Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Gaida Kivinurm ja Margo Klaar
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-4331
Tsiviilasi
EK hagi TK vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TK apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1935 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): EK (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KK, lepinguline esindaja advokaat Maris Tekkel Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): TK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 26.05.2016 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja, TK kanda.
4.Rahuldada hageja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avaldus.
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331
5.Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista kostjalt TK hageja EK kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud summas 486 eurot (sh käibemaks). Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EK (edaspidi hageja; laps) esitas Harju Maakohtule 19.03.2015 hagiavalduse TK (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista elatise 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku 24.03.2014-18.03.2015 eest summas 2146,50 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega toeta hagejat majanduslikult. Soome kohtus toimus lapse vanemate vahel vaidlus lapse hooldusõiguse ja elatise nõudes. Soome kohus kinnitas 18.05.2015 vanemate vahelise kompromissi lapse isa ja lapse suhtlemise osas ja isa poolt lapsele elatise maksmise kohta summas 150 eurot kuus. Märgitud kompromiss oli ajutine meede, mis ei välista nõude rahuldamist perioodi eest alates 24.03.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni ning hagiavalduse esitamisest kuni Soome kohtu poolt 18.05.2015 kompromissi kinnitamiseni. Samuti ei välista Soome kohtu poolt 18.05.2015 kinnitatud kompromiss kostjalt elatise väljamõistmist perioodi eest alates 18.05.2015.
3.Ebaõige on kostja väide, et Soome kohtus kompromissi sõlmides on mõlemad vanemad möönnud Soome kohtu pädevust asja arutada. Soome kohtu poolt kinnitatud kompromiss oli ajutine meede Soome kohtu menetluse ajaks. Harju Maakohus on pädev elatise väljamõistmist sisuliselt lahendama ja ei ole seotud Soome kohtus sõlmitud kompromissi tingimustega.
4.Hageja palus jätta tähelepanuta kostja väited seoses Soome Vabariigi poolt hageja emale makstud lastetoetustega ja nende mõjuga lapse ülalpidamise kohustuse täitmisele kostja poolt. Tegemist on uute asjaoludega, millised kostja esitas hilinenult.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331
5.Hageja möönab, et kuna kostja on perioodil 18.05.2015 kuni käesoleva ajani tasunud hagejale Soome kohtu poolt 18.05.2015 kinnitatud kompromissi alusel elatist 150 eurot kuus, siis on põhjendatud, et kohus arvestab kostjalt elatise väljamõistmisel juba teostatud elatismakseid. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud.
7.Kostja arvates ei saa hagi hõlmata perioodi kuni 18.05.2015, mil kinnitati Soome kohtus lapse vanemate vaheline kompromiss ja mille kohaselt kohustati kostjat maksma lapsele elatist alates 01.06.2015 igas kuus 150 eurot. Soome kohtus kompromissi kinnitamisega on vanemad möönnud Soome kohtu pädevust asja lahendada. Elatise väljamõistmine kuni 18.05.2015 ei ole sisuliselt põhjendatud, kuna pooled ei vaielnud selle üle, et kostja andis kuni sinnani lapsele ülalpidamist kogu aeg ja vabatahtlikult ning kuna lapse elukohaks oli Soome Vabariik, maksis Soome riik lapse emale märkimisväärseid lastetoetusi igakuiselt keskmises summas 479,73 eurot, mis kattis lapse kõik vajadused. Soome Vabariigi poolt makstud lastetoetusi tuleb arvestada hagi lahendamisel.
