Võlaõigus › Töövõtulepingud

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (I kd 1-7,72-73, 103 -106, II kd 15-19). Hageja andis kostjale sõiduauto Audi A6 reg.m XXX remontimiseks 10.07.09 (Narva). Kostja pidi tegema autole remonditöid ja hageja pidi selle ees maksma tasu. Auto jäi 10.07.09 kostja remonditöökotta ja sai auto võtmed. 13.07.2009 oli kostja remondikojas tulekahju ja auto hävis. Hageja sai varalist kahju. Sarnase auto turuväärtus oli märgitud tulekahju ajal 3195,58€-3834,70€, autosse oli paigaldatud taksomeeter väärtuses 600,77 eurot. Auto väljalaske aasta oli 12.12.1995, kere tüüp oli sedaan, sõidukil oli valuveljed, rehvid 205/55 R16. Hageja leiab, et kahju eest vastutab kostja, kuna pidanuks tagama sõiduki mittehävimise. Kostja vastutab asja juhusliku hävimise riisiko eest VÕS § 640 lg 2 järgi, sest auto hävis pärast selle üleandmist kostjale remondi tegemiseks. Remonditöökojas on tuleohtlikud materjalid, kahju tekkimise võimalus on suurem ja kostja pidi tegema kõikvõimaliku, et vältida kahju tekkimist hagejale. Lisaks pidi kostja tagama VÕS § 883 mõttes asja valve ja hoiu ja asja hagejale tagatama. Hageja ei vasta kahju eest, tõendamata on kostja väide, et kahju tekkis taksomeetri tõttu, kostja töötajad ühendasid aku lahti, seega ei saanud kuidagi tulekahju tekkida taksomeetri tõttu. Taksomeeter oli korras ja seda kinnitab taksomeetri kohandamise tunnistus, auto oli läbinud tehnilise kontrolli. Järgmine auto tehniline ülevaatus pidi toimuma 2009.a. novembris koos taksomeetriga. Kostja asja endisel kujul hagejale ei ole tagastanud ega kahju hüvitanud. Hagi ei ole aegunud. Hageja esitas kriminaalmenetluses avalduse kostja vastu, 13.07.2009 algatati kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluses on võimalik esitada nõuet ka lihtsustatud vormis nn protokollilises vormis, mille menetleja protokollib. Hageja tegi seda 22.07.2009 kui protokolli kanti märge, et hagejale tekitati kahju: auto kahju on 50 000 kr, taksomeetrikahju 10 000 kr, kokku 60 000 kr; hageja poolt esitatud avaldust 09.11.2009 tuleb võrdsustada hagiga. Kahju tekkis 13.07.2009. Seega oleks aegunud 13.07.2012, kuid kuna aegumine oli peatunud kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni ehk määruse jõustumiseni 27.11.2010. Seega uueks aegumise ajaks on 27.11.2013. Hageja esitas kolm hagi enne käesolevat hagi: 11.05.2012 esitas hagi asjas nr 2-12-18854, mida kohus keeldus menetlusse võtmast 17.10.2012 määrusega ja mille hageja sai kätte 23.10.2012. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 04.12.2012 nr 2-12-51967, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus määrusega 22.01.2013 ja mille hageja sai kätte 23.01.2013. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 26.02.2013 nr 2-13-9396, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus määrusega 05.03.2013 ja mille hageja sai kätte 25.03.2013. Hageja neid määrusi ei vaidlustanud. Seni kuni nendes asjades lahendid jõustusid, oli aegumine peatunud.

02.05.2013 esitatud hagis (nr 2-13-20182) palub hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitise 3834,70 eurot ja viivise hüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni täitmiseni ning menetluskulud palus jätta kostja kanda. 2 (8)

