VL avaldus lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AL määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: VL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Puudutatud isik I: ML (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev Puudutatud isik II: AL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX; XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta AL kanda, välja arvatud tasu ML-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.VL-l ja Tallinna linnal (Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu) puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Samuti puuduvad ML-l, peale riigi õigusabi tasu, muud ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.24.11.2015 esitas VL (avaldaja) Harju Maakohtule avalduse lapse ML (puudutatud isik I) suhtes avaldaja ja AL (puudutatud isik II) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise- ja hariduse küsimustes avaldajale üleandmiseks.
2.Avalduse kohaselt sündis XX.XX.XXXX avaldaja ja puudutatud isiku II abielust ühine laps, puudutatud isik I. Puudutatud isiku II alkoholi tarvitamine ja agressiivne käitumine mõjusid peresuhetele negatiivselt. Jaanuaris 2014 lahkus puudutatud isik II pere juurest ning 25.04.2014 lahutati abielu. Poolte kokkuleppel jäi laps pärast lahutust elama koos avaldajaga ning on olnud alates sellest ajast täielikult avaldaja kasvatada ja hoolitseda. Puudutatud isik II kohtub ning suhtleb lapsega omal soovil ning avaldaja ei ole teinud sellele mingeid takistusi. Avaldajal on uus kooselu ja uuest kooselust sündinud tütar, avaldaja uus elukaaslane elab ja töötab Soomes. Käesoleval ajal elab perekond kahes linnas (Tallinnas ja Helsingis). Avaldaja abikaasa sõidab Tallinnasse puhkepäeviti ning avaldaja koos lastega sõidab Helsingisse puudutatud isiku I koolivaheajal. Puudutatud isikul I on Soomes juba oma suhtlusringkond. Avaldaja koos lastega soovib Soome elama asuda, kuid puudutatud isik II ei anna selleks nõusolekut. Ärakolimise otsuse tegi perekond pärast seda, kui olid lahendatud kõik eluaseme, töötamise ja hariduse omandamisega seotud küsimused. Ka puudutatud isik I ise soovib kolida koos emaga Soome. Käesoleval ajal sõltub perekonna kolimine üksnes puudutatud isiku II nõusolekust. Avaldaja leidis, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on lapse huvides. Avaldaja kasvatab last igapäevaselt ning on kursis lapse soovide, huvide ja terviseküsimustega. Ema ja lapse vahel on tugev side ning laps vajab ema lähedust ja hoolt. Hooldusõiguse osalise üleandmisega avaldajale saab korrigeeritud tänane tegelik olukord, mis võimaldab avaldajal lapse huvide eest paremini seista.
3.Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isik II osaleb aktiivselt lapse kasvatamises ja ülalpidamises. Igakuiselt on laps olnud isa juures 5-6 ööpäeva ning puudutatud isik II maksab lapsele elatist 180 eurot kuus. Puudutatud isik II sooviks lapsega suhelda rohkem, kuid avaldaja ei ole seda võimaldanud. Põhjendamatu on hooldusõiguse osaline lõpetamine üksnes põhjusel, et avaldaja soovib koos lastega kolida Soome. Elukoha vahetus oleks lapse jaoks suur stress ning laps ei valda soome keelt. Lapse huvides on elada Tallinnas, kus on tagatud stabiilne, turvaline ja lapse arengut soosiv keskkond. Puudutatud isik II on vajadusel valmis last üksinda kasvatama ja tema eest hoolitsema.
4.Puudutatud isikule I määratud esindaja oli seisukohal, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on lapse huvidega koosõlas. Ei ole alust arvata, et lapse ema ei saa oma vanemlike kohustustega hakkama. Laps on harjunud elama koos emaga. Puudub vaidlus, et senini on lapse tervise-ja haridusküsimustega tegelenud lapse ema. Puudutatud isik I avaldas kohtule, et talle meeldib koos isaga aega veeta, isaga jalutamas käia, samuti isapoolse vanaema juures käia, kuid ta tahaks koos emaga Soome elama asuda.
