Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

abikaasa töötab, ei piisa isegi nende ühise sissetuleku olemasolevate võlgnevuste likvideerimiseks ja jooksvate kulude katteks. Võlgniku kohustuste suuruseks aruande koostamise hetkel, on võlgniku poolt esitatud andmete- ning ajutise pankrotimenetluse raames tehtud päringute vastuste kohaselt vähemalt 82 219,14 eurot. Võlgnikul on kohustusi aruande koostamise seisuga võlgniku pankrotiavaldusest ja päringu vastustest tulenevalt kokku summas 75 000 eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud: täiteasi nr 022/2015/562 nõue summas 75 000 eurot, sissenõudja XXX. Maksu-ja Tolliameti poolt väljastatud andmete kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Samas nähtub Maksu- ja Tolliameti poolt edastatud andmetest, et kohtutäituri arestinõue moodustub kokku 82 219,14 eurot. Kohustused krediidiasutuste ees puuduvad. Kohtutäitur Elin Vilippus tasunõue summas 7219,14 eurot. Kohustuste suurus kokku: vähemalt 82 219,14 eurot. Aruande koostamise seisuga on võlgniku ainsaks likviidseks varaks igakuine töötasu summas ca 500 eurot kalendrikuus. Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt võlgniku omandisse kinnisasju/kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule ja võlgniku abikaasale kuulus varasemalt ühisomandina kinnistu registriosa nr.-ga XXX (Elamumaa 100%, Harjumaa, XXX. Kinnistu võõrandati 9.05.2014. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt võlgnikule osalusi äriühingutes ei kuulu. Maanteeameti vastuse kohaselt võlgnikule sõidukeid ei kuulu. AS-is Swedbank omab võlgnik 27.04.2015 seisuga: arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX, saldo EUR 1.92; arvelduskontot nr XXXXXXXXXXXXX, saldo null; krediitkaardi teenindamiseks avatud limiidikonto nr XXXXXXXXXXXXX (leping nr XXX , limiit EUR 639,12), limiiti ei ole kasutatud. Võlgnik on käendajaks õppelaenulepingus nr XXX , laenujääk 493,68 eurot. Võlgniku ainsaks varaks on igakuine töötasu summas ca 500 eurot. Tulenevalt TMS § 132 lg-st 1 ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada töötasu alammäärale vastav summa (390 eurot) arvel. Teoreetiliselt võib võlgnikul olla tagasinõue tegeliku laenusaaja XXX vastu. Samas nähtub avalikest allikatest, et 18.03.2015 on Harju Maakohus kuulutanud välja XXX (isikukood XXX ) pankroti. Käesolevaga ei võimalda ajurise pankrotimenetluse maht käsitleda nimetatud nõuet likviidse varana, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Pangakontode ülevaatamise juures mistahes ebaharilikke või tavapärasest kõrvale kalduvaid ülekandeid ei ilmnenud. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit selget tehingut või tehingute loetelu mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku peamiseks maksejõuetuks muutumise põhjuseks on ajutise pankrotihalduri hinnangul XXX kasuks võetud kohustused, mis tegeliku võlgniku poolt jäeti täitmata ning mille suur ulatus ei võimalda kohustusi täita ka pikemas perspektiivis. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on viimastel aastatel võlgniku ainsaks sissetulekuallikaks igakuine töötasu summas 500 eurot, mis kindlasti ei võimalda tekkinud kohustuste täitmist lähiajal. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Võlgnik soovib võlgadest vabastamist läbi pankrotimenetluse, samas puuduvad võlgnikul pankrotimenetluse läbiviimiseks igasugused vahendid. Tulenevalt PankrS § 29 lg. 1st oleks alus antud menetlus lõpetada raugemisega, kuid kuna võlgnik soovib kohtule esitada kohustustest vabastamise avalduse, siis PankS § 171 lg 1 prim kohaselt kuulutab kohus pankroti välja. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire Armi.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 170 lg 2 kohaselt Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu ja on esitanud kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgniku kohustuste suuruseks vähemalt 82 219,14 eurot. Arvestatav vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulud, võlgnikul puudub. Võlgniku varaks on üksnes igakuine töötasu summas ca 500 eurot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 769,50 eurot ja kinnitada bürookulud 130 eurot, kokku 899,50 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.