Tõendid: XXX OÜ hinnapäringu vastus, Auto24.ee väljavõte, OÜ XXX õiend taksomeetri kohta, Viru Ringkonnaprokuratuuri kiri hagejale 17.11.2010, Ida Prefektuuri 04.11.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, tsiviilasja nr 2-12-51967 22.01.2013 määrus, nr 2-139396 määrus 22.03.13, määrus nr 2-12-51967 22.01.2013, nr 2-13-9396 22.03.2013, fotod, taksomeetri kohandamise tunnistus, auto registreerimistunnistus, kriminaalasja materjalid: XXX, XXX, XXX ütlused kriminaalasjas, hageja seletused kriminaalasjas 22.07.09, 03.03.09, ekspertiisiakt, taksomeetri tunnistus, sündmuskoha vaatluse protokoll, fotod, registreerimistunnistus, kriminaalmenetluses tehtud avaldus 09.11.2009, tunnistaja XXX ja XXX ütlused käesolevas tsiviilasjas. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (I kd lk 60-61, 86-91; 121-123, II kd 4-6). Puudub põhjuslik seos kostja tegevuse/tegemata jätmise ja hagejal tekkinud kahju vahel, see on tõendamata. Tõendamata, et kostja poleks järginud hoolsuskohustust ja tuleohutuse nõudeid. Kahju tekkis sõidukis endas, kostja polnud sõidukit enne tulekahju tekkimist remontinud, see tekkis taksomeetri tõttu. Sõiduki turuväärtus on tõendamata, lisaks kasutati autot taksoteenuseks, sõiduki mootor ei olnud töökorras ja seega oli väärtus väiksem kui nende sõidukite väärtus, mis on avaldatud Auto24.ee. Poolte vahel oli leping sõlmimata. Hageja jättis auto kostja juurde enne nädalavahetust ja töötajad seletasid, et kui auto jäetakse kostja juurde, siis vastutab hageja selle eest ise, kostja oli nõus lepingut sõlmima alles esmaspäeval, hoiulepingut poolte vahel polnud. Hageja pole tõendanud, kas tal oli kindlustus ja kas ta sai hüvitist. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli tema nimel. Hageja pole kohane hageja. Nõue on aegunud, menetlus tuleb lõpetada. Hagide menetlusse võtmisest on keeldutud, kostja pole neid hagisid saanud. Hageja ei ole kriminaalmenetluse raames esitanud mingit tahet esitada kellegi vastu konkreetne nõue. Tõendid: kriminaalasja nr 09240102963 XXX ütlused, XXX ettekanne, ekspertiisiakt PT 2209/3082, kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 04.11.2010, XXX ütlused, sündmuskoha vaatluse protokoll, fotod, muud kriminaalmenetluse dokumendid. Kohtu põhjendused Pooltevaheline leping, sõlmimise aeg VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe ning lg 2 I aluse sätestab, pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai ning lg 2 II lause sätestab, et kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest. Lepingu sõlmimine Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduse vahetamise teel TsÜS § 69 lg 1 järgi. Tahteavaldus võib olla tehtud mistahes viisil TsÜS § 68 lg 1 järgi, see võib olla otsene (§ 68 lg 3 (8)

2), milles sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, kaudne (§ 68 lg 3), mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 121 lg 2 sätestab, et teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste teenuste osutamiseks ́. Kohtus hageja taotluse alusel ärakuulatud tunnistajate XXX ja XXX, kes on kostja töötajad, ütluste kohaselt tuli hageja 10.07.2009 kella nelja paiku nn vahetuse lõpus autoga Audi A6 kostja töökotta ning kurtis, et autol midagi viga. XXX ütluste kohaselt oli kuulda, et mootoris oli mingi kolin. Tunnistajate ütluste kohaselt oli hageja ka varem käinud kostja töökojas autot remontimas. Veel nähtub ütlustest, et nii XXX ja XXX olid kinnitanud hagejale, et auto vaadatakse üle alles esmaspäeval ning hageja sõitis autoga ise töökotta (ruumi sisse). XXX ütluste kohaselt sõidab töökotta autoga sisse klient, kui auto on sõitmisvõimeline, mitte töökoja töötaja, kuna töötajatel on seljas tööriided. XXX ütles veel, et tema ühendas auto aku klemmid lahti. Kostja andis ka auto võtmed, auto jäigi kostja remonditöökotta. Hageja selgitas, et nii oli kostja ka varasemalt käitunud kui hageja oli oma autot toonud kostja juurde remontimiseks.

