hageja jäi ilma maasoojusküttele omasest küttekulu säästust. Selline kulu oleks olnud olemata, kui kostja töö ja seadmed oleks vastanud lepingulistele tingimustele. Hageja oli sunnitud 48 kuud kasutama alternatiivseid küttesüsteeme. Kahju pidi olema ettenähtav ka kostjale, sest kostja, kes oli pikka aega oma majandustegevuse raames tegelenud küttesüsteemide paigaldamisega, sai mõistlikult eeldada, et ebarahuldava küttesüsteemi paigaldamisel tekitab töö tellijale kahju. Tuginedes hageja esitatud tõenditele ja arvestustele, asus kohus seisukohale, et hageja kahjunõue summas 1799, 69 eurot tuleb rahuldada. Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud olid vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Hagejale tekkisid seoses kohtuväliste nõuete esitamise ja õiguste maksmapanekuga õigusabikulud summas 2688 eurot, millest on kostjat teavitatud 19.10.2011 avalduses puuduste kõrvaldamiseks. Hageja vajadus pöörduda õigusabi saamiseks on piisavalt tõendatud, kuid hageja ei esitanud tõendeid õigusabi eest tasumise kohta. Kostja apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 7165 eurot, kahjuhüvitis 1799, 69 eurot ja viivitusintress kohtuotsuse tegemisest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni ning jaotati menetluskulud. Kostja hinnangul tuleb tööd lugeda tellijale üleantuks 25.08.2007. Maakohus on ekslikult asunud järeldusele, et tööd anti üle 11.03.2009, kui hageja tööde eest lõplikult tasus. Juhul, kui kohus leidis, et tööde üleandmise alusena käsitleda tasu sissenõutavaks muutumise ajahetke, pidi kohus tööd vastuvõetuks lugema hiljemalt 31.10.2008. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõendist, et hageja kinnitas oma allkirjaga kostja saldoteatisel juba 31.10.2008 võlgnevust, mille aluseks on muuhulgas kostjale teostatud tööde eest esitatud lõpparve. Kuivõrd hageja oma võlgnevust nimetatud kuupäeval tunnistas, oli vastav kohustus sellel kuupäeval juba kahtlusteta sissenõutav. Seega on kohus lepingu esemeks olnud tööde üleandmise suhtes kohaldanud vääralt VÕS § 638. Poolte vahelise lepingu järgi tuli tööde vastuvõtmisel esinevate puuduste kohta vastaspoolele teade edastada kirjalikult. Hageja ei ole pretensiooni esitanud vorminõudeid järgides. Samuti ei ole hageja kokkulepitud tähtaja jooksul (7 päeva) oma pretensioone töös esinevate puuduste osas esitanud. Juhul kui tööde lõplik valmimine leidis aset 2009. aastal (vastavalt kohtu hinnangule) ja need anti tellijale üle 11.03.2009, on väär käsitleda 2007. a septembris edastatud teadet töö lepingutingimustele mittevastavuse teatena VÕS § 641 mõttes. Kui tööd anti tellijale üle 11.03.2009

sai puudustele viitava pretensioonina käsitleda vaid selliseid pretensioone, mis väljastati pärast tööde üleandmist. Esmakordselt on hageja sellise teate kostjale edastanud 31.01.2010, seega lähtudes kohtu hinnangust üleandmisele, enam kui 1 aasta ja 10 kuud pärast tööde üleandmist. Seega on väär ja vastuoluline maakohtu põhjendus, mille kohaselt teavitas hageja kostjat töös esinevatest olulistest puudustest juba enne tööde lõpetamist ja vastuvõtmist. Sellised pretensioonid ei ole ühelgi juhul käsitletavad pretensioonidena VÕS § 644 mõttes. Hageja poolt tööde üleandmise akti suhtes esitatud pretensioonid ei käsitle tööde olulisi puudusi. Vannitoa põrandakütte probleem oli põhjustatud sellest, et kahe vannitoa ajameid reguleeriv lüliti oli vales asendis ning piisas ühest nupuvajutusest, et probleem kõrvaldada. Leiliruumi lõhnaprobleem oli põhjustatud sellest, et õhutusklapp oli jäänud püsivalt avatud positsiooni ning ka see puudus sai kostja sekkumiseta kõrvaldatud. Kumbki kirjeldatud asjaoludest ei saa olla käsitletav töövõtulepingu alusel teostatud ülimahukate tööde olulise puudusena, seega puudus hagejal 25.08.2007 põhjendatud alus tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. 