Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-53967
Tsiviilasi
Valdur Makko hagi OÜ Pro Transport vastu saamata töötasu, lähetuse päevarahade, viivise ja töölepingu lõpetamise hüvitise saamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Valdur Makko ja OÜ Pro Transport määruskaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Valdur Makko (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Eve Laine Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Pro Transport (rk: 11077081), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus osaliselt hageja menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 720 eurot ja ringkonnakohtus 480 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 976 eurot.
2.Lugeda Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „2.1. Rahuldada Valdur Makko ja Osaühingu PRO TRANSPORT taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.2.
Määrata kindlaks Valdur Makko menetluskulud tsiviilasja nr 2-12-53967 menetluses maakohtus summas 720 eurot ja ringkonnakohtus summas 480 eurot (koos käibemaksuga).
2.3.Määrata kindlaks OÜ Pro Transport menetluskulud tsiviilasja nr 2-12-53967 menetluses maakohtus summas 400 eurot (ilma käibemaksuta).
2.4.OÜ-l Pro Transport hüvitada Valdur Makkole menetluskulud maakohtus 80% ulatuses, s.o summas 576 eurot, ja menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses, s.o summas 480 eurot. Kokku tuleb OÜ-l Pro Transport hüvitada Valdur Makkole menetluskulud summas 1056 eurot (koos käibemaksuga).
2.5.Valdur Makkol hüvitada OÜ-le Pro Transport menetluskulud maakohtus 20% ulatuses, s.o summas 80 eurot (ilma käibemaksuta).
2.6.Tasaarvestada resolutsiooni punktides 2.4 ja 2.5 sätestatud poolte vastastikused menetluskulude nõuded ning mõista OÜ-lt Pro Transport Valdur Makko kasuks välja menetluskulud summas 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot.
2.7.Osaühingul PRO TRANSPORT tuleb Valdur Makko kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis maksta Valdur Makko pangakontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).“
3.Valdur Makko määruskaebus rahuldada.
4.OÜ Pro Transport määruskaebus rahuldada osaliselt.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isikul on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus tegi 12.06.2013 tsiviilasjas nr 2-12-53967 otsuse, millega rahuldas Valdur Makko hagi OÜ Pro Transport vastu saamata töötasu, lähetuse päevarahade, viivise ja töölepingu lõpetamise hüvitise saamiseks osaliselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 29.05.2014 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning tegi tühistatud osas uue otsuse. Ringkonnakohus jättis maakohtus kantud menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses kostja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Riigikohus jättis 27.10.2014 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Sellega jõustus Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2014 otsus.
2.Hageja esitas 06.11.2014 kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus määrata kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1272 eurot. Avalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 840 eurot, millest kostjal tuleb hüvitada 80%, s.o 672 eurot, ja ringkonnakohtus
lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 600 eurot. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada.
3.Kostja palus kohtul kontrollida hageja esitatud menetluskulude mõistlikkust ja vajalikkust, arvestades, et pooled vaidlesid töölepingu ülesütlemise vaidlustamise võimalikkuse üle ning ringkonnakohus nõustus kostjaga ja leidis, et kostja on ülesütlemise nõuetekohaselt vaidlustanud. Lisaks kajastab hageja menetluskulude arve esindaja sõiduaega kohtuistungile, mida kohtupraktika kohaselt ei käsitleta hüvitamisele kuuluva menetluskuluna.
4.Kostja esitas 07.11.2014 kohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, milles palus määrata hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 120 eurot. Avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks maakohtus lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga 600 eurot, millest hagejal tuleb hüvitada 20%, s.o 120 eurot.
