Kohtulahend

20.11.2014 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avaldusele oli lisatud õigusabikulude arve nr 214. Kostja selgitas, et ta on ostnud õigusabiteenust Jasitex Law Firm-ilt, kellega sõlmitud õigusabiteenuse lepingu järgselt on ühe töötunni hinnaks 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja lepingulise esindaja kulud 27 tunni ja 15 minuti eest on kokku 3597 eurot (27 h 15 min x 110 x 1,2). Nimetatud suuruses õigusabiteenuse eest tasutavat hinda on Riigikohus oma varasemates lahendites pidanud mõistlikuks ja põhjendatuks. Samuti palus kostja mõista hagejalt välja viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kostja kinnitas, et kõik lepingulise esindaja ja nõustaja kulud on otseselt seotud käesoleva tsiviilasja menetlemisega. Kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on kostja menetluskuludeks tasutud õigusabiteenus koos käibemaksuga. Kohus edastas 19.12.2014 määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hagejale ning andis hagejale tähtaja vastuväidete esitamiseks. Viidatud menetlusdokumendid toimetati hagejale kätte 25.02.2015. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja, et arusaamatu on hageja väide, et käesolevas tsiviilasjas ei ole esindanud kostjat OÜ Jasitex, vaid eraisik Jaanus Silm. Kõik menetlusdokumendid, mis on käesolevas kohtumenetluses esitatud, on OÜ Jasitex blanketil ja nendes on märgitud kostja esindajaks OÜ Jasitex. Jaanus Silm on OÜ Jasitex juhatuse liige ja töölepinguline töötaja, kelle vahendusel OÜ Jasitex tegutseb. Kuivõrd kostjale on õigusabiteenuse eest esitanud arve OÜ Jasitex ning nimetatud arve on ka tasutud, siis ei saa olla kahtlust selles, et kostja ostis käesolevas tsiviilasjas lepingulise esindaja teenust OÜ-lt Jasitex, kes tegutses/tegutseb oma juhatuse liikme ja töötaja Jaanus Silm vahendusel. Vastuseks hageja vastuväidetele seoses esitatud arve mittevastavusele PRS-s ja KMS-s sätestatud nõuetele mäkis kostja KMS § 11 lg-le 4 viidates, et käesoleval juhul on teenuseks olnud esindamine tsiviilasjas nr 2-12-42728, mis kestab veel ka käesoleval ajal ning seega on arve väljastamine peale sisulise vaidluse lõppemist ja otsust (novembris 2014) kooskõlas seadusega. Seetõttu on hageja etteheited väidetavale maksudest kõrvalehiilimisele ainetud. Teenuse osutamise kuupäevad on fikseeritud arve lisaks olevas tehtud töö spetsifikatsioonis, kuid kuna kostja on tööajaarvestuse esitanud ka menetlusdokumendis endas, siis ei ole põhjendatud eraldi tööaruande esitamine menetlusdokumendi lisana. Kostja ei nõustunud hageja seisukohaga, et lepingulise esindaja kogukuluks saab olla teenuse hind ilma käibemaksuta. Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei oma seega õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millele tuginedes ta leiab, et kostja on käibemaksukohuslane. Samuti ei nõustunud kostja hageja seisukohaga, et tegemist on absurdse ajakuluga. Kostja arvates vastab lepingulise esindaja poolt kulutatud ajakulu asja keerukusele. Käesolevas tsiviilasjas on peetud kaks kohtuistungit ning kohtuvaidlus on läbinud kaks kohtuastet. Samuti ei ole hageja esitanud andmeid, mille põhjal saaks järeldada, et kostja lepingulise esindaja tunnihind on oluliselt kõrgem, kui keskmise kvalifitseeritud õigusabiteenuse osutaja töötunni hind. Kostja poolt lepingulisele esindajale makstud tunnitasu on tavapärane ja senise kohtupraktika poolt aktsepteeritud õigusabiteenuse maksumus. Hageja vastuväited Hageja esitas 09.03.2015 vastuväite kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja hinnangul on ebaõige väide, et kostja on kasutanud lepingulist esindajat. Hagi vastusele lisatud volikiri volitab Jaanus Silma esindama volitajat tsiviilasjas nr 2-10-4288 (kostja hagi Tiit Jõgi vastu). Seega pole Jaanus Silm ega ka Jasitex Law Firm või Jasitex OÜ olnud kunagi kohtumenetluses kostja lepinguline esindaja.

