2-14-58626/13 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

tegevuslaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Majandusaasta aruandes on võlgnik kirjeldanud oma põhitegevusena üldehitus- ja remonditöid. Andmed võlgniku vara kohta Maakohtute kinnistusosakondade ja võlgniku andmetel pole talle kinnisvara kuulunud. Äriühingu juriidilise asukohana märgitud xxx on kinnistusregistri kohaselt korteriomand, mis kuulub Xxx Xxxale (sündinud xxx. a). Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile andmeid selle kohta, et talle kuuluks vallasvara. 2013. aasta kohta esitatud majnadusaasta aruandes on võlgnik kinnitanud, et investeeris põhivarasse 1 249 eurot, bilansis on vara maksumuseks 1 081 eurot. Millist vara soetati, pole teada. Olenemata sellest on ajutine haldur seisukohal, et tegemist on väheväärtusliku varaga, mille realiseerimisvõimalused pankrotimenetluses on väga väiksed ning saadav tulu ei taga võlausaldajate nõuete rahuldamist ega pankrotimenetluse kulude katmist. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele käesoleval ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku vastutavas kasutus oli liisingulepingu nr 01152675L alusel maastur xxx xx xx. Leping on liisingu andmetel lõpetatud 04.09.2014. a ning vara ostis välja kolmas isik. Nõuded liisingul puuduvad. Vastavalt krediidiasutustelt saadud informatsioonile on tuvastatud, et võlgnik omab arvelduskontot Swedbank AS-is nr xxx, mille jääk on 10,92 eurot (broneeritud summas 5,12 eurot), seega tegelik jääk 5,80 eurot. Kontol omas allkirjaõigust Xxx Xxx ja konto juurde oli väljastatud kolm deebetkaarti, mille kasutajaks oli juhatuse liige. Ajutine haldur on teostanud pangakonto väljavõtte perioodil 2013 – 2014 analüüsi ning on tuvastanud, et võlgnik on kogu perioodi vältel võtnud välja deebetkaardiga sularaha kokku 97 365 eurot. Suusõnaliselt on võlgniku juhatuse liige kinnitanud, et kasutas välja võetud rahalisi vahendeid väiksemate tellimuste ja arvete tasumiseks (peamine partner tehingute juures oli xxx) ning vastavad kuludokumendid on raamatupidamisele esitatud. Ajutine haldur edastas kirjaliku päringu täiendava selgituse saamiseks ning juhatuse liikmele kui ka raamatupidajale vastavate tehingute selgitamiseks. Samuti on ajutine haldur tuvastanud, et pangakontolt on tasutud arveid ja teenuseid, mida ei saa käsitleda äriühingu tegevuse vajadusteks, vaid need on pigem isiklikku laadi väljaminekud. Juhatuse liige on suusõnaliselt ajutisele haldurile kinnitanud, et on need tehingud ettevõtte kontolt teinud ning avaldanud valmisolekut summad tagastada. Juhatuse liige on kirjalikult kinnitanud, et kõik sularaha tehingutega seotud kuludokumendid on raamatupidamisele esitanud ning need on käesoleval ajal raamatupidaja valduses. Niinimetatud „kahtlaste tehingute“ osas on võlgnik selgitanud, et tehingud summas 1 075,98 eurot olid väljamaksed ettevõtluse huvides. Ülejäänud summa 1 131,43 euro osas on võlgnik kinnitanud, et need ei ole seotud väljamaksetega ettevõtluse huvides, vaid isiklikes huvides. Samas on ajutisele haldurile teada, et võlgniku suhtes on läbi viidud maksurevisjon perioodil

Maksuotsusele esitas võlgnik eriarvamuse, kuid need ei leidnud kontrollorgani poolt kinnitust. Maksuotsusega määrati võlgnikule täiendavalt lisamiseks nii käibemaksu kui ka erijuhtude tulumaksu. Seega ei saa ajutine haldur kindlalt väita, et kogu ülejäänud perioodi osas (mille kohta maksuhaldur kontrolli ei teostanud) on võlgniku poolt teostatud sularaha arveldused õiged ja ainult äriühingu tegevusega seonduvad. Samas ei võimalda ajutise halduri piiratud aeg ja võlgniku vahendite puudumine taolise suuremahulise kontrolli läbiviimist. Kuivõrd võlgniku kinnitusel on olemas kõik kuludokumendid, siis on võimalik edaspidi läbi viia täiendav revisjoni, kui võlausaldajad on sellest huvitatud ning tagavad selle tasustamise. Võrreldes tehingute teostamise perioodi ja maksuhalduri poolt juba kontrollitud perioodi, on ajutine haldur seisukohal, et suur osa tehingutest olid kajastatud juba maksuhalduri kontrolli ajal ning nende osas, mida