Kohtulahend

1(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728 määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728 Kostja ei nõustunud ka intressinõudega, kuna ta ei olnud teadlik hagejapoolsest alusetust sooritusest (juhul, kui kohus loeb selle alusetuks), kuna kostja teada täideti kolmanda isiku kohustust. Esimese astme kohtu otsus

3(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728 väidab pea kolm aastat hiljem, et maksetel ei ole õigusliku alust ja soovib kostjalt maksete tagastamist koos pea kolme aasta jao viivistega. Kohtu hinnangul on hageja ja OÜ Marjamäe omavahel tihedalt seotud äriühingud. Nii oli registriandmetest nähtuvalt hageja registrijärgseks aadressiks ajavahemikul 04.01.2002– 30.04.2010.a Sõmerpalu alevik Sõmerpalu vald Võru maakond. OÜ Marjamäe asub alates 25.03.2012.a samal aadressil. Samuti ühtivad nimetatud äriühingute registripidajale avaldatud elektronposti aadress – [email protected] (oli hageja äriregistrisse märgitud elektronposti aadress kuni 29.07.2012.a, tuvastatav äriregistri andmete ajaloost ja on jätkuvalt OÜ Marjamäe elektronposti aadress). Mõlemas äriühingus on juhatuse liige olnud Huko Aaspõllu (OÜ Marjamäe praegune juhatuse liige ja hageja juhatuse liige 05.03.2004– 30.04.2010.a, samuti hageja ainuosanik 05.12.2003–27.05.2010.a), kes oli kostja selgituse kohaselt ka 14.09.2009.a tehingu initsiaator. Seejuures on antud asjas hageja lepinguline esindaja Kiur Põld, kes oli 26.04.2007–02.03.2010.a OÜ Marjamäe juhatuse liige (seega asjakohasel perioodil), kusjuures Kiur Põld oli ka OÜ Marjamäe ainuosanik läbi nüüdseks kustutatud OÜ Pauper Konsultatsioonid. Antud hetkel on OÜ Marjamäe ainuosanik Lauri Aaspõllu. TsÜS § 75 lg-st 1 ja VÕS § 29 lg-test 1 ja 5 tulenevalt tuleb hagejapoolsete maksete tegemisel hinnata seda, kuidas makse saaja tõlgendas temale laekunud makset ning kuidas olid pooled seda eelnevalt ja hilisemalt teinud. Kohus leidis, et hageja on kostjale tehtud maksetega täitnud OÜ Marjamäe 14.09.2009.a kokkuleppest tulenevat kohustust, mistõttu ei ole tegemist õigusliku aluseta saaduga. Hageja täitis 14.09.2009.a, 19.10.2009.a, 20.10.2009.a ja 10.11.2009.a maksetega VÕS § 78 kohaselt OÜ Marjamäe kohustust, mis tulenes kostja ja OÜ Marjamäe vahel 14.09.2009.a sõlmitud lepingust. Käesoleval juhul ei tulenenud OÜ-l Marjamäe kohustust täita 14.09.2009.a lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult, mistõttu võis neid kohustusi täita ka kolmas isik, antud juhul hageja. