AS (S) hagi OÜ Pranko vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2015 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse AS määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): AS (isikukood
XXXXXXXXXXX,
elukoht XXXX
XX-XX
XXXXX); esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Andrei Matvejev (e-post: [email protected] ) Kostja: OÜ Pranko (registrikood 10182901, asukoht Punane 54, 13619 Tallinn); lepinguline esindaja advokaat Aleksei Forstiman (e-post: [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.AS (Spatar) määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 10.03.2015 määrus jätta muutmata.
3.
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohus jättis 02.05.2014 kohtuotsusega rahuldamata AS hagi OÜ Pranko vastu ning menetluskulud hageja kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.12.2014 kohtuotsusega Harju Maakohtu 02.05.2014 otsuse muutmata. Ühtlasi märkis Tallinna Ringkonnakohus 05.12.2014 otsuse p 22, et maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata
1(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-20182 jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS 171 lg 1 alusel hageja kanda. Otsus jõustus 06.01.2015 edasi kaebamata.
3.28.01.2015 esitas kostja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks, paludes hagejalt välja mõista 1216,90 eurot lepingulise esindaja kulud (ilma käibemaksuta). Kuna kostja on käibemaksukohustuslane, palus määrata menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja seisukoht kostja avaldusele
4.06.02.2015 esitas hageja vastuväite kostja menetluskulude avalduse osas. Hageja hinnangul ei ole Irina Bušujeva kostja lepinguline esindaja. Ta ei ole dokumente koostanud ega kohtule esitanud. Ühtlasi ei ole esitatud tema volikirja ega haridust tõendavat dokumenti, seega tuleb nimetatud nõustaja kulud summas 600 eurot jätta arvestamata. Lisaks ei ole I. Bušujeva tunnitasu 144 eurot (120+km) mõistliku suurusega.
5.Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et kõik dokumendid, va vastus apellatsioonkaebusele, on esitatud kostja seadusliku esindaja poolt. Kostja esindaja A.Forstiman on esitanud kohtule vaid vastuse apellatsioonkaebusele ja viibis ka ühel kohtuistungil Harju Maakohtus 26.03.2014. Kostja vahetas esindajat 3 korda. Hageja on seisukohal, et kulud, mis tekkisid esindaja vahetamisest, kannab menetlusosaline, kes esindajat vahetas. Esindaja Aleksei Forstimani kulud on ülemäära suured ja põhjendatud oleks 4,5 tunni ulatuses teenuse osutamine, so summas 360 eurot. Esindaja sõidukulude hüvitamine ei põhjendatud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus otsustas 10.03.2015 määrusega rahuldada kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista AS’ilt välja menetluskulud summas 552 eurot OÜ Pranko kasuks; välja mõista AS-lt OÜ Pranko kasuks viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
7.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.Kuna hageja esitas vastuväite kostja kohtuvälistele kuludele, siis annab kohus hinnangu esitatud kostja kuludele, mis seisnesid lepingulisele esindajale makstud õigusabi tasus ja esindaja sõidukuludes. Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
9.Nähtuvalt tsiviilasja toimikust on kostja esitanud 03.07.2013 (t/l 60-61 I kd), 16.09.2013 (t/l 86-90 I kd), 04.10.2013 (t/l 113-114 I kd), 22.10.2013 (t/l 122-123 I kd), 04.12.2013 (t/l 145-146 I kd) erinevaid seisukohti, vastuseid, taotlusi. Ehkki 16.09.2013, 04.10.2013, 22.10.2013 esitatud dokumentides on kostja lepinguliseks esindajaks märgitud Irina Bušujeva ja Anne-Jana Prantsuzova, siis kõik eelnimetatud dokumendid on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja V. Borissovi poolt ning
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-20182 kohtule edastatud kostja äriühingu e-postilt. Kostja on kohtule esitanud lepingulise esindaja A. Prantsuzova volikirja alles 30.01.2014 (kuupäevaga 16.12.2013, t/l 176) ja veelkordselt 07.02.2014 (kuupäevaga 31.01.2014, t/l 201 I kd), seega võib kostja lepinguliseks esindajaks lugeda A. Prantsuzovat alates 16.12.2013 esimese volikirja kuupäevast. I. Bušujeva, kui lepingulise esindaja osas, kohtule volikirja esitatud ei ole ja seega ei saa I. Bušujevat lugeda TsMS § 218 mõttes kostja lepinguliseks esindajaks. TsMS § 175 lg 2 teise lause kohaselt nõustaja kulusid ei hüvitata.
10.Nähtuvalt esitatud menetluskulude nimekirjast on kostja esindajaks alates 10.09.2013 kuni 04.10.2013 (t/l 126-127 II kd) märgitud I. Bušujeva. Kuna tsiviilasja materjalidest nähtub, et I. Bušujeva osas ei ole kohtule esitatud TsMS § 221 lg 2 kohast volikirja, siis eeltoodust tulenevalt kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega menetluskulude osas, et I.Bušujevat ei saa lugeda kostja lepinguliseks esindajaks ning peab põhjendatuks, et vastaspoolelt ei kuulu väljamõistmisele menetluskulud, mille osas ei ole tsiviilasja toimikust võimalik tuvastada, et menetlusosaline oleks neid kandnud.
