2-15-17155/57 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1.L ja AA abielust sündis neli last, alaealised pojad A ja A elavad kodus. L ja AA kooselu lõppes 2010. aastal ja sellest alates on LA poegi üksi kasvatanud. Kuna lahkuminek oli dramaatiline, ei tahtnud LA kostjalt laste jaoks raha küsida, püüdis ise hakkama saada ja ainult häda korral pöördus kostja poole. 2.Kostja on lastele ülalpidamist andnud minimaalselt, ebaregulaarselt ja vastavalt oma äranägemisele. On toetanud väikeste rahasummadega vanemat poega A, vahel andnud kuu lõppudel kooliüritusteks raha, on ostnud riideid ja vahel toonud ka toidukoti. Kostjal puudub ettekujutus sellest, palju laste peale tegelikult kulub. Lisaks alaealistele lastele peab hagejate esindaja toetama ka XXXXXX õppivat täisealist poega. LA on seisukohal, et isa peab hakkama laste kasvatamisse panustama oluliselt rohkem, kui ta senini on seda teinud. 3.Hagejad taotlevad igakuise elatise väljamõistmist kostjalt seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kostja vastuväited 4.Kooselu lõppemise otsustas LA, visates kostja 2010. aasta maikuus lihtsalt kodunt välja. LA soovis lahutust ja kostja nõustus sellega tingimusel, et temalt ametlikult elatist ei nõuta ja ta 2(7)

Tsiviilasi nr: 2-15-17155 toetab lapsi võimaluste piires. Pärast perekonna purunemist oli kostja 2012. aasta lõpuni töötu. 2013. aastal sai Soome tööle, kuid sügisel lõppes seal töö ära. 2014. aastal kolis kostja Tallinna oma praeguse elukaaslase juurde. Töötas kaks aastat ühes ettevõttes Viimsis. Alates oktoobrist 2015 on töötu. On otsinud tööd, aga ei ole sobivat leidnud. Sooviks teha seda, mida oskab, s.o sadulsepatööd. Miinimumpalgaga ei ole mõtet töötada, kui hagejate nõudmised on nii suured. Enda toimetuleku kindlustamiseks on teinud „haltuurat“. 5.Ei ole õige, et ta ei ole lapsi toetanud. Kui lapsed on käinud tema juures, on ta ostnud neile riideid, jalatseid, koolitarbeid. Suviti on Eestis ringi sõidetud. Jõuludeks kinkis ta poistele Rootsi reisi. Pärast seda reisi jaanuarikuus ei ole ta poisse näinud ja seetõttu neile ka midagi ostnud. A ei taha temaga üldse suhelda, A-ga on telefoni teel rääkinud. A õpib XXXXXX XXXXXX ning kuni 2015.a detsembrikuuni elas ta esmaspäevast reedeni riigi ülalpidamisel, alates 2015.a detsembrist käib ta igapäevaselt kodus, kuid bussisõit kompenseeritakse. 20. jaanuaril kohtus sõlmitud kokkulepet ei ole ta täitnud, kuna hagejate esindaja tühistas selle. Esimese astme kohtu otsus 6.Maakohus rahuldas hagi, mõistis AA-lt välja igakuise elatise AA (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2015. aastal 195 eurot, alates 01.01.2016 215 eurot) alates elatishagi esitamisest 13.11.2015 kuni AA täisealisuseni ja AA (sünd XX.XX.XXXX) ülalpidamiseks seaduses sätestatud miinimummääras, s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates elatishagi esitamisest 13.11.2015 kuni AA täisealisuseni. Samuti mõistis maakohus AA-lt tagasiulatuvalt välja elatise perioodi 13.11.2014 kuni 12.11.2015 eest AA kasuks 2198 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti ning AA kasuks 2198 (kaks tuhat ükssada üheksakümmend kaheksa) eurot ja 50 senti. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 10. kuupäevaks LA arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 7.Kostja arvates ei ole tema majanduslik olukord võimaldanud lastele elatist maksta. Hagejate seaduslik esindaja jättis ta kodutuks ning lepiti kokku, et kostja toetab lapsi vastavalt võimalustele. Enda hinnangul on ta seda ka teinud, ostes lastele riideid ja koolitarbeid, andes taskuraha, kui on küsitud ning korraldanud lõbusõite. Kohtu hinnangul ei ole kostja sellekohane seisukoht põhjendatud ja seaduslik. Muul viisil ülalpidamise andmine ei saa toimuda üksikute riideesemete või toidukoti ostmise kaudu, vaid lahus elava vanema panus peab muul viisil ülalpidamist andes olema rahalises mõttes võrdne vähemalt seaduses sätestatud miinimumelatisega. 