8.Kostja leiab, et puudub alus elatise väljamõistmiseks ka perioodi eest pärast 18.05.2015, kuna poolte vahel kehtib Soome kohtus 18.05.2016 sõlmitud kompromiss, mida kostja ka käesoleva ajani täidab. Eesti kohtul tekkis pädevus hagi menetleda ja õiguslikult on võimalik elatis välja mõista alates 25.03.2016, kuna 24.03.2016 lõppes kohtumenetlus Soomes. Maakohtu otsus
9.Harju Maakohus rahuldas 26.05.2016 otsusega hagi. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks alates 19.03.2015 välja elatise summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni EK täisealiseks saamiseni. Otsuse kohaselt muutub elatise summa koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kalendrikuu viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja KK arvelduskontole. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana elatise tagasiulatuvalt perioodi 24.03.2014-18.03.2015 eest 2146,50 eurot. Kohus märkis otsuse resolutsioonis, et otsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et kostja on oma ülalpidamiskohustuse perioodil juuni 2015-aprill 2016 vabatahtlikult täitnud 1650 euro ulatuses. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis temalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 614 eurot.
10.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras. Kohus tuvastas, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331 saama. Soome kohtus on perioodil 20.11.2014-24.03.2016 toimunud lapse vanemate vaheline vaidlus, kus kostja esitas avalduse lapse suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks, suhtluskorra kindlaksmääramiseks ning lapse emalt elatise summas 153,63 eurot kuus väljamõistmiseks. Märgitud menetluse raames kinnitas Soome kohus lapse ema ja lapse isa kompromissi, mille kohaselt leppisid lapse vanemad kokku kostja ja lapse vahelises suhtlemiskorras ning selles, et kostja maksab lapsele alates 01.06.2015 elatist summas 150 eurot kuus.
11.Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja andis lapsele ülalpidamist vabatahtlikult. Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et tema on andnud lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud määras hagiavalduse esitamisele eelnenud ajal. Seega on täidetud TsMS § 369 järgne eeldus kostjalt elatise väljamõistmiseks.
12.Samuti ei nõustunud kohus kostja väitega, et hageja ei saa nõuda elatise väljamõistmist kuni 18.05.2015, millal Soome kohus kinnitas vanemate vahelise kompromissi kostja ja lapse vahelises suhtlemiskorras ning selles, et kostja maksab lapsele alates 01.06.2015 elatist summas 150 eurot kuus, kuna lapse vanemad on möönnud Soome kohtu pädevust asja arutada. Asjaolu, et lapse vanemad sõlmisid Soome kohtus 18.05.2015 kompromissi ei välista hageja õigust nõuda kostjalt elatise väljamõistmist alates 24.03.2014 kuni täisealiseks saamiseni. Soome kohus on menetlust lõpetavas 29.09.2015 lahendis märkinud, et on pidanud vanemate vahelise 18.05.2015 kokkuleppe kinnitamist olukorras, kus laps ei olnud isaga pikka aega kohtunud ega saanud elatist, Brüsseli IIa määruse (Nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, 27.11.2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) artiklis 20 sätestatuga võrreldavaks ajutiseks meetmeks. Asjaolust, et pooled sõlmisid Soomes toimunud kohtumenetluses ajutise sisuga kompromissi kostja ja lapse isa suhtlemiskorras ning kostja poolt lapsele elatise maksmises ja seda olukorras, kus Soome kohus ei ole otsustanud, kas ta on pädev asja lahendama, ei saa järeldada, et mõlemad vanemad on möönnud Soome kohtu pädevust asja arutada. Lapse ema on vaielnud vastu Soome kohtu pädevusele lahendada kostja poolt Soome kohtule esitatud avaldust. Maakohtu hinnangul ei välistanud asjaolu, et Soome kohtus toimunud vaidluses sõlmisid pooled ajutise iseloomuga kompromissi mh selles, et kostja maksab lapsele alates 01.06.2015 elatist summas 150 eurot kuus, kostjalt elatise väljamõistmist kehtivas seaduses sätestatud määras. Maakohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda Eesti perekonnaseadusest, mh elatise suuruse osas. Soome kohtu 18.05.2015 kompromissi alusel tasutud summad tuleb arvestada otsuse täitmisel kostja vabatahtlikult täidetud lapse ülalpidamiskohustusena.