Ühtlasi ei vasta hageja arve nr 214 raamatupidamise seaduse (RPS) §-s 7 esitatud algdokumendi nõuetele. Lisaks ei saa esitatud arve järgi kogukulu olla arvel näidatud summa, kuna kulu saab olla üksnes käibemaksuta summa. Lisatud arve ei vasta ka käibemaksu seaduse (KMS) § 37 lg 1 nõuetele, kuna maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Teenuse osutamisel peaks olema esitatud vähemalt 8 arvet ning selline ühe arve esitamine peale otsuse jõustumist tekitab kahtlusi, et tegemist on olnud maksudest kõrvalehiilimisega. Arve ei vasta KMS nõuetele, kuna puudub teenuse osutamise kuupäev. Ilmselgelt ei ole teenust osutatud arve koostamise päeval. Samuti ei ole kostjale teenuse osutamiseks kulunud aeg korrelatsioonis asja keerukusega. Samuti ei ole põhjendatud esindaja tunnitasu 110 eurot + käibemaks, kokku 132 eurot tunnis, mis on oluliselt kõrgem kui kvalifitseeritud õigusabi osutajate (advokaatide) poolt keskmine õigusabi pakkumise tunnihind. Hageja on seisukohal, et kostja poolt esitatud arve on võltsitud, sest Janitex Law Firm või OÜ Janitex ei ole olnud tsiviilasjas kostja esindaja. Lisaks viitab õiguste kuritarvitamisele ka see, et absurdse ajakulu ja ebamõistliku teenustasuga arve on koostatud peale otsuse jõustumist. Esimese astme kohtu määrus 27.03.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras kindlaks ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1841,40 eurot. Samuti kohustas maakohus määruse jõustumisest kuni täitmiseni hagejat tasuma kostjale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Seoses hageja vastuväidetega kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta selgitas kohus TsMS § 226 lg-le 1 viidates, lepingu, volikirja, kvalifikatsiooni ning muude esindusõiguse olemasolu tõendavate tõendite kontrollimine toimikust on kohtu kontrollifunktsiooni täitmine. Seejuures võivad kohtud nimetatud kontrollifunktsiooni teostada ka erinevates kohtuastmetes. Käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on nii kohtutele kui ka hagejale olnud nähtav ning teada kostja lepingulise esindaja menetluses osalemine. Samuti on kostja esitanud kohtule oma lepingulise esindaja esindusõiguse olemasolu tõendamiseks vastavasisulise volikirja (I kd, tl 32). Seejuures ei ole aga ei maakohus ega ka ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja esindusõigust kahtluse alla seadnud ning on lubanud antud esindajal käesoleva tsiviilasja menetluses osaleda. Lisaks ei ole ka hageja ise asja arutamise raames kostja esindaja esindusõigust kordagi vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus seega põhjendatuks ega vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames, tagasiulatuvalt kostja lepingulise esindaja esindusõigust hindama asuda. Kohus selgitas, et kuna kohtud on varasemalt kostja lepingulise esindaja esindusõigust aktsepteerinud, siis on esindaja avalduse rahuldamise korral õigustatud osutatud õigusabiteenuste eest maa- ja ringkonnakohtus vastaspoolelt hüvitist saama. Seega ei anna kohtu hinnangul hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja esindusõiguse osas antud juhul alust kostja menetluskulude avalduse rahuldamata jätmiseks. Kohus selgitas, et kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtulahend jõustus 19.11.2014. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitas kostja maakohtule 20.11.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. Samuti vastab avaldus selle esitamise ajal kehtinud TsMS § 174 lg 3 nõuetele. Kohus viitas määruses ka TsMS § 138 lg-le 1, § 144 p-le 1, § 146 lg 1 p-le 3 ja § 175 lg-le 1 ning märkis, et toimiku materjalidest nähtub, et kostjal on käesolevas tsiviilasjas olnud lepinguline esindaja, seega on antud asjas kostja poolt kantavad õigusabikulud menetluskulud. Lisaks tugines maakohus TsMS § 174 lg-le 8 ja § 477 lg-tele 7 ja 5.