pole aktsepteeritud on juba määratud maksuotsusega täiendavalt käibemaks ja erijuhtude tulumaks. Teistes krediidiasutustes võlgnikul lepingulised suhted puuduvad. Kassas on juhatuse liikme kinnitusel sularaha jääk 157,69 eurot. Kassa on väidetavalt juhatuse liikme valduses. Kassa väljavõtet arvates 01.01.2013 – 17.10.2014. a ei ole esitatud. Võlgniku poolt esialgselt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt moodustas raamatupidamise andmetel kassa jääk 11 908,62 eurot. Juhatuse liige selgitas, et tegelikult rahalised vahendid puuduvad, sest ta teostas sularahas maksed töötajatele töölepingute lõpetamisel. Mingil põhjusel olid andmed selle kohta raamatupidamisele esitamata ning vastavalt sellele ka deklareerimata. Ajutine haldur kohustas juhatuse liiget esitama dokumendid, mis tõendavad asjaolu, et töötajatele on sularahas väljamakseid sooritatud. Pärast seda esitas võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile kassa väljamineku orderid, 06.05.2014. a ja 30.09.2014. a, mille kohaselt on töötajad allkirjaga kinnitanud rahaliste vahendite saamist kokku summas 11 445,85 eurot. Võlgnik on esitanud andmed selle kohta, et tal on nõudeid kolmandate isikute vastu summas 6 472,64 eurot. Võlgniku kinnitusel on ainukeseks kohustatud isikuks xxx, kellele võlgnik teostas all töövõtu korras ehitus – ja viimistlustöid. Ajutine haldur on konsulteerinud esitatud nõude osas xxx juhatuse liikmega ning on tuvastanud alljärgnevat:  OÜ Nekromus esitatud arve nr 169, 30.11.2012. a summas 222,43 eurot. xxx OÜ andmetel on arve summa 199,96 eurot ja esitatud seoses tööde teostamisega xx rahvamaja objektil. Pooled on sõlminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti VO24/V2, mille kohaselt on objektil tehtud võlgniku töödele kehtestatud garantiiperioodi 01.12.2012 – 1.03.2016. a, mille kohaselt 2% lepingu maksumusest jätta garantiiajaks deposiiti, s.o. summas 199,96 eurot. Seega, muutub arve summas 199,96 eurot sissenõutavaks pärast 01.03.2016. a juhul, kui selleks ajaks ei esitata pretensioone OÜ Nekromus teostatud tööde suhtes. 30.09.2015. a esitas tellija ajutisele haldurile reklamatsiooni VO-08/V2, mille kohaselt võlgniku poolt teostatud tööd xxx rahvamaja objektil ei vasta kvaliteedinõuetele ning tellija on sunnitud kasutama kolmanda isiku teenust ning kasutab garantiiperioodi kohustuste täitmiseks 199,00 eurot. Lähtudes eeltoodust, ei ole aktsepteeritav nõue OÜ xxx vastu summas 199,96 eurot pärast garantiiperioodi lõppu.  OÜ Nekromus esitatud arve nr 197, 31.10.2013. a summas 2 694,21 eurot. Võlgnik ja xxx OÜ on sõlminud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti VO-24/V3 xxx objektil

teostatud töödele, mille kohaselt garantiiperioodiks 29.10.2013 – 29.10.2015. a jääb 7% lepingu hinnast (2 694,21 eurot) deposiiti. Seega, muutub arve summas 2 694,22 eurot sissenõutavaks pärast 29.10.2015. a, juhul, kui võlgniku teostatud tööde kohta ei esitata pretensioone.  Arved 188, summas 1 500 eurot, nr 198 summas 1 000 eurot ja nr 208 summas 1 056 eurot (kokku arvete summa 3 556 eurot) on esitatud seoses võlgniku teostatud töödega xxx hoone rekonstrueerimisel xxx objektil. Tellija (OÜ xx) kinnitusel on võlgniku poolt viimane tööde üleandmise-vastuvõtmise akt veel teostamata. Käesolevaks ajaks on xxx objekti kohta esitatud juba kaks reklamatsiooni, mille täitmiseks võlgnik enam suuteline ei ole ning seega tuleb parendused teostada tellijal muu ettevõtte poolt. Tellija kinnitusel on xxx objekti garantiiaja lõpuks 30.05.2016. a. xxx OÜ on esitanud ajutisele haldurile reklamatsiooni 30.01.2015. a, mille kohaselt võlgniku ebakvaliteetse töö parandamise maksumus kokku on 9 540 eurot, mis on üle deposiidis oleva garantiisumma (3 556 eurot). Lähtudes eeltoodust, ei muutu sissenõutavaks ka xxx objekti katteks jäänud deposiit, sest parendustööde maksumus ületab garantiisumma. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et kõik võlgniku poolt esitatud nõuded on tulevikus sissenõutavaks muutuvad ehk nn. tingimuslikud nõuded, mis kuuluvad tellija poolt tasumisele pärast garantiiperioodi lõppu juhul, kui enne garantii lõppemist ei esita tellija võlgnikule pretensioone. Lähtudes eeltoodust omab võlgnik käesoleval hetkel veel tingimuslikke sissenõutavaks muutuvaid nõudeid ostja (xxx OÜ) vastu summas 2 694,22 eurot (xxx objekt). Võttes arvesse juba esitatud reklamatsioone, mille kohaselt tööde teostamine xxx objektil ületab antud objekti garantiisumma, on eelduslikult tellijal õigus nõuda ka xxx objekti garantiisumma tasaarvestamist xxx objektil teostatud tööde maksumusega. Tellija kinnitusel on võlgnikul pärast 30.01.2015. a sissenõutavaks muutunud nõue xxx OÜ vastu xxx objektil teostatud tööde eest vastavalt esitatud arvetele 158, summas 236,58 eurot ja nr 281 summas 341,50 eurot, kokku summas 578,08 eurot. Tellija andmetel ei ole sellele objektile pretensioone esitatud ning ta on nõus garantiisumma tagatiseks olnud deposiidi välja maksma. Ajutise halduri poolt täpsustatud andmetel on võlgnikul käesoleval ajal hinnatavalt reaalselt laekuvaid nõudeid summas 578,08 eurot. Ülejäänud tingimuslikud nõuded ei ole tulevikus sisse nõutavad, sest nende objektide garantiisummade ulatuses on juba käesoleval ajal esitatud võlgnikule tellija poolt reklamatsioonid. Nõue juhatuse liikme vastu on summas 1 131,43 eurot. Seega, ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule kuuluva vara (nõuded kolmandate isikute vastu) hinnanguline väärtus seisuga 03.02.2015. a on 1 709,51 eurot. Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine pankrotihaldur on avalike registrite andmetele, võlgniku poolt esitatud andmetele ja järelpärimiste vastustele tuginedes selgitanud välja, et võlgnikul on teadaolevad kohustused:

Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 29.01.2015. a võlgnevus põhivõla osas summas 33 815,40 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 8 461,70 eurot. Tasumata maksukohustus esineb võlgnikul kõikide maksuliikide osas ja enamuse moodustavad nõuded, mis on määratud maksuotsuse alusel. Võlgniku andmetel on peale Maksu- ja Tolliameti veel üks võlausaldaja – xxx OÜ, kellele on tasumata 310,80 eurot. Juhatuse liige on kinnitanud, et on tasunud võla omavahendite arvelt ning võlausaldaja on lubanud esitada ajutisele haldurole vastava kinnituse. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel täitemenetluste registris võlgniku vastu andmed puuduvad. Võlgniku kinnitusel kohustused töötajate ees puuduvad. Maakohtute kantseleide kinnitusel ei ole maakohtute menetluses võlgnikuga seotud kohtumenetlusi. Ajutise halduri poolt on seisuga 30.01.2015. a tuvastatud, et OÜ-l Nekromus on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 42 587,90 eurot. Asjas kogutud materjalide kohaselt ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused vara väärtust ning välja on kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgniku kohustuste analüüs ning tasumise väljavaated Ajutise halduri poolt välja selgitatud võlgniku kohustuste mahu moodustavad suuremas osas maksuvõlad riigile. Maksuvõlg suurenes seoses maksuotsusega, mille alusel määrati võlgnikule juurde tasumiseks käibemaksu summas 11 320,59 eurot ja erijuhtudelt arvestatud tulumaksu 11 887,72 eurot, kokku 23 208,31 eurot, mis moodustab kogu maksuvõla põhivõlast 69%. Maksuotsus koostati 21.08.2014. a pärast võlgniku poolt eriarvamuste esitamist. Võlgniku kinnitusel pärast maksuotsuse saamist jõudis ta arusaamisele, et nii suurt maksuvõlga ei ole jooksva tegevusega võimalik täita ning otsustas tegevuse lõpetada. Seega, võlgniku kinitusel ei toimu tegevust alates septembrist 2014. a. Kompromissi esitamist ja selle vastuvõtmist ei pea ajutine haldur võlgniku olukorda ja varalist seisu arvestades võimalikuks ega ka perspektiivikaks. Vara tagasivõitmise võimalused Ajutise halduri poolt asjas kogutud materjali kohaselt tagasivõitmise võimalused puuduvad. Ajutisele haldurile ei ole käesoleval ajal teada tehingud, mille alusel oleks võimalik esitada hagi vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks vähendanud oma varalist seisu, sest talle pole hinnalist vara kuulunudki. Ajutise halduri arvamuse kohaselt võib olla alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et juhatuse liige on teostanud pangakontolt makseid, mida ei saa pidada seotuks igapäevase majandustegevusega. Samas on juhatuse liige ajutisele haldurile kinnitanud valmidust need kulud hüvitada vabatahtlikult. Maksejõuetuse tekkimise aeg ja põhjused

Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku majandustegevuse eelnevatel perioodidel ning on tuvastanud, et majandusaasta aruanded ei ole näidanud märke maksejõuetuse olemasolust. 2012. majandusaasta on lõppenud kasumiga 18 859 eurot. Kasumit osanik jaotanud ei ole. 2013. aastal on tekkinud kahjum majandustegevusest summas - 41 117 eurot. Tekkinud kahjum oli võimalik tasaarvestada eelnevate perioodide kasumiga ning seetõttu jäi osakapital seadusega nõutud piiridesse. Analüüsides majandustulemusi kahel eelneval perioodil, siis kahjumi põhjuseks võib pidada väikest müügitulu langust, aga kindlasti suurendas kahjumi tekkimist teenuste osutamiseks tehtud kulu, mis 2012. aastaga võrreldes on suurenenud 50 000 euro võrra. Seisuga 17.10.2014. a on bilansi kohaselt suurenenud maksukohustuste osakaal ning ostjate vastu olevate nõuete osakaal. Lähtudes eeltoodust ja muudest pankrotiavalduse menetluses kogutud materjalidest, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli maksuotsusega seonduvalt riigimaksete võlgnevuse suurenemine, mille tasumiseks puudus vara ja rahalised vahendid ning jooksev majandustegevus ei võimaldanud teenida kasumit ulatuses, mis võimaldaks tasuda sisse nõutavaks muutunud kohustused. Seega, maksejõuetuse tekkimise aeg on august 2014. a ja põhjuseks likviidsete vahendite puudujääk lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Juhatuse liikme vastutusest Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku juhatuse tegevust. Tuginedes asjas kogutud materjalidele, on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku juhatuse liige on kiiresti reageerinud olukorrale. Jõudnud veendumusele, et tekkinud maksukohustuse tasumiseks puuduvad vahendid ning jooksva majandustegevuse arvelt pole võimalik nõudeid tasuda, lõpetas tegevuse ning esitas pankrotiavalduse. Kuivõrd võlgniku maksukohustus on suurenenud tasumata riigimaksete osas, siis ei saa välistada võimalust, et suurenenud maksukohustus on tekkinud võlgniku juhtorgani liikme tahtlikult tekitatud tegude tagajärjel. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole makshaldur juhatuse liikmele selles osas vastutusotsust esitanud. Ajutise halduri hinnangul on juhatuse liikme võimalik tahtlik tegu seotud maksudega, mistõttu kuulub selles osas vastava otsuse tegemine Maksu- ja Tolliameti pädevusse. Ajutise halduri hinnangul võib olla juhatuse liikme vastu alus kahunõude esitamiseks rahaliste vahendite osas, mida juhatuse liige on kasutanud oma tarbeks. Perspektiiv edasise pankrotimenetluse osas Ajutise halduri hinnangul olemasolev vara ei taga kogu pankrotimenetluse kulusid, mistõttu menetluse raugemise vältimiseks oleks vajalik pankrotimenetluse kulude katteks rahaliste vahendite tasumine kohtu deposiiti. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on n.ö. tingimuslikud nõuded ostjate vastu, kuid need muutuvad sisse nõutavaks alles tulevikus ( kuni 1,5 aastat) ning käesolevaks ajaks laekunud materjalide kohaselt ei ole tõenäoline, et vajalik tingimus saabub. Seega pankrotimenetluse käigus hoidmine eesmärgil, et nõuda sisse debitoorset võlgnevust, ei ole ajutise halduri arvates mõistlik ega otstarbekohane. Juhul, kui juhatuse liige täidab kohustuse õigusteenuse osutamise eest, siis jääb võlgnikule ainult üks võlausaldaja, kelle huvides võiks olla menetlust läbi viia. Ajutise halduri arvates võiks olla mõistlikum lahendus, et pankrotimenetluse raugemisel jäävad rahalised vahendid pärast ajutise halduri tasu ja kulude tasumist võlausaldajale. Eeltoodu kohaselt on ajutise halduri arvates tagatud võlausaldajale suurem nõude rahuldamise protsent, kui pankrotimentluse läbiviimisel. Viimase läbiviimisel kaasnevad ka kulud ja seega ei pruugi võlausaldaja nõude rahuldamiseks üldse vahendied jääda. Kokkuvõte