2011. aasta jaanuaris ei töötanud kostja poolt paigaldatud kütteseade (maasoojuspump) seadmele ettenähtud võimsusel. Asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et vastav puudus esines juba tööde üleandmisel. Samuti puuduvad asjas tõendid selle kohta, et tegemist oli varjatud puudusega, mille tekkepõhjused olid olemas juba tööde üleandmisel ning mille eest vastutab seetõttu kostja. Maakohus ei ole vastavaid asjaolusid analüüsinud, mistõttu ei ole võimalik aru saada, kuidas on kohus jõudnud lõppjärelduseni, et kostja poolt teostatud töödes või paigaldatud seadmetes olid puudused tööde üleandmisel. Kohus ei analüüsinus, kas esitatud pretensioonis viidatud puuduste näol on tegemist oluliste puudusega VÕS § 641 mõttes. Maakohus on poolte vahel aastatel 2007 - 2009 peetud kirjavahetust kajastanud ühekülgselt ja kontekstiväliselt, jättes tähelepanuta, et kõik probleemid, millega hageja kostja poole pöördus leidsid kostja kaasabiga lahenduse. Nimetatud ajavahemikul tekkinud probleemidel puudus seos kütteseadmele 2011. aasta alguses võimalikust ummistusest tekkinud rikkega, mis nähtub selgelt poolte kirjavahetusest. Asjaolu, et kütteseade lakkas 2011. aasta alguseks nõuetekohaselt funktsioneerimast, ei oma mingisugust puutumust hoone kütteprojektiga. Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat regulatsiooni. Kostjalt ei saanud eeldada, et ta asuks kontrollima professionaalse projekteerija poolt koostatud süsteemi nõuetele vastavust. Kostja pidas hoonele koostatud küttesüsteemi projekti sobivaks, arvestades muuhulgas asjaolu, et hoones oli mitu alternatiivset kütteallikat. Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 641 lg 1 teises lauses sätestatut ning jaotanud vääralt tõendamiskoormuse. Hageja on vajaliku dokumentatsiooni ja kasutusjuhendid kätte saanud. Kohus ei analüüsinud VÕS § 190 ja § 191 kohaldamise aluseid. Lepingust taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku tähtaja jooksul puudustest teadasaamisest. Mõistliku tähtaja määramisel tuleb lähtuda ajast, millal õigustatud isik puudustest teada sai. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 116 regulatsiooni. Kuna hageja oli tööde puudustest teadlik juba 2007. aastal, ei saa 28.10.2011 tehtud lepingust taganemise avaldust pidada mõistliku aja jooksul esitatuks. Samuti pidi kohus tagasitäitmise raames rakendama VÕS § 189 lg 2 p 3, mida kohus aga ei teinud. Hageja poolt kahju tõendamiseks esitatud tõendeid ei saa pidada usaldusväärseks, nende alusel ei ole võimalik hinnata kahju esinemist ega kahju ulatust. Samuti ei ole hageja tõendanud kostja poolset rikkumist või põhjuslikku seost kahju ja kostja tegevuse vahel. Maakohus ei ole kahjunõude osas oma seisukohta põhjendanud ja seega on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 sätestatut. Samuti on kohus kahju määramisel jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 127 lg-s 5 sätestatu, mis on kaasa toonud hagejale oluliselt soodsama olukorra.