5.Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja tasu ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Põhjendatud ei ole tasu 13.12.2012 taotluse koostamise ja esitamise eest ning 25.01.2013 puuduste kõrvaldamise eest, kuivõrd kvalifitseeritud esindaja pidanuks olema suuteline taotlused ja nõuded korrektselt formuleerima, tõendid lisama ja riigilõivu tasumise korraldama juba esmakordsel kohtusse pöördumisel. Lisaks ei kuulu hüvitamisele kostja lepingulise esindaja tasule lisatud käibemaks, kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus otsustas 6. aprilli 2015 määrusega: 1) rahuldada Valdur Makko ja OÜ Pro Transport taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 2) määrata kindlaks Valdur Makko menetluskulud tsiviilasja menetluses maakohtus summas 360 eurot ja ringkonnakohtus summas 600 eurot; 3) määrata kindlaks OÜ Pro Transport menetluskulud tsiviilasja menetluses maakohtus summas 400 eurot; 4) OÜ-l Pro Transport hüvitada Valdur Makkole menetluskulud maakohtus 80% ulatuses, s.o 288 eurot, ja menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses, s.o 600 eurot. Kokku tuleb OÜ-l Pro Transport hüvitada Valdur Makkole menetluskulud summas 888 eurot; 5) Valdur Makkol hüvitada OÜ-le Pro Transport menetluskulud maakohtus 20% ulatuses, s.o 80 eurot; 6) tasaarvestada resolutsiooni punktides 4 ja 5 sätestatud poolte vastastikused nõuded ning mõista OÜ-lt Pro Transport Valdur Makko kasuks välja menetluskulud summas 808 eurot; 7) OÜ-l Pro Transport tuleb Valdur Makko kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis maksta Valdur Makko pangakontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank). Määruse kohaselt on menetlusosaliste menetluskuludeks nende lepinguliste esindajate tasud. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Hageja lepinguliseks esindajaks oli advokaat Eve Laine Advokaadibüroost Ann Saar. Hageja taotluse kohaselt on tema lepingulise esindaja tasu maakohtus koos käibemaksuga 840 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot. Hageja on esitanud esindajakulude tõendamiseks maakohtus Advokaadibüroo Ann Saar 11.03.2013 arve nr 27/2013 summas koos käibemaksuga 360 eurot ja 11.06.2013 arve nr 60/2013 summas koos käibemaksuga 480 eurot. Arvete selgitustest nähtub, et hageja esindaja on arvestanud õigusabi eest maakohtus tasu nelja töötunni eest tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Esindaja töömaht on märgitud järgnevalt: töövaidlusasja materjalidega tutvumine, kirjaliku seisukoha koostamine, kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine – 3 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine, sh toimikuga
tutvumine kohtumajas – 2 tundi, ettevalmistamine ja osalemine 23.05.2013 kohtuistungil – 1 tund ning 1⁄2 sõiduajast kohtuistungile Tartu-Jõgeva-Tartu – 1 tund. Esindajakulude tõendamiseks ringkonnakohtus on hageja esitanud Advokaadibüroo Ann Saar 26.07.2013 arve nr 76/2013 summas koos käibemaksuga 600 eurot. Hageja esindaja on arvestanud õigusabi eest tasu viie töötunni eest tasumääraga 100 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Esindaja toimingud on märgitud järgnevalt: kostja apellatsioonkaebuse, I astme kohtuotsuse ja põhiistungi protokolliga tutvumine, apellatsioonimenetluse seisukohtade kujundamine ja kliendiga kooskõlastamine – 1 tund, vastuapellatsioonkaebuse koostamine ja esitamine – 2 tundi ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja esitamine – 2 tundi. Kohus nõustus kostja vastuväidetega selles, et hageja lepingulise esindaja istungile sõitmiseks kulunud aja eest taotletud tasu, antud juhul ühe tunni ulatuses, ei kuulu teise menetlusosalise poolt hüvitamisele. Ülejäänud ulatuses on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik. Kohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisele maakohtus kolme töötunni ulatuses ja ringkonnakohtus viie töötunni ulatuses. Samuti luges kohus põhjendatuks tasumäära 100 eurot ühe töötunni kohta, millele lisandub käibemaks. Selline tasumäär vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule (3-2-1-92-13; 3-2-1-115-13). Esindajatasu moodustab maakohtus kolme töötunni eest 300 eurot, koos käibemaksuga 360 eurot, ning ringkonnakohtus viie töötunni eest 500 eurot, koos käibemaksuga 600 eurot. Põhjendatud on hüvitada hageja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Arvestades ringkonnakohtu otsusega määratud kulude jaotust, mõistis