13.Kohus ei arvestanud kostja 02.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väited ja tõendid Soome Vabariigi poolt tasutud lastetoetuste kohta. Kohus leidis, et need on esitatud hilinenult TsMS § 329 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb nende menetlemisest TsMS § 331 lg 1 alusel keelduda ja jätta need tähelepanuta. 4(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331
14.Kuivõrd lapsele ülalpidamise andmine hagi esitamisele eelnenud perioodil on tõendamata ning tõendamata on ka menetluse kestel kostja poolt lapsele elatise maksmine kehtivas seaduses sätestatud määras, rahuldas kohus hageja nõude ning mõistis kostjalt välja igakuise elatise nn miinimumsummas, 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti rahuldas kohus perekonnaseaduse (PKS) § 108 alusel nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodi 24.03.2014 kuni 18.03.2015 eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused
15.Maakohtu otsuse peale on esitanud kostja 27.06.2016 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis alates 19.03.2015 ja perioodi eest enne hagi esitamist, ning teha selles osas uus otsus, millega mõista elatis välja seadusjärgses alammääras alates 25.03.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.
16.Kostja hinnangul on kohus vääralt jätnud arvestamata osaga kostja esitatud väidetest ja tõenditest ning see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Kostja 02.05.2016 esitatud väidete ja tõendite arvestamata jätmisel on oluliselt rikutud menetlusõigusnormi. Enne 28.04.2016 e-kirja saatmist menetlusosalistele ei olnud maakohus lõpetanud TsMS § 330 lg 1 tähenduses eelmenetlust ega andnud kirjalikus menetluses muud tähtaega. Tähtaja andmist ei asenda kohtu eeldus, et pooled on dokumendid esitanud. Kirjeldatud olukorras ei hilinenud kostja avalduse tegemise ega tõendite esitamisega ja kohus pidanuks neid arvestama otsuse tegemisel. Vanemate 18.05.2015 Soomes sõlmitud ajutise elatisekompromissiga kaasnenud ja sellele eelnenud asjaolud ei olnud lisaks ühelgi viisil uued. Isegi kui tegemist olnuks uute ja üllatuslike asjaoludega, rikkunuks kaevatava otsuse tegemisel maakohus TsMS § 331 lg-t 1, sest nende esitamine 02.05.2016 ei põhjustanud asja lahendamise venimist. Hageja 06.05.2016 vastusest nähtub, et hageja on saanud 02.05.2016 menetlusdokumendi ja selle lisadega tutvuda ja ka vastata, kusjuures hageja ei eitanud kostja väidete paikapidavust.
17.Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, nagu väljamõistetava elatise suuruse ja perioodi üle otsustamisel ei omaks sisuliselt tähtsust Soome kohtus 18.05.2015 tehtud kompromiss ning selle alusel tasutud summasid tuleks arvestada üksnes otsuse täitmisel kostja vabatahtlikult täidetud lapse ülalpidamiskohustusena. Maakohus on jätnud oma vastava seisukoha ka põhjendamata. Kostja hinnangul võis kohus küll juhinduda vaidluse lahendamisel Eesti perekonnaseadusest (mh elatise suuruse osas), kuid see ei väära kohustust arvestada kompromissi. Pooltel on õigus sõlmida kokkulepe ka väiksemas summas kui Eesti perekonnaseaduses sätestatu. Kuna vanemate vahel kehtis Soome kohtu menetluses 18.05.2015 tehtud kompromiss elatis summa kohta 150 eurot kuus kuni selle kohtumenetluse lõpuni 24.03.2016, kohaldas maakohus vääralt seadust, leides, et elatisenõuet on võimalik rahuldada tagasiulatuvalt
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331 ühe aasta eest enne hagi esitamist ja perioodi eest kuni Soome Vabariigi kohtumenetluse lõpuni, sest vanemad olid kokku leppinud teistsuguses summas.
