2-14-31464/26 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa poolte kokkuleppel määruskaebust esitada. Menetluse käik Piigade Peoagentuur OÜ esitas 09.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt 1444,80 euro saamiseks. 13.10.2014.a tegi kohus võlgnikele makseettepaneku. 20.10.2014. a esitas võlgnike esindaja nõudele vastuväite. 13.11.2014. a määrusega andis Pärnu Maakohus nõude üle Tartu Maakohtule. Piigade Peoagentuur OÜ esitas 29.11.2014. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Kxxxxx ja Pxxxx Sxx vastu 1444,80 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt olid kostjad hagejaga sõlminud 23.01.2014. a käsunduslepingu nr 2/2014, mille alusel hageja kohustus läbi viima ja dekoreerima kostjate abielu registreerimistseremoonia ning pulmapeo. Kostjad kohustusid hagejale selle eest tasu maksma. Hageja osutus kokkulepitud päeval kostjatele teenust vastavalt lepingule ning väljastas kostjatele dekoreerimise eest arve nr 20 summas 1379,30 eurot. Kostjad maksetähtaja jooksul arvet ei tasunud. Kostja maksekäsu kiirmenetluse vastuväites esitatu (hageja on rikkunud lepingut, kostjad ei ole lepingus lubatut saanud, hageja on kostjatele tekitanud kahju ja nõuded on tasaarvestatud) ei ole õige ega tõendatud. Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus 1379,30 eurot ning viivis 65,50 eurot. Oma 02.02.2015. a vastuses kostjate 22.12.2014. a vastusele märkis hageja, et kostjad ei ole tõendanud teenuse kokkulepitud kujul mittesaamist, samuti on tekkinud kahju suurus põhistamata ja tõendamata. Hageja oli seisukohal, et kostjate tasaarvestus ei ole kehtiv. 20.04.2015. a vastuses kostjate 12.03.2015. a seisukohale jäi hageja hagiavalduses toodud nõude juurde ning leidis, et teenust on osutatud vastavalt kokkulepitule, kostjate enda tegevus ja tegevusetus on aga olnud vastuolus lepingu ja hea tavaga, samuti ei ole kostjad hagejale esitanud ühtegi pretensiooni enne pulmapidu ega selle kestel. Kostjad esitasid 23.12.2014. a kirjaliku vastuse, milles vaidlesid hagile täies ulatuses vastu. Vastuse kohaselt kostjad lepingus kokkulepitud kujul teenust ei saanud, millest tulenevalt kandsid nii varalist kui mittevaralist kahju. Kostjad tasaarvestasid oma kahjunõude hageja nõudega ning seega puudub hagejal õigus nõuda arve nr 20 tasumist. Oma 12.03.2015. a vastuses hageja 02.02.2015. a seisukohale ei nõustunud kostjad hageja väitega, et tasaarvestus ei ole kehtiv, täpsustasid puuduseid neile osutatud teenuses ning esitasid tõendid neile tekkinud kahju suuruse kohta. 31.03.2015.a toimunud kohtuistungil tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. 12.05.2015. a esitasid pooled kohtule kompromissi, mille kohaselt kostjad kohustuvad hagejale tasuma 441 eurot 5 päeva jooksul kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest ning kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes mis tahes nõuded, mis tulenevad käsunduslepingust nr 2/2014 ja/või 02.07.2014.a arvest nr 20. Pooled loobusid kompromissiga edasikaebeõigusest. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Hageja taotles kohtult poole tasutud riigilõivust tagastamist, kuna pooled sõlmisid kompromissi. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

2-14-31464 Vastavalt TsMS § 428 lg 1 punktile 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel edasikaebeõigusest loobuda. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissiga sätestamata poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas summas 77,50 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, kuid kohus lähtub riigilõivu tagastamisel siiski hageja polt tasutud riigilõivu summast. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, muu hulgas juhul, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 100 eurot.