kohus kostjalt välja hageja menetluskulud maakohtus 80% ulatuses ehk 288 eurot ja ringkonnakohtus täies ulatuses ehk 600 eurot, kokku 888 eurot. Kostja lepinguliseks esindajaks oli vandeadvokaat Tarmo Pilv Advokaadibüroost Tarmo Pilv ja Partnerid. Kostja taotluse kohaselt on tema lepingulise esindaja tasu maakohtus koos käibemaksuga 600 eurot. Kostja on esitanud esindajakulude tõendamiseks Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid 06.12.2012 arve nr 030 summas koos käibemaksuga 600 eurot. Kostja esindaja on arvestanud õigusabi eest maakohtus koondtasu. Tehtud toiminguteks on märgitud: 1) materjalide läbitöötamine, õigusliku positsiooni kujundamine; 2) 13.12.2012 taotluse koostamine ja esitamine; 3) 25.01.2013 puuduste kõrvaldamine; 4) 12.04.2013 seisukoha koostamine ja esitamine; 5) 14.05.2013 vastuse koostamine ja esitamine; 6) kliendi esindus 23.05.2013 kohtuistungil; 7) 07.11.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine ning 8) 07.11.2014 hageja menetluskuludele seisukoha koostamine. Arve selgituses ei ole välja toodud, kui palju kulus igale menetlustoimingule aega, ega ka tasumäära. Arvestades, et keskmine sarnase õigusteenuse eest makstav tasu on 120 eurot ühe töötunni eest, siis järeldas kohus, et kostja esindaja tasu on arvestatud ca viie tunni eest. Kohus luges kostja esindaja poolt maakohtus materjalide läbitöötamisele, õigusliku positsiooni kujundamisele ning kirjalikult esitatud taotluste ja seisukohtade koostamisele mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks kolm töötundi ning 23.05.2013 kohtuistungil osalemisele ühe töötunni. Teise menetlusosalise poolt ei kuulu hüvitamisele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ning teise poole menetluskuludele seisukoha koostamise ja esitamisega seotud kulud (3-2-1-77-14, p 12). Eeltoodu alusel luges kohus põhjendatud ja vajalikuks kostja lepingulise esindaja tasu nelja töötunni eest. Arvestades keskmist sarnase õigusteenuse tasumäära, on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta summas 400 eurot. Kostja lepingulise esindaja tasu ei kuulu hüvitamisele koos käibemaksuga, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Arvestades ringkonnakohtu otsusega määratud kulude jaotust, tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 80 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas (888–80) 808 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Valdur Makko esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määruse tühistamist osas, millega hageja menetluskulude suuruseks maakohtus määrati 360 eurot, ning uue määruse tegemist, mille resolutsiooni punktis 2 määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 720 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta ka resolutsiooni punkti 4, määrates, et kostjal tuleb hagejale hüvitada menetluskulud maakohtus 80% ulatuses, s.o 576 eurot, ja menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses, s.o 600 eurot, kokku 1176 eurot. Ühtlasi tuleb muuta resolutsiooni punkti 6, mõistes kostjalt pärast tasaarvestuse teostamist hageja kasuks välja menetluskulud summas 1096 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli hageja lepingulise esindaja tasu maakohtus koos käibemaksuga 840 eurot, mille hüvitamist taotles hageja 80% ulatuses, s.o summas 672 eurot. Hageja lisas taotlusele kaks I astme kohtu menetluskulu puudutavat Advokaadibüroo Ann Saar arvet: 11.03.2013 arve nr 27/2013 koos käibemaksuga 360 eurot, mis hõlmas kolme töötunni tasu töövaidlusasja materjalidega tutvumise, kirjaliku seisukoha koostamise, kliendiga kooskõlastamise ja kohtule esitamise eest, ning 11.06.2013 arve nr 60/2013 koos käibemaksuga 480 eurot, mis hõlmas kohtuistungiks ettevalmistumist, sh toimikuga tutvumist kohtumajas (2 tundi), osalemist 23.05.2013 kohtuistungil (1 tund) ja 1⁄2 sõiduajast Tartu-Jõgeva-Tartu (1 tund), kokku nelja töötunni tasu. Kuivõrd kohus asus seisukohale, et hageja lepingulise esindaja tasu, välja arvatud ühe tunni sõiduaja tasu, on põhjendatud, pidanuks kohus hagejale maakohtus hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuma lepingulise esindaja kuue töötunni tasust (6×100 eurot, millele lisandub 20% käibemaks, kokku 720 eurot) ning mõistma kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena maakohtus 720 eurost 80%, s.o 576 eurot. Kohus on hageja lepingulise esindaja tasu kolme töötunni ulatuses põhjendamatult vähendanud.