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud asjaolu sellest, et maksed on tehtud samas määras ja tähtaegadel kui viidatud lepingus sätestatud, täpsemalt makse selgitustest ja tasumise ajast ning summadest ilmneb, et hageja on täitnud kostjale OÜ Marjamäe 14.09.2009.a lepingust tulenevat broneerimistasu maksmise kohustust, mitte ei ole teostanud makseid ilma õigusliku aluseta. Seda, et maksed ei ole olnud juhuslikud, kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et esimesel maksel on hageja oma tahet väga selgelt väljendanud ja on makse selgituses märkinud, et tasumine toimub 14.09.2009.a lepingu täitmisena. Edasistel maksetel on viide vastavalt kokkuleppele, mis eeldab, et makse tegemine oli hageja poolt teadlik 14.09.2009.a lepingu täitmine OÜ Marjamäe eest. Seejuures ühtegi muud lepingut poolte vahel ei olnud, millest tulenevalt on ilmne, et makse tegija (hageja) tahe oli täita 14.09.2009.a lepingust tuleneva kolmanda isiku kohustust. Kostja kinnitusel tõlgendas kostja makse saajana seda tahteavaldust samuti kui hageja poolt OÜ Marjamäe eest kohustuse täitmist. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et äriühing teeb „ekslikult“ makseid, mis ühtivad tasumise tähtaegadelt ja summadelt äriühinguga tihedalt seotud teise äriühingu lepinguliste kohustustega, kusjuures vähemalt ühe makse puhul (so 14.09.2009.a makse) on selge soov täita OÜ Marjamäe kohustust ka tuvastatav. Ei ole eluliselt usutav, et eksimus kordub kuust kuusse ja seda suurte summade puhul. Oluline on ka asjaolu, et hageja praegune seaduslik esindaja (kes vastavalt Swedbank AS-i tõendile ka maksed faktiliselt teostas) ei ole käes-olevas menetluses selgitanud, mis põhjusel maksed 2009.a tehti. Kohus asus seisukohale, et juhul, kui oktoobri makse oleks olnud ekslik, oleks hageja pidanud selle kindlasti enne 10.11.2009.a makset avastama, mitte aga teostama 10.11.2009.a uut makset, mis jällegi vastab lepingus kokkulepitud makse suurusele ja tähtajale ning kannab sama selgitust „vastavalt kokkuleppele“.

