Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
27.mail 2015 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Hagi ese
Placet Group OÜ hagi R. K. vastu 237, 94 euro ja lisanduva viiviste nõudes. 245, 75 eurot Hageja Placet Group OÜ, registrikood 11198910, asukoht Kreutzwaldi 5, Tallinn 10120, lepinguline esindaja Riho Siil, Marjana Hiie, epost:[email protected]; Kostja R. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x; tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
2-14-14936
1.Rahuldada Placet Group OÜ hagi R. K. vastu osaliselt.
2.Välja mõista R. K. `lt Placet Group OÜ kasuks 151 (ükssada viiskümmend üks) eurot ja 69 senti, millest laenu põhiosa võlgnevus 95,87 eurot; intress 24 senti; sissenõutavaks muutunud viivis 31, 82 eurot.
3.Jätta hagi intressinõudes 110, 01 eurot rahuldamata. 4.Välja mõista R. K. `lt Placet Group OÜ kasuks alates 03.07.2014 põhinõudelt, so 95, 87 eurolt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 31,82 eurot ei tohi ületada põhinõude 95, 87 euro suurust.
6.Väljamõistetud summad tasuda ITM Inkasso Inkasso arveldusarvele nr EE172200221026942756, selgitusse märkida nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
7.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
8.Jätta Placet Group OÜ menetluskulud 64% ulatuses R. K. kanda ning 36 % ulatuses Placet Group OÜ kanda. R. K. menetluskulud jätta tema enda kanda.
9.Välja mõista R. K. `lt Placet Group OÜ kasuks menetluskulu 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Placet Group OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. R. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Placet Group OÜ esitas Tartu Maakohtusse hagi R. K. vastu põhivõlgnevuse 95, 87 euro, intresside 110, 25 euro ja seisuga 02.07.2014 sissenõutavaks muutunud viiviste 31, 82 euro ning viiviste kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras väljamõistmise nõudes. Hagiavaldusest tulenevalt rahuldas hageja 10.03.2010 kostja 08.03.2010 internetikeskkonnas www.smsraha.ee esitatud laenutaotluse ja sõlmis laenulepingu nr SR111450, laenu ja intresside tagastamise tähtajaga 08.06.2010. Kostjale väljastati pangaarvele laenusumma 3000 Eesti krooni (191,73 eurot) 10.03.2010, intressimääraga 22% aastas. Laenu tagastamine pidi toimuma igakuiste maksetega (3x 1575 Eesti krooni). Hageja arvestab viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses määras.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 21.01.2015. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati 2 (4)
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kohus leiab, hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine. Riigikohus on leidnud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Riigikohtu hinnangul võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegemist, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt Riigikohtu 5.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Hageja ja kostja vahel 08.03.2010 sõlmitud laenulepingu krediidi kulukuse määr aasta kohta on 515, 35% (tl 33). Krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati, so veebruaris 2010, avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 21,18 %. Hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr ületab seega Eesti Panga poolt avaldatud krediidi kulukuse määra enam kui kakskümmend neli korda. Hageja ei ole hagis välja toonud asjaolusid, mis lükkaksid ümber eelduse, et vastastike kohustuste osas sel määral tasakaalust väljas olev leping on heade kommete vastane. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine. Kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi võlaõigusseaduse (VÕS) § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuna kostja ei ole hagejale laenusummat tagastanud hiljemalt 08.06. 2010, siis on hagejal VÕS § 1028 lg 1 alusel alates sellest kuupäevast õigus nõuda kostjalt tasumata laenusumma, so 95, 87 euro tagastamist. Hagejal on lisaks õigus kostjalt nõuda raha 3 (4)
kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras ning alates põhivõla lepingujärgse tagastamise kuupäevast tagastamata põhivõlalt sissenõutavaks muutunud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Arvestades eeltoodut, on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 95,87 eurot, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras intress 24 senti (95,87 eurot x1%x 90/365) kuni laenu tagastamise kuupäevani 08.06.2010 ning alates 09.06.2010 kuni 02.07.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 31, 82 eurot. Samuti tuleb kostjalt välja mõista alates 03.07.2014 põhinõudelt, so 95,87 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 31,82 eurot ei tohi ületada põhinõude 95, 87 euro suurust. 6.Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte enda kanda. Kohus rahuldades hagi osaliselt ligikaudu 64 % ulatuses, jätab hageja menetluskuludest 64 % ulatuses kostja kanda ja 36% ulatuses hageja kanda. R. K. menetluskulud jätta tema enda kanda. TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 60 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 60 eurot ja õigusabikulud 120 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagidega, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 75 eurot. Kuna kohus jättis hageja menetluskulud 64% ulatuses kostja kanda ja 36 % ulatuses hageja kanda, siis mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitava menetluskuluna 86, 40 eurot (135x 64%). /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.