8.OÜ Pro Transport esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega: - määrata kindlaks hageja menetluskulud maakohtus summas 480 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus summas 480 eurot (sh käibemaks); - määrata kindlaks kostja menetluskulud maakohtus summas 500 eurot (ilma käibemaksuta); - kostjal hüvitada hagejale menetluskulud maakohtus 80% ulatuses, s.o 384 eurot, ja menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses, s.o 480 eurot; - hagejal hüvitada kostjale menetluskulud maakohtus 20% ulatuses, s.o 100 eurot; - tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 764 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli kostja menetluskulude aluseks Advokaadibüroo Tarmo Pilv arve nr 030 summas 600 eurot (sh käibemaks). Osutatud õigusteenuse spetsifikatsioonist nähtub, et tasumääraks on koondtasu. Vastavalt advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p-le 2 võib tasu vorm olla kindlas suuruses (koondtasu). Seetõttu on ekslik kohtu järeldus, et kostja ei ole välja toonud konkreetset tasumäära. Koondtasu olemusest tulenevalt ei ole ka oluline iga menetlustoimingu peale kulutatud aja eraldi märkimine, kuna menetlustoimingule kulutatud aeg ei ole arve kujunemise aluseks. Koondtasu hõlmab õigusteenust tervikuna, sõltumata teenuse osutamisele kulunud ajast. Hinnates menetluse keerukust, tehtud menetlustoiminguid ja materjalide mahtu, on 500 euro suurune õigusabikulu põhjendatud. Ka hageja maakohtus kantud menetluskulud on samas suurusjärgus, ületades kostja kulusid siiski ligi poole võrra (700 eurot); 2) juhul kui menetlustoiminguid detailselt hinnata, puudub määruses kostja menetluskulude põhjendatuse põhistus, mis viitab diskretsioonipiiride ületamisele. Võttes kostja menetluskulude kujunemise aluseks eraldiseisvalt materjalidega tutvumise, 13.12.2012 (4 lk),
12.04.2013 (3 lk), 14.05.2013 (1 lk) dokumendid ja 23.05.2013 istungi, on kostja menetluskulud põhjendatud vähemalt viie töötunni ulatuses. Praktikas on tavapärane arvestada, et ühe lehekülje koostamiseks kulub 40 minutit, keerukamate vaidluste korral 60 minutit. Materjalidega tutvumise ja õigusliku positsiooni kujundamise mõistlik ajakulu on 1 tund. Isegi kui võtta dokumentide ajakulu arvestamisel aluseks alla tavapärase miinimumi 30 min – 1 lk, kujuneb ajakuluks vähemalt 3 tundi (6 lk × 30 min). Eelnevale lisandub kohtuistungil osalemise ajakulu 1 tund. Sarnase õigusteenuse keskmise tasumäära korral on 500-eurone menetluskulu (ilma käibemaksuta) põhjendatud. Menetluskulude kindlaksmääramisega kaasnevad menetluskulud ei mõjuta koondtasu põhimõtet arvestades kostja menetluskulude põhjendatust; 3) jättis kohus hageja menetluskulude põhjendatuse hindamata osas, kus hageja menetlustoimingud osutusid ebavajalikuks. Hageja tugines läbivalt sellele, et kostja ei ole kohtulikult vaidlustanud töölepingu ülesütlemist ja töövaidluskomisjoni otsus on selles osas jõustunud. Ringkonnakohus selgitas hageja väidete põhjendamatust oma otsuses. Hageja kulud, mis seonduvad asjatu vaidlemisega töölepingu ülesütlemise vaidlustamise üle, ei ole põhjendatud. Maakohtu menetluses pühendas hageja sellele 11.03.2013 ja 14.05.2013 menetlusdokumentides 3 lehekülge ning vastuses apellatsioonkaebusele 1 lehekülje. Arvestades menetluskulude tekke aluseks oleva toimingu osalist põhjendamatust, ei ole hageja menetluskulud maakohtus põhjendatud kahe tunni ja ringkonnakohtus ühe tunni ulatuses; 4) on ülaltoodule tuginedes hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud maakohtus 480 euro (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus 480 euro (sh käibemaks) ulatuses.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
9.Valdur Makko leiab, et OÜ Pro Transport määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna maakohus on kostja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. Kostja vaidlustatud menetluskulude summa (808–764) 44 eurot on väiksem kui TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud edasikaebeõiguse piirmäär.
10.OÜ Pro Transport ei nõustu hageja väitega, et täidetud ei ole TsMS § 178 lg 2 nõue määruskaebuse rahalise piirmäära osas. Kostja määruskaebuse hind on vähemalt 340 eurot, kuna määruskaebuses palutakse määrata menetluskulud kindlaks teisiti: a) hageja menetluskulud maakohtus erinevusega 120 eurot; b) hageja menetluskulud ringkonnakohtus erinevusega 120 eurot; c) kostja menetluskulud maakohtus erinevusega 100 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrus tuleb tühistada osaliselt hageja menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 720 eurot ja ringkonnakohtus 480 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 976 eurot. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada täies ulatuses ja kostja määruskaebus osaliselt.