Kostja menetluskulud seisnevad õigusabikuludes 2997,50 eurot, millele lisandub käibemaks (20%) summas 599,50 eurot, kõik kokku seega summas 3597 eurot. Seejuures on kostja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekiri, milles on kirjeldatud õigusabitoiminguid ja märgitud toimingute osutamisele kulunud aeg ning kostjale esitatud arve nr 214 õigusabi osutamise eest. Kohus pidas vajalikuks selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud või et menetluskulude arved oleksid esitatud esindatavale jooksvalt õigusteenuse osutamise käigus. Õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01). Kuivõrd vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus, siis ei pidanud kohus vajalikuks eraldi hinnata arve nr 214 vastavust hageja poolt viidatud raamatupidamise ja käibemaksu seaduse nõuetele. Samal põhjusel ei pidanud kohus põhjendatuks analüüsida ka seda, kes täpsemalt oli õigustatud kostjale õigusabikulude arvet esitama või millal tulnuks vastav arve kostjale esitada. Kohus rõhutas, et lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kuluarved või nende esitamine määrava tähtsusega. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt, millele saab ka maakohus tugineda, on menetluskulude väljamõistmisel ja vajalike ning põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel oluliseks peetud järgmisi kriteeriume: avalduse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukus; avalduse koostamise keerukus ja aeganõudvus; kohtumenetluse ajaline kestus; tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude erakordselt suur maht; istungite arv; kui palju korratakse varasemaid seisukohti; jõupingutused tõendamisel; kirjalik või suuline menetlus; vaidluse olemus (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-26-13, p 14, otsus nr 3-3-1-53-11, p 31; otsus nr 3-3-1-20-11, p 18; otsus nr 3-3-1-17-11, p 18; otsus nr 3-3-1-36-10, p 34). Samuti on Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas nr 3-2-1-143-11 (p 14) rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist tavapärasest keerulisema menetlusega. Kostja vastu suunatud nõude esemeks oli alusetust rikastumisest tulenev põhi- ning viivisevõlgnevus. Nimetatud nõuet ning sellega seonduvaid kostja vastuväiteid ei saa kohtu hinnangul pidada kvalifitseeritud esindaja jaoks õiguslikult keerukateks. Seejuures tuleb arvesse võtta aga ka asjaolu, et käesoleva tsiviilasja raames on peetud kolm kohtuistungit ning vaidlus oli ühel korral arutamisel maa- ning ühel korral ringkonnakohtus. Riigikohus ei võtnud asja menetlusse. Samuti ei ole kohtu hinnangul antud kohtuasja materjalide kogus suur (1 köide) ning menetlus ei kestnud ajaliselt kaua, kuivõrd hagi esitamisest otsuse jõudmiseni kulus ligi 2 aastat. Ka ei olnud tõendite maht käesolevas tsiviilasjas tavapärasest suurem. Kohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ning kostja poolt esitatud menetluskulude nimekirjaga, oli seisukohal, et nimekirjas kajastuvad esinduse teostamiseks tehtud toimingud on vajalikud ja põhjendatud kvaliteetse õigusabi osutamiseks. Samas ei pidanud kohus põhjendatuks kostja esindaja 01.03.2013 toimingu ajakulu 3 tundi ja 15 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt on 22.10.2012 hagiavaldus (I kd, tl 1) ning 13.11.2012 hagi täpsustus (I kd, tl 13) koostatud vaid sisulist osa arvestades kokku vähem kui ühel leheküljel. Samuti ei ole tegemist õiguslikult niivõrd keerukate menetlusdokumentidega, mis võiksid tingida tavapärasest suurema ajakulu nendega tutvumisele. Kohus oli seisukohal, et kvalifitseeritud esindajal ei saanud selliste dokumentidega tutvumisele kuluda rohkem kui 20 minutit. Seejuures on kohtu hinnangul põhjendatud ajakuluks kostja esialgse vastuse koostamisele hagile ning taotlusele vaheotsuse tegemiseks 1 tund. Kohus juhtis tähelepanu, et nimetatud vastus ja taotlus on koostatud sisulist osa arvestades veidi rohkem kui ühel lehel (I kd, tl 27-29). Ka ei ole kohtu hinnangul tegemist õiguslikult niivõrd keeruka menetlusdokumendiga, mille koostamine võiks tingida eeltoodust suurema ajakulu. Vastava ajakulu põhjendatuse hindamisel arvestas kohus