5.Eestkosteasutus oli seisukohal, et avaldus on põhjendatud. Menetluse vahepealne käik
6.01.03.2016 määrusega jättis Harju Maakohus avalduse rahuldamata, mille peale esitas avaldaja määruskaebuse.
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.05.2016 määrusega maakohtu 01.03.2016 määruse ning saatis avalduse uueks lahendamiseks Harju Maakohtule.
8.20.06.2016 ja 27.06.2016 täpsustas eestkosteasutus, et puudutatud isikuga II ei ole võimalik täiendavalt ühendust saada ning teadaolevalt viibib ta Suurbritannias. Eestkosteasutus jäi seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada. Puudutatud isiku I kasvatamisega ja tema eest hoolitsemisega on pärast lahkuminekut tegelenud avaldaja. Laps kohtus isaga nädalavahetustel, kuid viimase poole aasta jooksul on suhtlus piirdunud sõnumivahetusega.
9.12.09.2016 seisukohas teatas avaldaja, et talle jääb arusaamatuks, kus lapse isa elab ja töötab. Elatise tasumine toimub alates aprillist puudutatud isiku II vanemate kaudu. Elatise nõudes algatatud täitemenetluses teatas kohtutäitur, et lapse isa LHV Pangas ja Swedbankis asuvad arvelduskontod on arestitud, lapse isa töökohta ei oma ning talle ei kuulu registervara. Lapse isa eluviis ei vasta lapse huvidele ning ta ei saa tagada lapsele stabiilset, turvalist ja mitmekülgset elu, kui laps jääks elama isaga. Lapse isa võtab arvesse ainult enda ambitsioone ja nõuab põhjuseta, et laps elaks ilma ema ja õeta Tallinnas, kuigi ka ta ise ei ela Tallinnas. Puudutatud isik II seab ohtu avaldaja perekonna terviklikkuse. Puudutatud isiku I lahutamine emast ja tema õest ei ole lapse huvides.
10.20.09.2016 esitas puudutatud isik II kohtule seisukoha, milles teatas, et tema praegune viibimiskoht on Suurbritannias ning ta soovib jätkata puudutatud isikuga I suhtlemist. Samas märkis puudutatud isik II, et ta nõustub, et puudutatud isik I elab koos emaga ning seda tulevikus ka väljaspool Eesti Vabariiki. Sealjuures tuleks garanteerida, et säiliksid suhted lapse isa ja Eestis elavate sugulaste vahel. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
11.Harju Maakohus rahuldas 27.09.2016 määrusega avalduse ning lõpetas avaldaja ja puudutatud isiku II ühise hooldusõiguse puudutatud isiku I elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas ning andis ainuhooldusõiguse puudutatud isiku I elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas üle avaldajale. Kohus märkis, et ülejäänud osas säilib avaldajal ja puudutatud isikul II puudutatud isiku I suhtes ühine hooldusõigus. Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
12.Hooldusõigus tähendab PKS § 116 lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja
lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem PKS § 120 lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Vanema isikuhooldusõigus hõlmab PKS § 124 lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
13.Esitatud avaldusest ja ärakuulamisel avaldatu kohaselt elab puudutatud isik I aastaid ema juures. Praegusel ajal viibib isa Suurbritannias. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ema. Isalt on lapse kasuks välja mõistetud elatis, isa seda ei tasu, selle sissenõudmisega tegeleb kohtutäitur. Igapäevaseid otsustusi võtab vastu lapse ema, isa sellesse ei sekku. Isa vaid suhtleb ebaregulaarselt lapsega. Sisulisi vastuväiteid isa avaldusele hooldusõiguse osas ei ole esitanud, ta soovib vaid jätkuvalt lapsega suhelda. Eelnenut arvesse võttes pidas kohus põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, kuna puudutatud isiku II vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning senine pühendumus lapse eest hoolitsemisel on tunduvalt väiksemad kui avaldajal. Laps ning lapse huve kaitsvad isikud toetavad nimetatud avaldust. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas ning andis selles osas hooldusõiguse üle avaldajale. Määruskaebus
14.24.10.2016 esitas puudutatud isik II Harju Maakohtu 27.09.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta avalduse rahuldamata.