4(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728

Hageja väitis, et tulenevalt VÕS § 78 lg-st 2 lasub võlausaldajal kohustus kontrollida, kas võlgnik on nõus sellega, et kohustuse täidab tema eest kolmas isik. Seega leidis hageja, et ilma OÜ Marjamäe nõusolekuta ei oleks tohtinud kostja makseid hagejalt vastu võtta. Kohus nimetatud hageja tõlgendusega ei nõustunud. Hageja tõlgendus VÕS § 78 lg-st 2 on meelevaldne ega haaku seaduse mõtte ja eesmärgiga ning on seaduse sisu ja mõttega vastuolus. Kohus märkis, et viidatud sättest tulenevalt on võlausaldajal otsustusõigus, kas võtta kohustuse täitmine vastu või mitte. Asjaolu, kas võlgnik isik ise on nõus sellega, et tema eest kohustus täidetakse või mitte, ei ole VÕS-i kohaselt primaarne. Isegi juhul, kui võlgnik on kohustuse täitmisele vastu vaielnud, võib võlausaldaja igal juhul kohustuse täitmise vastu võtta ja peab vastu võtma VÕS § 78 lg-s 3 sätestatud eeldustel. Ka Võlaõigusseaduse I osa kommenteeritud väljaandes (kirjastus Juura, Tallinn, 2006) lk 257 on märgitud, et „paragrahvi 78 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb sellele vastu, et kohustuse täidaks kolmas isik (vt ka RKTKo 3-2-1-116-04). See on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Võlausaldajale on antud õigus täitmine kolmandalt isikult vastu võtta, arvestamata võlgniku vastuseisu, eelkõige võlausaldaja huvide kaitse eesmärgil. Kui võlausaldaja ei tohiks võlgniku keelu puhul kolmandalt isikult täitmist vastu võtta, võib juhtuda, et võlgnik ise ei suuda kohustust täita ning täitmise võimalus jääks kasutamata. Valikuvõimaluse jätmine võlausaldajale tähendab seda, et ta võib arvestada võlgniku vastuväitega täitmise vastuvõtmiseks, kuid ei ole kohustatud seda järgima.“ Kohus leidis, et seega ei tulene VÕS § 78 lg-st 2 ega muudest sätetest, et kolmandalt isikult kohustuse täitmise vastuvõtmiseks peab võlausaldaja saama võlgniku nõusoleku. Kuna nõusolekut ei ole vaja, on asjakohatud ka hageja viited sellele, et kostja ei ole seda asjaolu tõendanud. Hageja on menetluse keskel so 18.10.2013.a vastuses asunud väitma, et 14.09.2009.a sõlmitud leping lõppes 10.10.2009.a vastavalt lepingu p-le 5.6. põhjusel, et ei hageja ega OÜ Marjamäe ei tasunud 10.10.2009.a tasumisele kuuluvat lisakohustust. Kohus leidis, et viidatud leping ei lõppenud 10.10.2009.a, vaid lõppes 11.12.2009.a, kuna pooled sõlmisid oktoobri makse osas uue kokkuleppe. Lepingu p-s 5.6. leppisid pooled kokku, et leping lõpeb ilma täiendavate tahteavaldusteta, juhul kui ostja ei ole kohaselt täitnud käesolevast lepingust tulenevat ostuhinna tasumise kohustust ja/või lepingu p-s 2.5. toodud lisakohustust kasvõi ühe lepingu ps 2.5. toodud makse osas. Sel juhul lõpeb leping tasumise tähtajale järgneval päeval. Seega olid pooled kokku leppinud lepingu sõlmisel selles, et leping lõppeb, kui toimub broneerimistasu maksete tasumisega viivitamine. Sellest järelduvalt on oluline tuvastada, kas on toimunud broneerimistasu maksete tasumisega viivitus või mitte. Kohus asus seisukohale, et OÜ Marjamäe ei ole rikkunud lepingu p-s 2.5. toodud lisakohustuse maksmise kokkulepet 10.10.2009.a makse osas. Alles 10.12.2009.a tasumisele kuuluva makse osas on kohustust rikutud, mistõttu on leping vastavalt lepingu p-le 5.6. lõppenud 11.12.2009.a. Kostja on selgitanud, et oktoobri makse osas ei toimunud kohustuse rikkumist, kuna kostja ja OÜ Marjamäe leppisid kokku selles, et oktoobri kuumakse osas toimub täitmine hiljemalt oktoobrikuu lõpuks ning selle eest tasuti ka kostjale täiendavad 8000 krooni. Pooled ei käsitlenud oktoobri makse hilisemat tasumist broneerimislepingu rikkumisena, vaid lepingu kohase täitmisena ning seega ei lõpetanud oktoobri makse mittetasumine 10.10.2009.a lepingut. Kohus pidas kostja eeltoodud väidet usutavaks ja märkis, et seejuures ei ole vaidlust selle üle, et hageja kandis 19.10.2009.a 100 000 krooni ja 20.10.2009.a 10 000 krooni kostjale. Seega sooritas hageja nimetatud maksed enne kostja ja OÜ Marjamäe kokku lepitud maksetähtaega ning kuivõrd kostja võttis eelnimetatud kanded vastu kui kolmanda isiku poolt OÜ Marjamäe eest täidetud kohustused, on lepingut täidetud nõuetekohaselt. Seejuures tasus hageja kostjale