8.Kostja on töövõimeline isik ning omab enda hinnangul pikaajalisi kogemusi ja häid kutseoskusi sadulsepa töös. Kostja ajutine töötus ei vabasta teda oma alaesliste laste ülalpidamise kohustusest. Kostja rahaline panus laste ülalpidamisse aasta enne hagi esitamist oli 347 eurot ja 120 eurot sellest läks täisealise poja AA toetamiseks. Ostude suhtes kostja tõendeid esitanud ei ole, kuid arvestades tema poolt loetletud esemeid ja asjaolu, et pojad kuigi sageli isa juures ei käi, ei saa see panus olla märkimisväärne. Kuna kostja ei ole 2010.aastast alates hagejatele seaduses ettenähtud ulatuses ja regulaarsusega ülalpidamist andnud, on tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise nõue põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebus

Tsiviilasi nr: 2-15-17155 asjakohatud. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid pooled 20.01.2016 maakohtu istungil kompromissi ja kohus kinnitas selle 20.01.2016 määrusega. Määrusele esitasid hagejad määruskaebuse ja 16.03.2016 määrusega tühistas maakohus 20.01.2016 kohtumääruse kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta ning taastas menetluse. Maakohtu 16.03.2016 määrus jõustus edasi kaebamata 17.05.2016. Apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, mis alusel peaks ringkonnakohus jõustunud määrusega seonduvat menetlema. 19.Arvestades apellatsioonkaebuse resolutsioonis taotletut, vaidlustab kostja kogu maakohtu otsust, st hagi esitamisest nii edasiulatuva kui ka tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas. Maakohus leidis, et kostja on töövõimeline isik, kostja omab enda hinnangul pikaajalisi kogemusi ja häid kutseoskusi sadulsepa töös ning kostja ajutine töötus ei vabasta teda alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Neile seisukohtadele ei ole kostja apellatsioonkaebuses vastuväiteid esitanud. Kuna kostjalt mõisteti hagi esitamisest mõlemale hagejale välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras, so 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis on kooskõlas PKS § 101 lg-ga 1, tuleb maakohtu otsus hagi esitamisest edasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas jätta muutmata. 20.Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka osas, milles maakohus rahuldas hagi esitamisest tagasiulatuva elatise hagi. Peamiselt heidab kostja maakohtule ette, et arvestatud ei ole sellega, et enne kohtusse pöördumist hagejad kostjalt elatist ei nõudnud, AA elas septembrist 2011.a kuni 12.11.2015 internaatkoolis viibides seal esmaspäevast reedeni ja oli riigi ülalpidamisel ning ei saa seetõttu nõuda perioodi 13.11.2014-12.11.2015 eest kogu mahus elatist, tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine paneb kostja äärmiselt raskesse olukorda. 21.PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt tagasiulatuvalt hagi esitamisest elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et aeg-ajalt on kostja aasta jooksul enne hagiavalduse esitamist ostnud hagejatele riideid ja toiduaineid ning teinud vähesel määral hagejate huvides rahalisi ülekandeid, kuid seaduses sätestatud miinimummääras (2014. aastal igakuiselt 177,50 eurot ja 2015. aastal 195 eurot igakuiselt) ei ole kostja hagejate ülalpidamiskohustust täitnud. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole alates 2010.aastast hagejatele seaduses ettenähtud ulatuses ja regulaarsusega ülalpidamist andnud, on tagasiulatuv elatise väljamõistmise nõue põhjendatud ja seaduslik. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta tuvastatud ulatuses kostja tehtud kulutusi tagasiulatuvast elatise nõudest maha ei arvanud ja sellisena ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8.