18.Vaidlust ei ole selles, et elatise vaidlus oli faktiliselt Soome kohtu menetluses ja et vanemad ajutise elatisekokkuleppe kompromissi Soome kohtus sõlmisid. Vaidlust ei ole ka selles, et menetlus Soome kohtus lõppes 24.03.2016. Kostja hinnangul ei saanud hagi Harju Maakohtus seetõttu hõlmata perioodi kuni 18.05.2015, sest kuni selle ajani ei saanud elatisehagi olla samaaegselt Eesti kohtus ja selle aja eest elatise väljamõistmine käesoleval ajal Harju Maakohtus ei olnud õiguslikult võimalik. Elatise väljamõistmine perioodi eest kuni 18.05.2015 ei oleks ka sisuliselt põhjendatud. Kohus pidanuks otsuse tegemisel arvestama kostja 02.05.2016 menetlusdokumendis märgitut, et kõnealune kompromiss tulenes mitmest asjaolust. Esiteks pooled ei vaielnud selle üle, et kostja andis kuni sinnani lapsele ülalpidamist kogu aeg ja vabatahtlikult. Teiseks johtus see sellest, et kuna lapse elukohaks oli Soome Vabariik, maksis Soome riik KK-le märkimisväärseid lastetoetusi, igakuiselt keskmiselt 479,73 eurot, mis kattis lapse kõik vajadused nii Eestis kui Soomes.
19.Iseenesest ei ole välistatud kokkulepitud või kohtu välja mõistetud elatise suurendamine TsMS § 459 lg 1 alusel ja elatise suurendamise nõudmisel seadusjärgse alammäärani ei pea kulutuste suurenemist ka tõendama. Käesolevas asjas on vaieldav, mis ajast sai elatisenõuet arutada. Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas 30.03.2015 tehtud määruses leidnud, et viidatud Espoo esimese astme kohtu 18.05.2015 lahendi puhul ei ole tegemist menetlust lõpetava lahendiga, vaid Brüsseli IIa määruse artiklis 20 sätestatuga võrreldava ajutise meetmega. Sellisel juhul ei olnud elatise suurendamine kostja hinnangul võimalik enne selle meetme lõppemist ja enne kohtumenetluse lõppemist Soomes. Seega tekkis Eesti kohtul pädevus EK hagi menetleda ja on õiguslikult võimalik elatis välja mõista alates 25.03.2016, mil lõppes menetlus Soome kohtus. Vastustaja seisukoht
20.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega temalt mõisteti välja elatis ajavahemiku alates 19.03.2015 kuni 24.03.2016 eest, samuti perioodi eest enne hagi esitamist. Harju Maakohtu 26.05.2016 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti hageja kasuks välja elatis PKS § 101 lg 1 järgses alammääras alates 25.03.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Vastavas osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel jõustunud. Kolleegium leiab, et kontrollitavas osas ei anna apellatsioonkaebuse väiteid alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331
22.Esmalt märgib kolleegium, et maakohus leidis ekslikult, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones TsMS § 122 lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat Seega saab TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt nt Riigikohtu 19.04.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-185-15, p 14; 16.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9).
23.Praeguses asjas on hageja palunud mõista kostjalt välja elatise ligikaudu ühe aasta eest enne hagi esitamist (2146,50 euro) ja alates hagi esitamisest 195 eurot kuus (kuid mitte vähem kui elatise miinimummäär) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Seega on hageja nõude koguväärtus selgelt suurem kui TsMS § 405 lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir.
24.Samas ei anna eelmärgitu kolleegiumi hinnangul praegusel juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asja lihtmenetluses menetlemine ei ole iseenesest mõjutanud asja lahendust.