Hinnates tunnistajate ütlusi, et 1) hageja sõitis nagu tavaliselt oli välja kujunenud kostja töökotta autoga sisse, andis võtmed üle, rääkis autol olevast probleemist ja palus teha remonti, 2) kostja töötajad võimaldasid hagejal autoga töökotta sisse sõita, 3) töötajad ühendasid akuklemmid lahti ning lubasid vaadata esmaspäeval autot, leiab kohus, et kostja on oma töötajate tegudega avaldanud tahet hageja autole remonti teha ja sellega on kostja avaldatud tahet hagejale sõlmida vastav remondi osutamise teenuse leping ehk avaldanud tahet siduda enda õiguslikult hagejaga VÕS § 8 lg 1 ja § 9 lg 1, TsÜS § 68 lg 3, § 121 lg 2 järg. Kostja selgitus istungil, et sõidukite töösse võtmisega ja vormistamisega tegeleb konkreetne isik pr Lebedeva, ei tähenda, et leping poleks poolte vahel olnud sõlmitud ja seda 10.07.09, kuna hageja tunnistajate ütluste kohaselt oli praktika just selline nagu kostja selgi korral käitus. Nimelt asjaolu, et tunnistajad kui kostja töötajad võtsid sõiduki hagejalt vastu, võtsid akult klemmid maha ja lubasid sõiduki remondiga tegelema hakata, on vaadeldav kostja käitumisena TsÜS § 121 lg 2 järgi ja tema nimelt hagejaga auto remontimiseks lepingu sõlmimisega. Lepingu sõlmimise aeg Hinnates tunnistajate ütlusi selles, et 1) hageja auto kostja töökotta reedel vahetuse lõpus kella 16.00 paiku, rääkis samal päeval probleemist, sõitis töökotta sisse ja andis võtmed üle ning 2) samal päeval võtsid tunnistajad maha ka aku klemmid, mis oli tavapärane, 3) auto jäi kostja töökotta, 4) kostja lubas sõidukit uurima hakata esmaspäeval, siis on tõendatud hageja väide, et kostja andis tegudega nõustumise remondi tegemiseks 10.07.2009. Viidatu tähendab, et pooltevaheline remondi teenuse osutamise leping oli sõlmitud 10.07.2009 VÕS § 9 lg 2 II lause järgi. Lepingu liik Hageja on väitnud, et remonti eest pidi hageja maksma kostjale tasu, seega oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 järgi kuna töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja väitis, et poolte vahel oli sõlmitud hoiuleping. VÕS § 883 järgi kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise 4 (8)

lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Seega on hoiulepingu oluliseks tunnuseks asja hoidmine ise, kuid töövõtulepingu oluliseks tunnuseks teenuse osutamisega teatud tulemuse saavutamine. Hageja on ise selgitanud istungil, et soovis saada kostjalt autoremonditeenust, seega oli hageja huvi suunatud sõiduk remontimisele ehk teenuse tulemuse saavutamisele mitte aga sõiduki enda hoidmisele kui sellisele kostja poolt. Ka hageja tunnistajate ütlustest nähtub, et hageja soovis saada remonditeenust. Eeltoodu alusel on hageja väited hoiulepingu sõlmimisest tõendamata. Kohane hageja Mis puudutab kostja väited, et hageja pole kohane hagejaga. Kohus sellega ei nõustu, kuna hageja sõlmis kostjaga töövõtulepingu (eelpool tuvastatud) ning seega on tal õigus ka töövõtust tulenevaid nõudeid, sj asja juhusliku hävinemisest tulenevaid kahjunõudeid lepingu teise poole ehk kostja vastu esitata VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 4, § 115 lg 1 järgi (lepingu täitmise nõue, kahju hüvitamise nõue lepingu rikkumise korral). Käesoleval juhul põhinebki hageja nõue viidatud põhjendustel (kostja rikkus lepingut, asi hävis ajal, mil poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, asi oli kostjale üle antud ja hävis enne kui töö valmis ja asi hagejale oleks tagastatud). Teiseks on hageja tõendanud sõiduki registreerimise tunnisustega asjaolu, et sõiduk on tema nimele registreeritud, mis aga ei tähenda iseenesest omandit. Kolmandaks tõendab hageja-poolne sõiduki kui vallasasja valdus, milles vaidlus puudus, auto kui vallasasja omandit AÕS § 90 lg 1 järgi (vallasasja valdaja loetakse valduse ajal asja omanikuks, kuni pole tõendatud vastupidine). Seega on alusetud kostja väited, et hagejal puuduks justkui hagemisõigus ja et ta on vale hageja. Aegumine TsÜS § 147 lg 1 I lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega ja lg 2 järgi muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Vaidlus puudus selles, et sõiduk läks põlema 13.07.2009 ning sellel ajal oli sõiduk kostja töökoja ruumides ja et sõiduk sai kahjustusi. Seega oli hageja andnud kostjale asja üle ning asi oli kostja valduses. Vaidlus puudus ka selles, et kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks 13.07.09. Kuna poolte vahel on sõlmitud leping, siis kohaldub vaidluses TsÜS § 146 lg 1, millest kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ning aegumist arvestatakse TsÜS § 147 lg 1, 2 järgi 13.07.2009. TsÜS § 135 lg 2 kohasaelt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kuna nõue muutus sissenõutavaks 13.07.2009 siis aegub hageja vaidlusalune lepingust tulenev nõue kostja vastu vastavalt TsÜS § 135 lg 2, § 136 lg 2 järgi 13.07.2012 kl 24:00. TsÜS § 160 lg 1, 2 alusel peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning lg 2 p 4 avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus ning lg 3 järgi nõude aegumise peatumine lõpeb peatumise aluseks oleva menetluse jõustunud lahendiga lõppemisega. Kriminaalmenetlus Hageja väitis, et esitas kriminaalmenetluse nr 09240102963 käigus vastava nõude TsMS 160 lg 1, lg 2 p 4 järgi 22.07.2009, 09.11.2009. 5 (8)

