Pärnu Maakohus
Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
21. mai 2015, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Kohtunik
Ivika Sillaots
Tsiviilasja number
2-14-20017
Tsiviilasi
AS Eesti Telekom hagi R.V. vastu põhivõla ja viivise summas 509.71 eurot väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine Hageja: AS Eesti Telekom, registrikood 10234957, asuk. Valge 16, Tallinn, lepinguline esindaja Monika Paade Kostja: R.V., isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx Jätta AS Eesti Telekom hagi R.V. vastu põhivõla ja viivise summas 509.71 eurot väljamõistmiseks läbi vaatamata.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus ja riigilõivu tagastamine
Jätta menetluskulud hageja kanda, v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist on hagejal TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel esitatava taotlusega õigus nõuda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle kättesaamisest esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud ja kohtu põhjendused Pärnu Maakohtu menetluses on AS Eesti Telekom hagi R.V. vastu põhivõla ja viivise summas 509.71 eurot väljamõistmiseks. 16.02.2015 on kohus oma kirjas hagejale selgitanud, et kostja on saanud hagimaterjalid kätte aadressilt Xxxxxxxxxxx isiklikult, mistõttu tuleb eeldada, et tegemist on tema elukohaga. Sama aadress on ka rahvastikuregistri järgi kostja elukohaks. Paraku kostja kohtule tähtaegselt vastust ei esitanud ega midagi asja kohta ei teatanud. Kohus palus teatada hageja positsioon antud asjas – kas hageja soovib kohtuistungi pidamist, loobub hagist (tagastatakse pool riigilõivu), palub jätta see ilma istungi pidamiseta läbi vaatamata (tagastatakse kogu riigilõiv) või on kostja vahepeal võtnud hagejaga ühendust ja tasunud võla. Hageja leidis, et kohtualluvuse järgi peaks asja lahendama Harju Maakohus, kuna alates 15.03.2014 jõustus uus üldtingimuste redaktsioon, mille punkti 9.4. kohaselt
Tsiviilasi nr 2-14-20017 vaidlus lahendatakse Harju Maakohtus, kui kostja on tarbija, kes peale lepingu sõlmimist on lahkunud elama välisriiki või viinud sinna üle oma majandus- või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Teade üldtingimuste muutmise kohta on avaldatud Elioni kodulehel 14.02.2014 ja Eesti Päevalehes 15.02.2014, mistõttu kostjal oli võimalus muudetud tingimustega tutvuda. Kohus on 20.02.2015 kirjas hagejale selgitanud, et antud kohtualluvuse kokkulepe on üldtingimustesse pandud peale kostjaga lepingu sõlmimist ning palus hagejal esitada oma seisukoht edasise menetluse osas. Hageja kohtule oma seisukohta ei esitanud. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 ja EL Nõukogu määruse nr 44/2001 4. jao ja art 26 sätete alusel - Eesti kohus ei ole pädev läbi vaatama tarbijalepingu alusel esitatud nõuet isiku vastu, kelle elukoht on teises Euroopa Liidu liikmesriigis. Kohus leiab, et kuna üldtingimustes on kohtualluvust puudutab punkt muudetud peale kliendiga lepingu sõlmimist, siis ei saa seda lugeda lepingu poolte jaoks siduvaks, kuna kohtualluvuse kokkulepe on konkreetne kokkulepe poolte vahel. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 art 16 p 2 kohaselt teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Vastavalt TsMS § 426 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel on hagejal õigus nõuda tasutud riigilõivu tagastamist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.