mh ka asjaoluga, et kostja esindaja on hagiga eelnevalt tutvunud. Kohus leidis, et hagi vastuse ning taotluse koostamisele kulunud põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 1 tund, koos nõupidamisele esindatavaga aga mitte rohkem kui 1 tund ja 40 minutit. Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et 01.03.2013 toimingu põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 2 tundi (1 tund + 40 minutit + 20 minutit). Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks 17.03.2013 hageja vastusega (kostjal märgitud taotlus) tutvumisele ja 30.05.2013 vastuse koostamisele, sh nõupidamisele kliendiga, kulunud ajakulu 4 tundi 30 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja (17.03.2013) menetlusdokument sisu osas vähem kui pool lehekülje pikk (I kd, tl 38). Kohus leidis, et esindajal ei saa sellise menetlusdokumendiga tutvumisele kuluda rohkem kui 15 minutit. Kostja enda 30.05.2013 vastus hageja (17.03.2013) menetlusdokumendile on aga üksnes sisulist osa arvestades kaks lehekülge pikk, ülejäänud osas sisaldab aga kostja vastus paljuski seaduse paragrahvide refereerimist. Kohtu hinnangul võiks antud vastuse koostamisele kvalifitseeritud esindajal kuluda maksimaalselt 1 tund, koos nõupidamisele kliendiga mitte rohkem kui 1 tund ja 20 minutit. Kokku luges kohus ülaltoodud toimingu põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks seega 1 tund 35 minutit. Põhjendatuks ei pidanud kohus ka kostja esindaja hagi täiendusega tutvumise ja 18.10.2013 vastuse koostamise ajakulu kokku 2 tundi 45 minutit. Asja materjalidest nähtuvalt sisaldab antud kostja vastus mh ka seaduste paragrahvide kopeerimist ning on koostatud üksnes sisu arvestades kolmel leheküljel (I kd, tl 76-80). Kohus oli seisukohal, et eeltoodud toimingu ajakuluks tuleb kokku lugeda 1 tund 30 minutit. Vastava toimingu põhjendatuse hindamisel arvestas kohus mh ka asjaoluga, et kostja esindaja on hageja hagi ning selle täpsustusega varasemalt (01.03.2013) juba tutvunud. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostja esindaja poolt hageja 18.10.2013 seisukohaga tutvumisele ja kostja 29.10.2013 vastuse koostamisele kulunud aeg 4 tundi. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja (29.10.2013) vastus üksnes sisulist osa arvestades koostatud ligi kolmel lehel (I kd, tl 83-87). Seejuures sisaldab antud vastus aga ka seaduse paragrahvide ning VÕS kommenteeritud väljaande refereerimist. Kohus oli seisukohal, et kvalifitseeritud esindajal ei saanud sellise dokumendi koostamisele kuluda rohkem kui 1 tund ja 10 minutit. Ka ei ole kohtu hinnangul tegemist õiguslikult sedavõrd keeruka menetlusdokumendiga, mille koostamine võiks tingida nimetatust suurema ajakulu. Kohus leidis, et eeltoodud toimingu põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda 1 tund 10 minutit, koos tutvumisega hageja seisukohaga aga mitte rohkem kui 1 tund ja 30 minutit. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ka 05.11.2013 kohtuistungiks ettevalmistamise (tunnistajate küsimuste ettevalmistamine) ajakulu 2 tundi. Kohus, võtnud arvesse kohtuistungile eelnevalt esitatud menetlusdokumentide arvu ja mahtu ning asjaolu, et esindaja on asjassepuutuvate dokumentidega varasemalt tutvunud, leidis, et kohtuistungiks, sh ka võimalikele tunnistajatele küsimuste, ettevalmistamisele, ei ole põhjendatud kulutada rohkem kui 1 tund. Seega luges kohus 05.11.2013 toimingu põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund. Lisaks ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka 05.11.2013 ja 18.02.2014 toimingute (s.o kohtuistungitel osalemiste) ajakulu. Asja materjalidest nähtuvalt kestis 05.11.2013 istung 35 minutit (I kd, tl 89-90) ning 18.02.2014 istung 52 minutit (I kd, tl 131-134). Seega luges kohus 05.11.2013 toimingu põhjendatud ajakuluks 35 minutit ning 18.02.2014 põhjendud ajakuluks 52 minutit. Ühtlasi ei pidanud kohus põhjendatuks kostja esindaja 16.04.2014 apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele kulunud aega 5 tundi 30 minutit. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja (16.04.2014) apellatsioonkaebus koostatud sisu osas vähem kui kolmel leheküljel. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole antud menetlusdokumendiga tutvumisele

kulutada rohkem kui 20 minutit. Ilmselgelt ülepaisutatud on ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aeg, arvestades, et kostja vastuse sisulist osa on neli lehekülge (I kd, tl 163-167) ning millest üks lehekülg kajastab senist menetluse käiku. Samuti sisaldab kostja vastus ka osaliselt maakohtu otsuses märgitud teksti ning Riigikohtu lahendite refereeringuid. Kohus leidis, et kvalifitseeritud esindajal ei saa nimetatud menetlusdokumendi koostamisele kuluda rohkem kui 1 tund 20 minutit. Seega luges kohus kostja esindaja toimingu (16.04.2014 apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) põhjendatud ajakuluks kokku 1 tund 40 minutit. Kohus selgitas, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (lahend nr 3-2-1-92-13, p 14) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (lahend nr 3-2-1-93-13, p 12). Kostja esindaja tunnitasu määraks on 110 eurot, millele lisandub käibemaks (20%), koos käibemaksuga seega 132 eurot. Kohtu hinnangul võib sellist õigusabiteenuse tunnihinda pidada Tallinna linnas tavapäraseks ja käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades ka mõistlikuks. Eeltoodust lähtudes on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 13 tunni 57 minuti eest kokku 1534,50 eurot (s.o 13 tundi 57 minutit x tunnihind 110 eurot), koos käibemaksuga (20%) 1841,40 eurot. Kohus selgitas, et TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on aga kostja kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohuslane. Ka Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registri e-päringust tulenevalt ei ole kostja registreeritud käibemaksukohustuslane. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostjale hüvitada õigusabikulud koos käibemaksuga. Määruskaebus 23.04.2015 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 27.03.2015 määruse ja teha uue määruse, millega jätta kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohus leidis, et Jaanus Silm on olnud OÜ Serva Invest lepinguline esindaja. Kohus märkis, et tulenevalt TsMS § 226 lg-st 1 kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Samuti märkis kohus, et lisaks ei ole ka hageja ise asja arutamise raames kostja esindaja esindusõigust kordagi vaidlustanud. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus seega põhjendatuks ning vajalikuks käesoleval juhul, s.o menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames, tagasiulatuvalt kostja lepingulise esindaja esindusõigust hindama asuda. Hageja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu ja leiab, et esindusõiguse olemasolu kontrolli kohustus on eelkõige kohtul. TsMS § 221 lõike 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitust volikiri, mis esitatakse kohtule. Käesolevas asjas kohtule esindusõigust tõendavat volikirja esitatud ei ole. Hageja ei pea kandma riski, kui kohus jätab esindusõiguse olemasolu kontrollimata. Asudes maakohtu poolt antud seadusetõlgendusele, võib igaüks esitada menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja esindusõiguse olemasolu pole oluline.