12.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 360 eurot, ning taotleb uue määruse tegemist, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 720 eurot ja mõista kostjalt pärast tasaarvestuse teostamist hageja kasuks välja menetluskulud summas 1096 eurot. Kostja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 360 eurot ja ringkonnakohtus 600 eurot ning kostja menetluskulude suuruseks maakohtus 400 eurot. Kostja taotleb uue määruse tegemist, millega
määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 480 eurot (sh käibemaks) ja ringkonnakohtus 480 eurot (sh käibemaks) ning kostja menetluskulude suuruseks maakohtus 500 eurot (ilma käibemaksuta). Pärast tasaarvestuse teostamist tuleb kostja arvates mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 764 eurot. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
13.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et ei nõustu hageja seisukohaga vastuses kostja määruskaebusele, et kostja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd kostja vaidlustatud menetluskulude summa 44 eurot on väiksem kui TsMS § 178 lg-s 2 sätestatud edasikaebeõiguse piirmäär. Ringkonnakohus nõustub kostja tõlgendusega, et kostja on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu poolt menetluskulude kindlaksmääramise summas 340 eurot (120 eurot hageja menetluskulud maakohtus + 120 eurot hageja menetluskulud ringkonnakohtus + 100 eurot kostja menetluskulud maakohtus).
14.TsMS § 175 lg 1 esimene lause sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on korduvalt märkinud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul alust maakohtu määratud menetluskulude rahalist suurust osaliselt muuta hageja menetluskulude osas.
15.Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja menetluskuludeks maakohtus tuleb määrata 720 eurot (koos käibemaksuga), st hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtus moodustab 6 töötundi. Vaidlustatud kohtumääruse põhjendustest nähtuvalt on maakohus teinud selles osas sisuliselt arvutusvea, jättes hageja menetluskulude kokku arvutamisel ühe hageja õigusabiteenuse arve arvestamata. Ka kostja tunnistab oma määruskaebuses, et hageja menetluskulud maakohtus võiksid olla suuremad maakohtu määratust, st kostja arvates 480 eurot (koos käibemaksuga), s.o ajakulu 4 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebusega selles osas, et hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus tuleb määrata 480 eurot (koos käibemaksuga). Kuivõrd asjaolud ja poolte seisukohad olid esindajale teada juba maakohtus toimunud menetlusest, on apellatsioonimenetluses poolte poolt kohtule esitatut arvestades ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu nelja töötunni ulatuses. Õige on ka kostja seisukoht, et advokatuuriseaduse § 61 lg 1 p 2 järgi võib advokaaditasu olla kokku lepitud kindlas suuruses koondtasuna. Samas vastab maakohtu määratud kostja lepingulise esindaja tasu 400 eurot (ilma käibemaksuta) ringkonnakohtu arvates kostja lepingulise esindaja poolt maakohtu menetluses tehtud vajalikule ja põhjendatud tööle ning arvestab nii tsiviilasja asjaolusid, mahtu kui keerukusastet. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtu ja hagejaga, et kostja esitatud õigusabiteenuse arve spetsifikatsioon sisaldab mitmeid toiminguid, mille hüvitamist ei ole põhjendatud nõuda teiselt menetlusosaliselt (kohtupraktikast tulenevalt menetluskulude kindlaksmääramisega seoses esitatud taotlused ja seisukohad). Vaatamata sellele, et kostja esindaja oli esindatavaga kokku leppinud koondtasus, tuleb kohtul menetluskulude suuruse hindamisel siiski arvestada ka asjas tehtud toiminguid. Ringkonnakohus nõustub kostja menetluskulude suuruse osas maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda kõiki maakohtu põhjendusi.
16.Ülaltoodu põhjal tuleb poolte menetluskulud kindlaks määrata järgmiselt:
- hageja menetluskulud maakohtus summas 720 eurot ja ringkonnakohtus summas 480 eurot (koos käibemaksuga); - kostja menetluskulud maakohtus summas 400 eurot (ilma käibemaksuta). Lähtudes Tartu Ringkonnakohtu 29.05.2014 otsusega määratud menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud maakohtus 80% ulatuses, s.o summas (720×80%) 576 eurot, ja menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses, s.o summas 480 eurot. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud summas 1056 eurot (koos käibemaksuga). Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud maakohtus 20% ulatuses, s.o summas (400×20%) 80 eurot (ilma käibemaksuta). Tasaarvestades poolte vastastikused menetluskulude nõuded, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 976 eurot.
17.TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.