Maakohus on vääralt märkinud tsiviilasja hinna. Võrreldes algse hagiavaldusega vähendas hageja oma kahjunõuet menetluse käigus ning nõudis kostjalt võlgnevust summas 7165 eurot ning kahju hüvitamist summas 4487, 69 eurot. Kokku on hageja nõue seega 11 652, 69 eurot, mida tuleb lugeda ka kohaseks tsiviilasja hinnaks. Hageja vastuapellatsioonkaebus Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus hagi ei rahuldanud ning teha asjas uus otsus ja hagi rahuldada, samuti jaotada ümber menetluskulud. Hageja taotles hagiavalduses kohtuväliste õigusabikulude hüvitamist kahju hüvitamise nõude raames summas 2688 eurot. Hageja on esitanud õigusabiteenuse kuluaruande. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et õigusabikulude osas tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole tõendanud õigusabikulude eest tasumist. Seadus ei näe ette, et õigusabiteenuse kasutamisest tekkinud kulu võlausaldajale hüvitamiseks on nõutav õigusabiteenuse tasumist kinnitavate tõendite esitamine. Hagejal on õigusabikulude kahju tekkinud õigusabiteenuse osutamise faktist. Asjaolu, et hageja ei ole menetluses esitanud teenuse eest tasumist tõendavaid maksekorraldusi ei tähenda, et hagejal ei ole tekkinud õigusabiteenuse kulu. Maakohus on teinud üllatusliku otsuse, tehes hagejale etteheite, et hageja ei ole vastavat tõendit esitanud. Kui ringkonnakohus leiab, et õigusabikulude kahju saab hüvitada üksnes juhul, kui menetluses on esitatud selle tasumist tõendavad dokumendid, tuleb ringkonnakohtul anda hagejale kahju tõendamiseks võimalus. Kuna maakohus oleks pidanud rahuldama hagi täies ulatuses, on ebaõige jätta 20% menetluskuludest hageja kanda. Vastused apellatsioonkaebustele Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud õiguslik ning faktiliste asjaolude käsitlus tööde vastuvõtmisest keeldumise õiguse ja tööde vastuvõetuks lugemise kohta, on pooltevahelise lepingu ja VÕS § 637 jj kontekstis uudne. Kostja ei ole selliseid väiteid maakohtu menetluses esitanud. Ringkonnakohtus ei saa esitada uusi väiteid ning kostja argumentatsioon tuleb jätta tähelepanuta. Kostja palub jätta hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tuleb Harju Maakohtu kaevatav otsus osaliselt tühistada ning uue otsusega vähendada kostjalt väljamõistetavat summat, ühtlasi jaotada ümber menetluskulud. Pooltevahelist kirjavahetust kogumis hinnates tuleb nõustuda maakohtuga, et antud juhul tuli töö lugeda vastuvõetuks 11.03.2009. Kohtule esitatud tõenditega kooskõlas on maakohtu hinnang hageja ja kostja vahelistele 09.07.2008 e-kirjadele ja sellele tuginev järeldus. Kostja apellatsioonkaebuses sisalduv käsitlus hageja poolt võlgnevuse (saldoteatise) 31.10.2008 kinnitamisest kui tasu sissenõutavaks muutmisest ei vasta tõenditele. Nõustuda tuleb kostjaga aga selles osas, et kui maakohus tuvastas, et töö anti tellijale üle 11.03.2009, ei saa puuduste kohta varem esitatud pretensioone käsitleda teatena töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta VÕS § 644 tähenduses. Kohtule esitatud materjali kohaselt esitas hageja kostjale pärast töö vastuvõtmist esimese teate puuduste kohta 31.08.2010 (tl 103, I köide). Teatest nähtuvalt on kütteseadmetega pidevalt probleeme (konkreetselt küll ringluspumba osas, mis on korduvalt vajanud vahetust). Nimetatud