5(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728 8000 krooni 20.10.2009.a (mis vastab tähtaja muutmise eest kokku lepitud 8000 kroonile, mille OÜ Marjamäe pidi tasuma). VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel poolte ühisest tahtest, antud juhul oli poolte tahe suunatud sellele, et leping kehtib edasi ka peale oktoobri makset, mille osas pooled leppisid kokku uues maksetähtajas. Seejuures tõendab eeltoodut kohtu hinnangul poolte käitumine lepingu edasisel täitmisel. Nimelt on pooled pidanud lepingut kehtivaks ka peale 10.10.2009.a, kuivõrd peale oktoobri makse teostamist kostjale on jätkunud lepingu täitmine ning vastavalt lepingus kajastatule on teostatud järgmine makse 10.11.2009.a summas 110 000 krooni. Samuti on kõigil maksetel märgitud selgitusse vastavalt kokku-leppele, mis eeldab jätkuvalt kokkuleppe olemasolu. Seega oli kohtu hinnangul poolte tahe suunatud sellele, et 14.09.2009.a leping ei ole lõppenud 10.10.2009.a ja lepingut täidetakse edasi. Kohus leidis, et vaidlusaluse lepingu p-s 2.3. kokku lepitud lisatasu on oma olemuselt broneerimistasu, mille puhul ei kuulu kohaldamisele kinnisasja võõrandamislepingule ettenähtud kohustuslik vorm. Pooled on lepingu p-s 2.2. leppinud kokku kinnistu müügihinnas 6 600 000 krooni ning selles, et kinnisasja omand antakse üle hiljemalt 10.03.2010.a ning selleks ajaks tuleb tasuda ka müügihind. Lepingu p-s 2.4. on pooled leppinud kokku lisaks ostuhinnale ka eraldi lisatasus, mida tasutakse kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni ja selle eest, et kostja ei koormaks ega ka võõrandaks kinnisasja kolmandatele isikutele. Seega on kohtu hinnangul tegemist oma sisult ja eesmärgilt broneerimistasuga ja broneerimiskokkuleppega. Kostja müüjana kohustus lepingu p 4.2. kohaselt broneerimistasu tasumisel mitte sõlmima lepinguid kinnisasja koormamiseks sh müümiseks kolmandatele isikutele. Vaidlust ei ole, et kostja on nimetatud kokkuleppe ka täitnud. Asjaolu, et pooled on käsitlenud müügihinda ja lisatasu kahe eraldi kohustusena, tuleneb ka sellest, et lisatasu ei tasaarvestata müügihinna sisse nagu seda tavapäraselt ettemaksuna või osadena tasutava müügihinna puhul tehakse. Ka lepingu p-s 5.6. on pooled kajastanud eraldi kahte kohustust, kinnistu ostuhind ja lisatasu (broneerimistasu). Seega sisaldus 14.09.2009.a lepingus nii broneerimiskokkulepe kui ka kinnistu müügi kokkulepe. Broneerimistasu kokkulepe ei pea olema seaduse kohaselt notariaalses vormis, mistõttu võib seda vastavalt TsÜS §-le 77, VÕS §-le 13 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-70-07 ka muuta mistahes muus vormis. Pooled ongi seda teinud ja on muutnud oktoobri kuumakse osas tasumise tähtaega ning seega ei toimunud oktoobri makse osas lepingu rikkumist, mis lõpetaks lepingu p-st 5.6. tulenevalt lepingu 10.10.2009.a. Seejuures leidis kohus, et kohustuse täitmiseks (lepingust tuleneva soorituse tegemiseks) kolmanda isiku poolt ei pea poolte vahel olema sõlmitud sellekohast notariaalset kokkulepet nagu ekslikult märgib hageja. Kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt ei pea iseenesest olema mistahes kokkulepet, kolmas isik võib nimetatud sooritused teha ilma igasuguste kokkulepeteta. Eeltoodust tulenevalt on hageja kohtu hinnangul teostanud maksed kehtiva lepingu alusel ja on sellega täitnud OÜ Marjamäe ja kostja 14.09.2009.a kokkuleppest tulenevat broneerimis-tasu maksmise kohustust. Kuivõrd kostja ei ole saanud hagejalt õigusliku aluseta 19.10.2009.a 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot; 20.10.2009.a 18 000 krooni ehk 1150,41 eurot ega 10.11.2009.a 110 000 krooni ehk 7030,28 eurot, ei ole kostja hageja arvelt alusetult rikastunud ning seetõttu ei ole hagi põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

6(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728

7(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728

8(9)

Tsiviilasi nr: 2-12-42728

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reet Allikvere

Ülle Jänes

Kaupo Paal

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.