Kriminaalasja nr 09240102963 materjalidest nähtub, et kannatanuna on asjas 13.07.09 üle kuulatud kostja esindaja XXX (krim.t, lk 1-4) ning 22.07.2009 hageja (krim.t, lk 32-35). Viidatud 22.07.09 protokollist, milles hageja kuulati üle kannatanuna, nähtub, et hageja tema auto põles ära, ja sellega on talle tekitatud kahju, mis auto osas on 50000 kr ja taksomeetri osas 10000 kr, kokku 60 000 kr. Seda, et hageja sooviks, et kostja selle kahju hagejale hüvitaks, viidatud protokollist ei nähtu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetlus algatatud KarS § 203 järgi XXX avalduse alusel (krim.t lk 41, 42). XXX on kostja esindaja. Seega ei ole õige hageja väide, et tema avalduse alusel algatati asjas kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse materjalidest nähtub, et hageja esitas 09.11.2009 (lk 88) avalduse, milles ta märgib, et oli andnud auto Audi 6 reg. m XXXOÜ XXX remonditööde tegemiseks ja et perioodil 19.06.09-20.06.09 (mitte 13.07.09 nagu tegelikult tulekahju ja juhtum aset leidis) toimus XXX ruumides tulekahju, milles auto sai kannatada ja et hagejale tekkinud kahju on 50 000-60 000 kr ja et seoses varalise kahjuga palub ta end tunnistada kannatanuks. Ka sellest ei nähtu, et hageja esitaks selgesõnalise avalduse kahju hüvitamiseks kostja vastu. Selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes, on siiski oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu ta oma nõude, tsiviilhagi esitab. TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes ei olene hagi aegumise katkemine sellest, kas hageja kriminaalasjas kannatanuks või tsiviilhagejaks tunnistatakse või kas selle kohta tehakse määrus ning kas see isik, kelle vastu kannatanu kriminaalmenetluses tsiviilhagi/ oma nõude esitab, nimetakse tsiviilkostjaks ja kas tehti vastav tsiviilkostjaks tunnistamise määrus. Kuna praegusel juhul on hageja nimetanud oma avaldustes 22.07.09 ja 09.11.2009 vaid seda, et ta andis kostjale üle auto remondi tegemiseks, et selle aja jooksul tekkis auto põleng ja hagejale kahju, kuid ei ole märkinud kedagi ega ka kostjat isikuks, kellelt ta nõuab kahju hüvitamist, siis ei ole hageja esitanud TsÜS § 160 lg 2 p 4 mõttes avaldust (nõuet, hagi) kriminaalmenetluses kostja vastu, et temalt saada kahju hüvitamist. Eeltoodu tõttu ei ole aegumine katkenud TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi ning ebaõige on hageja väide, et hagi aegumine peatus ja oli peatunud kriminaalmenetluses tehtud menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni ning õige on kostja väide, et hagi aegumine ei ole peatunud. Järgnevalt vaatleb kohus, kas aegumine katkes hagi esitamisega tsiviilkohtumenetluses. Hageja on maakohtule esitanud enne käesolevat hagi, kolm hagi. Nimelt esitas hageja kahju hüvitamiseks kostja vastu hagi 11.05.2012 nr 2-12-18854 (kättesaadav Kohtuinfosüsteemist), mida kohus keeldus menetlusse võtmast 17.10.2012 määrusega (puudused kõrvaldamata) ja mille hageja sai kätte 23.10.2012. Hageja määruse peale kaebust ei esitanud ja määrus jõustus, arvestades kaebeaega 15 päeva, vastavalt 08.11.2012. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 04.12.2012 nr 2-12-51967, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus määrusega 22.01.2013 (puudused kõrvaldamata) ja mille hageja sai kätte 23.01.2013. Kuna hageja selle peale kaebust ei esitanud, siis jõustus määrus, arvestades kaebeaega 15 päeva (mitte hagis märgitud 10 päeva), vastavalt 08.02.2013. Järgmise sama hagi esitas hageja kostja vastu 26.02.2013 nr 2-13-9396, mille menetlusse võtmisest kohus keeldus määrusega 05.03.2013 (puudused kõrvaldamata) ja mille hageja sai kätte 25.03.2013. Kuna hageja selle peale kaebust ei esitanud, siis jõustus määrus, arvestades kaebeaega 15 päeva, vastavalt 10.04.2013.