11.Nähtuvalt menetluskulude nimekirjast kostja esindajal A. Forstimanil on kulunud õigusteenuse osutamisel materjalidega tutvumiseks ja istungiks ettevalmistamiseks 1,5 tundi, istungil osalemiseks 3,08 tundi, apellatsioonkaebusega tutvumiseks 0,2 tundi ja sellele vastuse koostamiseks 2,12 tundi. Kohtu hinnangul maakohtu menetluses materjalidega tutvumisele, istungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemiseks (kell 14:05-17:05, t/l 42-49 II kd, so 3 tundi) kulunud aeg 4,58 tundi (1,5+3,08) ning apellatsioonimenetluses määruskaebusega tutvumisele ja vastuse (t/l 109-110 II kd, so 2 lk) koostamisele kulunud aeg 2,32 tundi (0,2+2,12) võib pidada mõistlikuks ja vajalikuks kuluks.
12.Seega leiab kohus, et menetluskulude nimekiri ja selles näidatud kulude koosseis eeltoodud ulatuses kostja esindaja A.Forstimani suhtes on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks teinud tarbetuid kulutusi, kulutanud selleks põhjendamatult aega või õigusabi tunnihind 80 eurot oleks liiga kõrge.
13.Ühtlasi on menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja sõidukulud (kütus) Narva-Tallinn-Narva 26.03.2014 kohtuistungile ilmumiseks summas 64,90 eurot. Asjaolu, et kostja on esindajaks valinud Narvas tegutseva advokaadi, kui kohtumenetlus toimub Tallinnas, on kostja enda vaba valik ja ei ole kuidagi põhjendatav ka kostja asukohaga (mis on samuti Tallinnas). Sellisel juhul esindaja vajadust liikuda Narvast Tallinna istungile ja tagasi ei saa pidada põhjendatud menetluskuluks TsMS § 174 ja § 175 tähenduses ning seetõttu nõustub kohus antud juhul hagejaga, et menetlusosalise esindaja sõidukulud ei kuulu hüvitamisele ja vastaspoolelt väljamõistmisele.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja menetluskulude avalduse osaliselt, so üksnes esindaja A. Forstimani teenustele kulunud aja osas, kokku 6,9 tunni (4,58+2,32) ulatuses ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud kokku summas 552 eurot (6,9*80). Määruskaebus
15.Hageja esitas maakohtu määrusele 24.03.2015 määruskaebuse, milles palub tühistada 10.03.2015 määrus osas, millega kohus osaliselt rahuldas kostja esindaja menetluskulude avalduse ja teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, ehk summas 360 eurot.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-20182
16.Kaebuse esitaja on seisukohal, et kohus rikkus oluliselt nii seaduse sätteid kui ka kaebuse esitaja õigusi ning ei kaalunud piisaval määral asja puudutavat informatsiooni.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
18.Riigikohus on oma 21. novembri 2008 lahendis nr 3-2-1-111-08 rõhutanud, et kohus peab otsuses põhjalikult analüüsima ja otsust põhjendama selles osas, kas õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud.
19.Võttes arvesse menetluse lihtsust, on ilmne, et vastustaja esindaja ei ole teinud vastustaja huvide kaitsmiseks sellises mahus tööd nagu on menetluskulude avalduses välja toodud. Seetõttu ei ole taotletud mahus õigusabikulude väljamõistmine kaebuse esitajalt põhjendatud. Menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus jättis nimetatud asjaolu tähelepanuta ega täitnud eelpool viidatud lahendist ja seadusest tulenevat kohustust.
20.Asja materjalidest nähtub, et kostja esindaja Aleksei Forstiman on esitanud kohtule vaid vastuse apellatsioonkaebusele (sisuliselt 1,5 lk). Aleksei Forstiman viibis ka ühel kohtuistungil Harju Maakohtus 26.03.2014.a. (istung kestis 3 tundi (alates 14.05 kuni 17.05).
21.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest.
22.Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses ei olnud tegemist keskmisest keerukama menetlusega (ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms ning tõendite maht ei olnud suur), arvestades kostja esindaja kogemust ja professionaalsust, ühe lehekülje koostamise kohta tuleb arvestada 40 minutit ehk 0,666 tundi, seega on kostjale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 1 tund (1,5 lk x 0,666 t). Sellele lisandub kohtuistungist osavõtu aeg 3 tundi. Hageja arvestab ka kohtuistungi ettevalmistamise ajaks 0,5 tundi.