25.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata osaga kostja esitatud väidetest. Samas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust arvata, et see minetus üksinda võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
26.28.04.2016 e-kirjas on maakohus andnud pooltele lõplike avalduste ja seisukohtade esitamiseks tähtaja kuni 06.05.2016. Samas kirjas on kohus TsMS § 329 lg-le 1 tuginedes märkinud, et eeldab, et pooled on juba esitanud kõik oma põhilised väited ja vastuväited ning neid kinnitavad tõendid, mistõttu ei ole pooltel enam võimalik nõuet muuta või esitada uusi asjaolusid (II kd, tl 1). TsMS § 330 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et üldjuhul tuleb menetlusosalisel avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Samuti tuleneb TsMS § 237 lg 1 esimesest lausest, et kohus annab menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja nende kogumise taotlemiseks. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et maakohus oleks enne 28.04.2016 eelmenetluse lõpetanud või määranud pooletele kirjalikus menetluses tähtaja avalduste, taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Enamgi veel, sisuline eelmenetlus oli selleks hetkeks maakohtul suures osas üldse läbi viimata. Kohus ei olnud selgitanud välja kostja seisukohti hageja nõuete suhtes ega faktilisi ja õiguslikke väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3). Poolte jaoks ei pruukinud olla selge, millised on need vaidlusalused asjaolud, mille kohta tuleks täiendavaid tõendeid esitada. Seetõttu on maakohus põhjendamatult tuginenud ka TsMS § 329 lg-le 1. Kolleegium märgib, et TsMS § 329 lg-ga 1 seonduvalt paneb
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331 sama paragrahvi kolmas lõige kohtule kohustuse olla menetluse igas staadiumis aktiivne ning aidata kaasa sellele, et pooled teeksid oma avaldused õigeaegselt ning täies ulatuses.
27.Eelmärgitust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel arvestada TsMS § 652 lg 3 p 1 alusel ka kostja 02.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väidetega. Samal põhjusel tuleks ringkonnakohtul arvestada ka menetlusdokumendile lisatud dokumentaalsete tõenditega, kuid hageja poolt 06.05.2016 esitatud seisukohta (II kd, tl-d 29-34) arvestades ei ole TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi tegemist asjakohaste tõenditega. Kostja poolt 02.05.2016 menetlusdokumendis esile toodud uued faktilised asjaolud ei ole vaidlusalused. Pooltel on küll erimeelsus nendele asjaoludele antavas võimalikus õiguslikus hinnangus.
28.Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb seoses kostja 02.05.2016 menetlusdokumendis esitatud väidetega täiendada. 02.05.2016 on kostja esitanud menetluses esmakordselt väite Soome Vabariigi poolt makstud lastetoetuste kohta, mida tuleb kostja hinnangul temalt elatise väljamõistmisel arvestada. Iseenesest õige on kostja arusaam, et elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Seda seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus oma lahendistes. Praegusel juhul ei ole poolte esitatu põhjal siiski tuvastatav, et Soome riigi poolt oleks makstud hagejale toetust tema vajaduste katmiseks. Hageja ei ole iseenesest vaidlustanud väidet, et tema emale (KK-le) on makstud 2014 a-l toetust, mille soomekeelne nimetus on "lapsen kotihoidin tuki". Samas ei saa nõustuda kostja väitega, et tegemist on riigipoolse kodus kasvava lapse toetusega. Kolleegiumi hinnangul on tegemist alla 3-aastast last kodus kasvatavale vanemale või muule sugulasele makstava toetusega (koduhoiu toetus), mis on ka sellise isiku maksustatav tulu (vt nt: http://www.infopankki.fi/et/elu-soomes/pere/toetused-peredele/toetuslapse-hoidmiseks-kodus).
29.Seega ei muuda 02.05.2016 menetlusdokumendis esitatud kostja väidetega arvestamata jätmine praegusel juhul maakohtu otsuse lõppjärelduste õigsust. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
30.Vastuseks apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium esmalt, et Soome kohtu menetluses 18.05.2015 kinnitatud kompromissi puudutavas osas on kostja kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid hageja väited on maakohus otsuses piisava põhjalikkusega käsitletud, mistõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks väidetele veelkord vastata. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331
31.Kolleegium iseenesest nõustub kostjaga, et PKS § 100 lg 3 järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut. PKS § 100 lg 3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Samas on kostja 18.05.2015 kinnitatud kompromissiga (I kd, tl-d 103-104, tõlge tl-d 101-102) seonduvalt jätnud tähelepanuta mitu õiguslikku tähtsust omavat asjaolu. Esiteks on kõnealune kokkulepe sõlmitud alles käesoleva menetluse ajal, mitte enne hagi esitamist. Teiseks on kompromissi sisust nähtuvalt selles kokku lepitud kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmises alates 01.06.2015. Kokkuleppe ei puuduta selle kinnitamisele eelnenud perioodi ning selles ei ole loobutud juba 18.05.2015 tekkinud nõuetest kostja vastu. Samas saaks vanemate sõlmitud kokkulepet eelkõige arvestada tagasiulatuva elatise väljamõistmisel, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud. Seda järeldust toetab ka kostja enda poolt osundatud kohtupraktika (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13).