Kohus on jätnud tähelepanuta hageja väite, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud Jasitex Law Firm või Jasitex OÜ arve nr 214. Menetluses ei ole esitatud ühtki dokumenti, mis näitaks Jasitex OÜ esindusõiguse olemasolu. Hageja hinnangul on kohus ebaõigesti tõlgendanud seadust, leides et OÜ Serva Invest kulud on menetluskulud. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega kohtumenetluse kulu saab tekkida üksnes kohtumenetluse ajal. RPS § 3 lg 5 kohaselt on kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist. Käesoleval juhul on aruandeperioodiks kohtumenetluse aeg. Kohtumenetluse aja kohta OÜ Serva Invest ühtki raamatupidamislikku kuludokumenti esitanud ei ole. Lisaks peab kohus TsMS § 138 lg 3 kohaselt igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. Seega kohustab seadus iga kohut kindlaks tegema kohtuvälised kulud, sealhulgas menetlusosalise esindaja kulud ning pidama arvestust, millises osas on need kantud kulud. Vastasel juhul sobiksid ka enne kohtumenetluse algust igaks juhuks tehtud õigusabikulud. Hageja arvates on ekslik maakohtu seisukoht, et kuivõrd vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi hinnata arve nr 214 vastavust hageja poolt viidatud raamatupidamise ja käibemaksu seaduse nõuetele. Samal põhjusel ei pidanud kohus põhjendatuks analüüsida ka seda, kes täpsemalt oli õigustatud kostjale õigusabikulude arvet esitama või millal tulnuks vastav arve kostjale esitada. Kohus rõhutas, et lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ei ole kuluarved või nende esitamine määrava tähtsusega. Hageja leiab, et kohus peab kontrollima esitatud kuludokumente. Kuna tegemist on juriidilise isikuga, peavad kuludokumendid vastama raamatupidamise seadusele. Kui tegu ei ole seaduse nõuetele vastava dokumendiga, siis ei saa see olla kuludokument. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et arve nr 214 ei vasta RPS §-s 7 esitatud algdokumendi nõuetele ega KMS § 37 lg 1 nõuetele. Nii puudub dokumendil RPS § 7 lg 1 kohased majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist ja vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Arve ei vasta ka KMS § 37 lg 1 nõuetele, kuna maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Lähtuvalt avaldusest on teenust osutatud märtsis, mais, oktoobris, novembris 2013 ja veebruaris, märtsis, aprillis ja septembris 2014. Seega peaks teenuse osutamisel olema esitatud vähemalt 8 arvet. Selline ühe arve esitamine peale otsuse jõustumist tekitab kahtlusi, et tegemist on olnud maksudest kõrvalehiilimisega. Arve ei vasta käibemaksu seaduse nõuetele, kuna puudub teenuse osutamise kuupäev. Hageja leiab, et kostja esindaja tunnitasu, mille osas on maakohus leidnud, et see vastab Tallinna tavapärasele tunnitasule, võib olla tavapärane advokaatidel, kuid ei saa olla esindusõiguseta esindajal. Seega ei ole põhjendatud esindaja tunnitasu 110 eurot + käibemaks, kokku 132 eurot tunnis, mis on oluliselt kõrgem kui kvalifitseeritud õigusabi osutajate (advokaatide) poolt keskmine õigusabi pakkumise tunnihind. Tunnitasu määramisel on hageja hinnangul heaks võrdlusmomendiks kohtujuristi palk. Kostjale teenuse osutamiseks kulunud aja osas märgib hageja, et kohtuasi oli üsna lihtne alusetu rikastumise nõue, väheste tõendite ning ajakuluga. Seega ei ole kuidagi põhjendatav ajakulu rohkem kui 3 tundi. Vastus määruskaebusele Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.03.