23.Vastustaja lepingulise esindaja Aleksei Forstimani tunnitasu oli 80 eurot ilma käibemaksuta. Eeltoodu põhjal on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 360 eurot (4,5t x 80 eurot) ilma käibemaksuta arvestades kostja esindaja poolt kohtutele esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuistungist osavõttu.
24.Kohtus jäid nimetatud argumendid tähelepanuta ning Aleksei Forstimani poolt kulutatud aja osas tegi kohus arvutused, mis võttes arvesse asja keerukust ja Aleksei Forstimani poolt koostatud dokumendi suurust ja sisu, ei vasta tõele.
25.Riigikohtu 31. mail 2011 tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11 tehtud määruse järgi on kohtule antud lai otsustamisruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, et tagada igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Käesoleval juhul ei ole kohus kasutanud temale antud õigusi ega täitnud seadusega pandud kohustusi nõutud viisil, mistõttu määrus ei ole kaebuse esitajate suhtes õiglane. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjalt vastust.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-20182
27.Kostja palub 11.05.2015 vastuse kohaselt jätta määruskaebuse rahuldamata.
28.Kostja pole nõus hageja seisukohaga, et tegemist oli lihtsa menetlusega. Pooled vaidlesid lepingu sõlmimise, kahju hüvitamise nõude kohaldamise eelduste, kahju suuruse ja nõude aegumise üle. Kostja hinnangul ei ole tegemist tavapärase vaidlusega, mistõttu tuvastamist vajavad asjaolud olid keerukad, samuti oli tõendite hulk (sh kriminaalasja materjalid) mahukas.
29.Menetluskulud ei ole ülepaisutatud. Kostja valis endale esindaja advokaat Aleksei Forstimani vahetult enne 26.03.2014 kohtuistungit. Istungiks ettevalmistamiseks käis Aleksei Forstiman enne kohtuistungit Kentmanni kohtumajas toimikuga tutvumas ja valmistas ette kostja seisukohad hageja väidetele, uuris Riigikohtu praktikat aegumise teemal. Eelnimetatuid toiminguid ei ole võimalik teha 0,5 tunni jooksul nagu nimetab määruskaebuses hageja.
30.Alusetu on hageja väide, et 06.11.2014 apellatsioonikaebuse vastusele koostamisele on mõistlik aeg 1,0 t. Arvestades hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohti aegumise osas, oli kostjal apellatsioonikaebuse vastuse koostamisele vaja kasutada olemasolevat kohtupraktikat ning esitada kohtule lihtsalt arusaadav ja samaaegselt piisavalt motiveeritud vastus, mistõttu kuulunud mõistliku aja tuvastamiseks ei saa arvestada ainult dokumentide mahtu.
31.Kostja märgib, et TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsis tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 10; 2. detsembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-10, p 10; 18. mai 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Käesoleval juhul ei ole kohtu poolt toime pandud selliseid rikkumisi, mis annaksid alusel määruskaebuse rahuldamiseks.
32.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
33.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu 10.03.2015 kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
34.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et tsiviilasja materjalidega tutvumiseks ning 26.03.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks põhjendatud ajakuluks saab pidada 1,5 tunni asemel 0,5 tundi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja vahetas esindajat vahetult enne eelnimetatud kohtuistungit, esindaja käis mh kohtus tsiviilasja toimikutega tutvumas, mistõttu on esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks ringkonnakohtu arvates mõistlik ja põhjendatud. Hageja seisukohaga võiks nõustuda vaid juhul, kui kostja esindaja oleks menetluses osalenud algusest peale ning piisavalt vaidluse asjaoludega kursis.
35.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esindajaga ka selles, et apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab 2,32 tunni asemel pidada 1 tundi. Ringkonnakohtus leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja sellele vastamiseks kulunud aeg 2,32 tundi on arvestades asjaolusid mõistlik ning põhjendatud. Asjas toimus istung 26.03.2014,
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-13-20182 kohtuotsuse tegi maakohus 02.05.2014. Apellatsioonkaebuse tervikteksti esitas hageja kohtule pärast riigi õigusabi saamist ning puuduste kõrvaldamist 15.10.2014. Kostja esindaja A.Forstiman tutvus apellatsioonkaebusega 29.10.2014 ning koostas sellele vastuse 05.11.2014. Arvestades, et otsuse tegemisest oli möödunud üle poole aasta, saab ringkonnakohtu arvates antud juhul pidada põhjendatuks apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega kogumis. Ringkonnakohtu seisukoha kohaselt on nimetatud ajavahemiku möödudes mõistlik eeldada, et esindaja viib end tsiviilasja detailidega uuesti kurssi, uurib lisandunud kohtupraktikat ning koostab kliendi huvides parima võimaliku vastuse.
36.Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on kaevatavas määruses piisavalt analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes menetlusosalise esindaja A.Forstimani poolt õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning määranud õigesti menetluskulude suuruse. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule käesoleval juhul ette heita ei saa. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav.
37.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
38.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
39.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom Ande Tänav
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.