15.Puudutatud isik II leiab, et avaldaja soov asuda elama Soome ei saa olla aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Alaealise lapse elama asumine teise riiki saab toimuda üksnes vanemate kokkuleppel või teise vanema notariaalsel nõusolekul. Vastasel juhul oleks tegemist lapserööviga. Puudutatud isik II soovib lapsega suhelda ja osaleda tema elus. Avaldaja on takistanud puudutatud isiku II ja lapse vahelist suhtlemisõigust. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine muudaks suhtlemise isa ja lapse vahel veel raskemaks. Maakohtu määrus ei vasta PKS § 145 lg-le 1. Puudutatud isik II ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et need on vastuolus PKS § 123 lg-ga 1. Lapse elama asumisel teise riiki kaasneb peale elu- ja viibimiskoha, tervise- ja hardusküsimuste ka teisigi küsimusi, mida maakohus ei ole käsitlenud (nt keeleoskus, suhtlemine sõpradega, kohanemine teises ühiskonnas). Samuti tuleb mõelda selle peale, kuidas avaldaja on planeerinud enda ja lapse elu Soomes. Puudutatud isik I on küll kohtule öelnud, et soovib elada emaga Soomes, kuid laps ei pruugi oma vanusest tulenevalt kõiki üksikasju mõista. Suvel rääkis laps puudutatud isikule II, et tal on plaan õppida Eesti koolis ning ta ei taha elada Soomes. Soome elama asumise korral on lahendamata ka see, kuidas saab toimuma suhtlus puudutatud isiku II ja teiste sugulaste vahel. Seoses suhtlemisega tekivad ka täiendavad lisakulud. Laps soovib, et ka isa osaleks tema elus. Puudutatud isik II ei luba asuda avaldajal ja puudutatud isikul I elama Soome. Paljud pered elavad Eestis nii, et abikaasa töötab välismaal.
16.Maakohus on ebaõigesti märkinud, et puudutatud isikul II ei olnud sisulisi vastuväiteid. 27.12.2015 esitatud seisukohas on puudutatud isik II toonud välja kõik vastuväited. 20.09.2016 seisukohas märkis puudutatud isik II, et nõustub, et laps elab koos emaga ja seda tulevikus ka väljaspool Eesti Vabariiki, kuid seda tingimusel, et on kokkulepitud suhtluskord ja muud olulised küsimused. Lisaks märkis kohus, et eestkosteasutus on teatanud, et neil ei ole puudutatud isikuga II võimalik täiendavalt ühendust saada ning et teadaolevalt viibib ta välisriigis. 26.06.2016 helistas puudutatud isik II eestkosteasutusele ning andis oma arvamuse. Samuti andis ta teada, et on Eestis. Puudutatud isik II on töötanud Inglismaal projektipõhiselt, kuna ta on tarkvara- ja elektroonikainsener. Tal on paindlik ajakava, mis võimaldab osaliselt töötada ka kodus ning suure osa oma ajast viibib ta ka Eestis. Puudutatud isiku II vanematel on kodu Peipsi järve ääres, kus meeldib käia ka puudutatud isikul I. Elatise võlg on tekkinud pärast kohtuotsust, enne seda maksis ta vabatahtlikult elatist ja tasus lapse lisakulud. Võlasumma on tingitud hageja menetluskuludest, mis on põhjendamatult kõrged. Puudutatud isik II tahab kummutada ka avaldaja väited tema alkoholi tarvitamisest lapsega kohtumiste ajal. Vastused määruskaebusele
17.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on teavitanud kohut, et avaldaja perekond esitas taotluse alalise elamisloa saamiseks Soomes. Avaldajale ja puudutatud isiku I õele on elamisload väljastatud. Puudutatud isiku I osas on tähtaega pikendatud kohtumääruse või lapse isa nõusoleku esitamiseks kuni 30.12.2016.
18.Puudutatud isikule I määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
19.Eestkosteasutus loobus seisukoha esitamisest. Edasine menetluse käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
21.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata.