32.Iseenesest tuleb vanemate kokkulepet võimaluse korral arvestada ka lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel. Seda on maakohus praegusel juhul aga ka teinud, arvestades hagi rahuldamisel kostja poolt alates 2015. a juunist tasutud elatise summadega. Vanemate kokkulepe ei takistanud maakohtul vanemalt lapse kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmist erinevalt kokkuleppest (PKS § 100 lg 3 teine lause). Vähemalt apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled ka selle üle, et 18.05.2015 kinnitatud kokkulepe pärast menetluse lõppemist Soome kohtus 24.03.2016 enam ei kehti. Ringkonnakohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamatu kostja käsitlus, nagu ei saaks Eesti kohus elatist välja mõista ajavahemiku eest, mil asi ei allunud rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi Eesti kohtule. Kostja ei ole ühelegi asjakohasele normile oma väidetes ka tuginenud. Ringkonnakohus jääb juba 30.03.2016 käesolevas asjas tehtud määruses väljendatud seisukoha juurde, et puudub TsMS § 428 lg 1 p 2 kohane lahend, mis välistaks hagejal kostja vastu elatise nõudega kohtusse pöördumise. See kehtib ka 25.03.2016 eelnenud ajaperioodi kohta.
33.Kostja on apellatsioonkaebuses jäänud väite juurde, et pooltel puudub vaidlus, et 18.05.2015 eelnenud ajavahemikul andis kostja lapsele ülalpidamist kogu aeg ja vabatahtlikult. Asja materjalid kostja seda väidet ei toeta. Hageja on juba 19.03.2015 esitatud hagiavalduses märkinud, et kostja ei osale lapse kasvatamises ja ei ole alates 2014. a märtsist last majanduslikult üldse toetanud. Esitatud tõenditest ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kostja on lapse ülalpidamises 18.05.2015 eelnenud perioodil tegelikult osalenud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Apellatsioonkaebuse väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata,
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331 tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd maakohus määras kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja menetluskulude jaotust käesoleva otsusega ei muudeta, määrab ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 kindlaks ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
36.Hageja poolt 12.12.2016 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja (II kd, tl-d 65-67) kohaselt on hageja apellatsioonimenetluses kandnud õigusabikulusid kokku 486 eurot (sh käibemaks 81 eurot), mis sisaldab tasu õigusabi eest kokku 4,5 tunni ulatuses. Hagejat esindava advokaadi tunnitasu suuruseks on arvestusest nähtuvalt 90 eurot (lisandub käibemaks). Õigusabiteenus on seisnenud kostja apellatsioonkaebusega tutvumises, õigusliku positsiooni kujundamises ja suhtluses kliendiga (0,5 tundi) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamises (4 tundi). Hageja kinnitab, et kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Samuti kinnitab hageja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa seetõttu tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
37.Kostja ei ole hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud. Samas ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis võimaldaksid lugeda hageja avalduse väited omaksvõetuks (vt ka Riigikohtu 14.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-13, p 16). Seetõttu kontrollib ringkonnakohus ülalosundatud kulude põhjendatust ja vajalikkust.
38.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesolev asi on ringkonnakohtu hinnangul õiguslikult keskmisest pisut keerukam, asja mahukus on keskmine.
39.Kostja apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud hageja esindaja toimingutele kulunud aeg (kokku 4,5 tundi) on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Ka hageja esindaja tunnitasu 90 eurot (millele lisandub käibemaks) on kolleegiumi arvates TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
40.Ülalmärgitut arvestades, rahuldab kolleegium hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise avalduse ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 486 euro ulatuses (sh käibemaks 81 eurot). Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-15-4331 resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.