ajast alates on toimunud pidev suhtlus, 31.01.2011 e-kirjast (tl 28, II köide) nähtuvalt on hageja edastanud kostjale eriteadmistega isiku - XXXXXXXX XXXXXXXXXXX XXXXXXXXX KH - 24.01.2011 arvamuse elamu küttesüsteemi kohta (tehnilise uuringu tulemused). VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Pooltevahelise töövõtulepingu kohaselt kuulus kokkulepitud tööde teostamise hulka töövõtja poolt selleks vajalike materjalide ja töövahendite hankimine ning paigaldamine, samuti tööjõu muretsemine (punkt 2.2). Kostja kohustus teostama kokkulepitud tööd - ehitama toimiva küttesüsteemi (sh paigaldama vastavad seadmed ja aparatuuri). Töövõtulepingu kohaselt pidi kostja saavutama kokkulepitud tulemuse, s.o nõuetekohaselt töötava ja eesmärki täitva kütte- ja ventilatsiooni-süsteemi väljaehitamise. Tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest hageja õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Küll pidi hageja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited lepingurikkumise kohta. Hageja esitas kohtule eriteadmistega isiku arvamuse vaidlusaluse küttesüsteemi puuduste kohta. XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXX kütte ja ventilatsiooni õppetooli XXXXXXXXXXXXXXX KH (kes ühtlasi on ka diplomeeritud XXXXXXXXXXXXXX) 24.01.2011 arvamuse kohaselt ei vastanud kostja paigaldatud soojuspump nimivõimsusele ja maja soojatarbele. Soojuspumba reaalne soojus-võimsus oli kordi madalam nimivõimsusest. Kuna seadme võimsus ei vastanud lubatule, ei olnud see piisav elamu soojusvajaduse rahuldamiseks. Kuigi kostja oli teadlik soojuspumba vajalikust võimsusest, teostas ta vastavad tööd, sh paigaldas soojuspumba, mis ei olnud vastanud lepingu tingimustele. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt oli maakütte soojuspumba madal tootlikkus põhjustatud lubamatult suurest rõhukaotusest külmakandja kontuuris. Kostja väited maja halva soojapidavuse ja sellest tingitud küttesüsteemi puuduste kohta ei ole kooskõlas muude tõenditega. Eriteadmistega isiku hinnangul vastavad maja tegelikud soojakaod kütteprojektis märgitule. Neid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada puuduste põhjustajana hageja käitumist, ei ole kohtule esitatud. VÕS § 642 lg 1 järgi vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest siis, kui mittevastavus oli olemas töö üleandmisel, hiljem tekkinud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutab töövõtja vaid siis, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumisest tulenevalt (lg 3). Antud juhul on maakohus leidnud põhjendatult, et tegemist on selliste puudustega, mille eest lasub vastutus kostjal kui töövõtjal. Kohtul ei olnud alust pidada tuvastatud puudusi (mis väljendus ebapiisavas küttevõimsuses) tekkinuks jaanuaris 2011, nagu väidab kostja. Vastuseks hageja 02.10.2008 e-kirjale on sama kuupäeva kirjas (tl 26, II köide) kostja möönnud, et kütteseadme mittekohane toimimine (ringluspumba purunemine) on tingitud süsteemi ebaõigest lahusest („... vahetame pumba välja ja lisame kontsentraati küttesüsteemi, et vältida probleemi kordust“.). Kohtus tunnistajana ülekuulatud XXXXXXXXX KH on muuhulgas kinnitanud, et peab äärmiselt ebaprofessionaalseks maakontuuri rajamise kõrval ka selle täitmist klükooli vesi-lahusega, kus korduvalt kasutati kohalikku rauarikast puurkaevu vett (kahevalentse raua oksüdeerumisel kolmevalentseks tekkis sade, mis sattus lahusega maakontuuri). Et nimetatud isiku puhul ei olnud tegemist kohtu poolt määratud eksperdiga TsMS § 293 tähenduses, ei muuda tema ütluste väärtust. TsMS § 232 lg-test 1 ja 2 tulenevalt lasub kohtul kohustus hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et nimetatud tunnistaja ütlused sisaldavaid vaid oletusi ja hinnanguid. Asjaolu, et kütteseadme ebapiisava jõudluse täpsest põhjust ja tekkimise aega ei ole võimalik tõendite põhjal üheselt tuvastada, ei ole hinnatav kostja kaebuses soovitud viisil. Tegemist on siiski töös esinenud puudusega, mille eest vastutab töövõtja.

Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 1 peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seega ka juhul, kui esinesid häired kostja paigaldatud küttesüsteemis, kuid hagejale ei olnud vead täpselt teada, tuli tal neist siiski kostjat teavitada. Hilinenult esitatud teate korral ei ole võimalik lepingust taganemist enam aktsepteerida. Pealegi, kui hagejale said juba jaanuaris 2011 teada põhjused küttesüsteemi puuduste kohta, on ta nende kõrvaldamiseks kostjale tähtaja andmise ja lepingust taganemisega oluliselt hilinenud. Sama aasta lõpus esitatud avaldusi ei saa ka sel põhjusel pidada õigeaegseteks. Pealegi on seadusandja sidunud lepingust taganemise õiguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumisega. Arvestades tööde mahtu tervikuna ei ole aga ilmselt alust pidada eelnimetatud spetsialisti koostatud dokumendis märgitut oluliseks kostjapoolseks lepingurikkumiseks. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus kostjaga, et hageja avaldus lepingust taganemise kohta ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul. Samas nähtub aga toimiku materjalist, et kostja paigaldatud seadmete töös esines aastatel 2010-2011 mitmeid probleeme (näiteks ringluspumpade purunemine), mistõttu võis töös esinenud puudustest teadasaamine olla hagejal raskendatud. Kolleegium nõustub hageja käsitlusega, et tegelik selgus saabus siis, kui hageja pöördus asjatundja poole, saamaks hinnangut kostja tehtud tööle. Tulenevalt VÕS § 644 lg 3 teisest lausest võib tellija töö lepingutingimustele mittevastusest õigeaegselt teatamata jätmisel tugineda mittevastavusele ka siis, kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. Nimetatud sätte kohaselt võib tellija sellisel juhul alandada makstavat tasu või nõuda kahju hüvitamist. Antud asjas ongi hageja esitanud alternatiivse nõude (esimese alternatiivina) kahju hüvitamiseks (uue seadme ostmise kulu). Kolleegium on seisukohal, et puudustest teatamisega hilinemine oli praegusel juhul igati mõistetav (vabandatav), sest lepingujärgse töö mittevastavus (puudused seadmete funktsioneerimises) ei olnud hagejale kuni jaanuarini 2011 üheselt selge. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tõendite kogumile antud hinnangu põhjal tuleb asuda seisukohale, et hageja elamusse kostja paigaldatud küttesüsteem oli puudustega. Hageja on tõendanud, et uue soojuspumba ostmiseks tehtud kulutused olid põhjendatud. Hageja nõue elektrikulu hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Selles osas kuulub kostja apellatsioonkaebus rahuldamisele. Kolleegium nõustub kostjaga, et hageja esitatud tõendite põhjal ei olnud võimalik järeldada, et hageja elamusse jaanuaris 2012 paigaldatud uus soojuspump võimaldas elamut kütta väiksemate kuludega. Antud juhul puuduvad andmed selle kohta, et elektrienergia tarbimine muuks otstarbeks kui kütmiseks on võrreldaval perioodil jäänud samaks varasema perioodiga. Kuna nimetatud eelduse õigsust ei saa kontrollida, ei saa ka järeldada, et see nii on. Pealegi võib võrreldava perioodi oluliselt lühem pikkus mõjutada ka saadud tulemust. Maakohtul ei olnud alust rakendada hageja väidetud eeldust, et elektrienergia kogukulust moodustab küttekulu stabiilselt 43%. Elektrienergia kogutarbimise vähenemine ei tõenda üheselt küttekulude vähenemist. Õigusabile tehtud kulutuste hüvitamise nõude on maakohus jätnud õigesti rahuldamata. Seadusest tulenevalt pidi hageja ka neid kulutusi tõendama. Hageja seda ei teinud. Maakohtul ei olnud võimalik samastada vastavat kahjunõuet õigusabikulude kui menetluskulude kindlaks-määramisega konkreetses kohtumenetluses, kus kulude faktiline kandmine ei vaja tõendamist.

Maakohtu määratud hagihind on õige. Kuigi hageja on oma nõude suurust pärast hagi esitamist vähendanud, ei muutnud see hagi hinda. Küll arvestatakse lõplikku hagihinda sel juhul, kui menetlustoimingud või taotlused seda nõuavad. Näiteks võib sel olla tähtsust menetluskulude kindlaksmääramisel - nii riigilõivu tasumiseks tehtud kulude kui lepingulise esindaja kulude määratlemisel. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Apellatsioonimenetluses on hageja korduvalt väljendanud oma selget seisukohta, et on nõus kompromissi korras vastu võtma 5000 eurot ja menetluse lõpetama. Praeguse otsusega on ringkonnakohus jätnud hageja kaebuse rahuldamata ja rahuldanud kostja kaebuse osaliselt ning mõistnud kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5992 eurot, s.o suuremas summas, kui hageja kompromissina nõus oli. Sõltumata sellest, et hagi rahuldatakse osaliselt, peab ringkonnakohus igati põhjendatuks ja õiglaseks jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.