6 (8)

Hageja ei ole väitnud, et eelnimetatud asjades oleks kostja saanud hagiavalduse kätte, kostja sellist asjaolu eitab. Selleks, et hagi aegumine oleks viidatud asjades hagi esitamisega peatunud TsÜS § 160 lg 1 järgi, on oluline, kas kostja on ka nendest hagides teadlik. Seda, millal hagi saab lugeda esitatuks, reguleerib TsMS § 362 lg 1, mille kohaselt hagi esitamise ajaks on hagi kohtusse jõudmise aeg, aga üksnes juhul, kui hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. TsMS § 362 lg 3 järgi kohaldatakse seda nii hagi esitamisega seotud menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel. Seega on hagi esitatuks lugemisel ja sellega seoses nõude aegumise peatumisel oluline asjaolu, kas hagi on kostjale ka kätte toimetatud (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-9-13). Kuna kumbki pooltest pole väitnud, et asjades 2-12-18854, 212-51967, 2-13-9396 oleks kostja saanud hagiavalduse kätte, ei ole seega asjades nr 2-12-18854, 2-12-51967, 2-13-9396 hagide esitamisega hageja kahjuhüvitamise nõude aegumine TsMS § 160 lg 1 alusel peatunud. Eeltoodu tõttu ei ole õige hageja väide, et aegumine peatus viidatud asjades nr 2-12-18854, nr 212-51967, nr 2-13-9396 hagide esitamisega ning õige on kostja väide, et aegumine nendes asjades hagi esitamisega ei peatunud. Käesolev hagi on kohtule esitatud 02.05.2013 (vt tsiv.t lk 1) (kostja on selle ka kätte saanud). Seega on hagi aegunud, kuna hagi aegus 13.07.2012 kl 24:00. TsÜS § 142 järgi on õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest ja § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kooskõlas TsÜS § 144 aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna kostja palus kohaldada aegumist, siis kohaldab kohus kostja taotlusel alusel kooskõlas TsÜS § 143 aegumist, kostjal on õigus TsÜS § 142 lg 1 alusel kohustuse täitmisest keelduda. Eeltoodu tõttu jääb hageja kahju hüvitamise nõue koos viivise nõudega TsÜS § 142, 143 ja § 144 järgi rahuldamata. Kohus ei anna seetõttu hinnangut sellele, kui suur on kahju ulatus, kas sellel on seost kostja kohustuse rikkumisega, kas kostja on kohustust rikkunud ning kas tegemist on juhusliku hävimise riisikoga ning kas selle eest vastutab kostja. Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut ka nende asjaolude kohta tõenditele. Menetluskulude jaotus, hind, protokolli parandamise taotlus Kulude jaotus Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud, sh tunnistajate tasu ja sõidukulud, ja kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos tõenditega esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 133 lg 1, 2 järgi mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 4142,63 eurot. Protokolli parandamise taotlus 7 (8)

Asjas toimus kohtuistung 26.03.2014, mille kohta on koostatud protokoll. Kostja palus 31.03.14 taotluses parandada protokolli ja lugeda protokolli lehel 7. olev tekst “ .. lahenditele 88/12 p12, 09/13, p 11. TsMS § 326 lg 1 kuulub kohaldamisele. Kuna varasemalt esitatud hagiavaldused ei ole kostjale kätte toimetatud ja kriminaalkorras ei ole kostja esitanud tsiviilhagi konkreetse isiku vastu, siis on nõue aegunud.“ õigeks järgmiselt „ .. lahenditele 3-2-1-88-12 p 12, 3-2-1-9-13, p

/digitaalne allkiri/ Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.