Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Määruse tegemise aeg ja koht
19. mai 2015. a, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-11-57480
Tsiviilasi
Korteriühistu Kiviõli Viru 7 hagi M. S. ja A. S. vastu võlgnevuse 1 851,81 euro nõudes
Menetlustoiming
Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: KÜ Kiviõli Viru 7 (registrikood xxx, aadress: Viru 745, 43125 Kiviõli, Ida-Viru maakond, Eesti Vabariik) Hageja esindaja: advokaat Irina Gromtsev, Ida-Viru Advokaadibüroo, e-post: [email protected] Kostja I: M. S. (sündinud xxx. a, elukoht: xxx) Kostja II: A. S. (sündinud xxx a, elukoht: xxx)
Jätta hagi läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
Asjaolud KÜ Kiviõli Viru 7 esitas 21.12.2011. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. G. vastu xxx asuva korteriomandiga seotud kulude võlgnevuse nõudes. L. G. esitas vastuväite, mille kohaselt tema võlgnevusega ei ole nõus, kuna tal on korteriühistule pretensioone.
Pärnu Maakohtu 07.02.2012. a määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 24.10.2013. a esitas hageja esindaja taotluse kostja asendamiseks. xxx asuva korteriomandi omanikena on 12.09.2013. a kinnistusraamatusse kantud M. S. ja A. S.. L. G. oli korteriomandi xxx linn omanik alates 03.10.2001. a. kuni 12.09.2013. a. Hageja palub asendada kostja L. G. kostjatega M. S. ja A. S.ga. 24.10.2013. a esitas hageja nõude hagiavaldusele ette nähtud vormis, selles palus hageja mõsta kostjatelt M. S.lt ja A. S.lt välja võlgnevuse 838,68 eurot. Kohtu 31.10.2013. a määrusega võeti hagiavaldus menetlusse ning kostja L. G. asendati kostjatega M. S. ja A. S.. Hageja esindaja, advokaat Irina Gromtsev kinnitusel pidasid pooled kompromissläbirääkimisi. Kostjad tunnistasid võlgnevust, lubasid võla tasuda, kuid ei ole seda teinud. 15.12.2014. a esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse. Avalduses taotleb hageja kostjatelt võla väljamõistmist summas 1 851,821 eurot (võlg seisuga 01.12.2014. a). Kostjatele ei ole hagiavaldust, kohtu 31.10.2013. a määrust ega hageja 15.12.2014. a avaldust kätte toimetatud. Kohtu 07.01.2015. a määrusega kohustati kostjaid esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus kohustas menetlusosalisi kohut teavitama, kas nad soovivad olla kohtu poolt ära kuulatud. Hageja kohtule vastanud ei ole. Kostjatele saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule kostjatele kätte toimetamata. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi on kohtu poolt 31.10.2013. a ebaõigesti menetlusse võetud ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata, sest Eesti kohus ei pädev käesolevat asja lahendama. 04.09.2013. a korteriomandi müügilepingust ja asjaõiguslepingust (II kd tl 75-80) nähtub, et korteriomandi ostja M. S. elab xxx, ta omab Vene Föderatsiooni kodakondsust ning viibib Eestis viisa alusel. A. S. on samuti Vene Föderatsiooni kodanik, elab samal aadressil oma abikaasa M. S.ga ning ta omandab lepingu eseme (korteriomandi Eesti Vabariigis, Ida-Viru maakonnas, xxx) abikaasade ühisomandisse. Käesolevas asjas tuleb kohaldada Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingut õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi õigusabileping). Kohtu üldine kohustus kontrollida rahvusvahelist kohtualluvust tuleneb tsiviilkohtumenetluse (TsMS) §-st 75 lg 1. TsMS § 70 lg 2 sätestab, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.
Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-14-30347 (AS Kiviõli Soojus hagi A. P. ja O. P.vastu võlgnevuse väljamõistmiseks) märkinud, et kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Seega ei saa kohaldada TsMS § 88 tulenevat kohtualluvust (korteriomandist tuleneva hagi kohtualluvus). Õigusabilepingu artikkel 21 lg 1 sätestab, et kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Artikkel 21 lg 2 kohaselt arutavad lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Kostjad on Vene Föderatsiooni kodanikud, nad elavad Venemaal ning nad ei ole andnud kirjaliku nõusolekut asja arutamiseks Eesti kohtus. Seega ei ole Eesti kohus pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostjate elukoha järgi. TsMS § 423 lg 1 p 13 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 425 ja 426 johtuvalt selgitab kohus, et hageja võib pöörduda hagiga kostjate vastu Vene Föderatsiooni kohtusse.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.