22.Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate kooselu lõppenud 2014. aastal ning poolte kokkuleppel jäi puudutatud isik I elama koos emaga. Puudutatud isik II on teostanud suhtlemisõigust, kuid lapse kasvatamise ja igapäevaelu küsimuste lahendamisega on tegelenud avaldaja. Lapse ema on esitanud avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks eelkõige põhjusel, et soovib asuda koos lapsega elama Soome, kuid puudutatud isik II ei anna selleks nõusolekut. Lisaks on avaldaja toonud välja, et ainuhooldusõiguse osaline üleandmine avaldajale on vajalik ka hooldusõiguse ja tegeliku faktilise olukorra kooskõlla viimiseks.
23.PKS § 137 lg 1 kohaselt võib juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu
hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus on ema avalduse alusel lõpetanud vanemate vahel ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas ning andnud selles osas ainuhooldusõiguse üle lapse emale.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, mille kohaselt ei saa ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise aluseks olla avaldaja soov asuda elama välisriiki. Riigikohus on 12.02.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tehtud määruse p-s 28 asunud seisukohale, et lahendades vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asja olukorras, kus vanem soovib asuda lapsega välisriiki elama, tuleb arvestada ka lapse seotust kummagi vanemaga. Riigikohus leidis, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hooldusõiguse osaline üleandmine lapse emale on käesoleval juhul põhjendatud ja lapse huvides. Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning senine pühendumus lapse eest hoolitsemisele on tunduvalt väiksemad kui avaldajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Puudutatud isik II on määruskaebuses avaldanud, et viibib seoses tööülesannete täitmisega osaliselt Inglismaal. Puudutatud isik II on 20.09.2016 seisukohas teatanud, et on nõus, et laps elab koos emaga ja seda tulevikus ka välisriigis. Puudutatud isik II ei ole ka piisavalt põhistanud, et tal oleks valmisolek igapäevaselt tegeleda lapse kasvatamise ja hooldamisega ning tagada lapsele stabiilne elukeskkond.
25.Kolleegiumi hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda ema võimekuses last kasvatada. Laps on elanud koos emaga alates vanemate lahkuminekust 2014.aastal. Lapse ema on olnud tema igapäevane hooldaja, mille tulemusel on lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvesse tuleb võtta ka seda, et puudutatud isik I on kohtule avaldanud, et soovib elada koos emaga ning kolida koos temaga Soome. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale, kes on seda faktiliselt viimaste aastate jooksul teostanud, ei oleks lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 21). Kuna lapse kasvatamisega, sh tervise-ja haridusküsimustega on alates vanemate lahkuminekust tegelenud avaldaja ainuisikuliselt, on ka seetõttu põhjendatud avaldajale ainuhooldusõiguse osaline üleandmine.
26.Enamus puudutatud isiku II määruskaebuse väiteid puudutavad lapse ja puudutatud isiku II vahelist suhtlemiskorda olukorras, kui ema ja laps asuvad elama Soome. Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku II tähelepanu sellele, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ühele vanemale üleandmine ei mõjuta teise vanema õigust lapsega isiklikult suhelda. PKS § 143 lg 1 teise lause järgi on vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda. Seda ka juhul, kui vanema hooldusõigus on osaliselt lõpetatud. PKS § 145 lg 4 järgi on tal ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Lisaks säilib ühine hooldusõigus
ulatuses, milles seda ei ole lõpetatud ning teisele vanemale üle antud. Puudutatud isiku II ja lapse vahelises suhtlemiskorras tuleb PKS § 143 lg 21 kohaselt vanemate vahel kokku leppida. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Käesolevas menetluses ei ole avaldaja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks avaldust esitanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-15-19378 puudutatud isiku II avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Seega lahendatakse suhtlusõigusega seotud küsimused selles vaidluses.
27.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
28.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku II kanda, välja arvatud tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Avaldajal ja eestkosteasutusel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Samuti puuduvad puudutatud isikul I, peale riigi õigusabi tasu, muud ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.