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus on mitmes varasemas lahendis leidnud, et TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-43-10, 3-2-1-132-10, 3-2-1-88-11). Kolleegiumi arvates ei ole maakohus hagejalt kostja õigusabikulusid välja mõistes eksinud TsMS § 175 lg 1 vastu ega ületanud diskretsioonipiire vajalike ja põhjendatud kulude kindlaksmääramisel. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks korrata maakohtu poolt selgitatut, mille kohaselt on vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus ning õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Õigusabiteenuse eest maksmise kohustus tuleneb antud juhul kostja kui õigusabi saaja ja OÜ Jasitex kui teenuse osutaja vahel sõlmitud õigusabilepingust (kd I tl 216). Menetluskulude kindlaksmääramisel ei kontrolli kohus õigusabi eest esitatud arvete vastavust raamatupidamise seaduse ega käibemaksuseaduse nõuetele. Toodust tulenevalt ei oma määruskaebuse vastavad väited kaebuse lahendamisel tähtsust, mistõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks ega põhjendatuks neile väidetele käesolevalt hinnangut anda. Vastuseks hageja väidetele seoses kostja lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimisega märgib ringkonnakohus, et maakohus on hageja vastavate väidete osas juba seisukoha kujundanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus, arvestades varasemalt kohtute poolt kostja lepingulise esindaja esindusõiguse aktsepteerimist ning asjaolu, et käesoleva tsiviilasja materjalidest nähtub kostja lepingulise esindaja menetluses tegutsemine kostja nimel, õigesti leidnud, et hageja vastuväited kostja lepingulise esindaja esindusõiguse osas ei anna alust kostja menetluskulude avalduse rahuldamata jätmiseks ja põhjendatuks ei saa pidada menetluskulude kindlaksmääramise menetluse raames tagasiulatuvalt kostja lepingulise esindaja esindusõiguse hindama asumist. Põhjendamatu on hageja seisukoht, mille kohaselt ei ole menetluses esitatud ühtki dokumenti, mis näitaks Jasitex OÜ esindusõiguse olemasolu. Käesolevas menetluses on kostja 16.03.2015 menetlusdokumendi lisana esitanud kostja ja OÜ Jasitex vahel sõlmitud õigusabiteenuse lepingu (I kd tl 216) kostja esindamiseks käesolevas tsiviilasjas. Samuti nähtub kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvest nr 214 (I kd tl 196), et arve on väljastanud OÜ Jasitex. Õigusabiteenust kostjale on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt osutanud OÜ Jasitex juhatuse liige ja töötaja Jaanus Silm, kelle poolt osutatud õigusabiga seonduvad kulud on kostja menetluskuludeks TsMS § 138 lg 1 ja § 144 punkti 1 kohaselt ning kuuluvad seega kostjale TsMS § 175 lg 1 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses hüvitamisele. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra 110 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 132 eurot, võib sarnaselt maakohtu leitule pidada käesoleva tsiviilasja asjaolusid arvestades mõistlikuks, samuti vastab see Riigikohtu praktikas aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasu määrale. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendamatuse kohta ja hageja hinnanguga lähtuda kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määramisel võrdlusena kohtujuristi töötasust. Samuti võib arvestades vaidluse asjaolusid, asjas toimunud kohtuistungite arvu ning esitatud menetlusdokumentide arvu ja mahtu pidada ilmselgelt põhjendamatuks hageja seisukohta, mille kohaselt ei ole kuidagi põhjendatav kostjale õigusabi osutamise ajakulu enam kui 3 tundi. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.