2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja XXX kasuks menetluskulud summas 2 820 eurot.
3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 820 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Hüvitatavad menetluskulud tuleb tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluse käik
1.Harju Maakohus jättis 21.02.2014.a otsusega XXX hagi XXX vastu rahuldamata ning menetluskulud XXX kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014.a otsusega jäeti Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti XXX kanda. Riigikohus jättis 07.01.2015.a määrusega 37-1-2-778-14 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Kohtulahend jõustus 07.01.2015.a. Kostja esitas 12.01.2015.a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palub kostja menetluskulude summas 2 820 kindlaksmääramist ning väljamõistmist hagejalt. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja märgib, et ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt taotleb kostja menetluskulude kindlaksmääramist käibemaksuga.
3.Harju Maakohus edastas 16.01.2015.a kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hageja esindajale, andes hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates avalduse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja esindaja esitas kostja menetluskulude nimekirjale vastuväited 04.02.2015.a. Hageja vastuväited kostja avaldusele
4.Periood 24.04. - 05.12.2013 - spetsifikatsiooni kohaselt on toimunud hagiavalduse läbitöötamine ja seisukoha kujundamine (1,50 h); Riigikohtu praktika läbitöötamine ja kirjalike vastuväidete koostamine (4,75 h); vastaspoole 14.10.2013.a ja 18.11.2013.a seisukohtade läbitöötamine (1,00 h); Riigikohtu praktika analüüs ja kirjalike vastuväidete koostamine (2,50 h); ettevalmistumine kohtuistungiks, kohtuistung 05.12.2013.a Harju Maakohtus (2,00 h). Hagiavalduse läbitöötamise ja seisukoha kujundamise ajakulule 1,50 h hageja vastu ei vaidle.
5.Kostja on märkinud kuupäeval 24.04.2013 Riigikohtu praktika läbitöötamine ja kirjalike vastuväidete koostamine ajakuluga 4,75 h. Hagejale jääb arusaamatuks millised vastuväited on kostja eelnimetatud kuupäeval koostanud ja missuguses mahus ning millisel otstarbel analüüsiti Riigikohtu asjakohast praktikat. Kostja ei ole põhjendanud nende toimingute otstarbekust ning kuupäeval 24.04.2013.a ega selle lähiajal ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet. Seega tuleb hageja hinnangul ajakulu 4,75 h taotlusest täies ulatuses maha arvata.
6.22.11.2013.a spetsifikatsioonis märgitud hageja 14.10.2013.a ja 18.11.2013.a seisukohtade läbitöötamisele ajakuluga 1,00 h hageja vastu ei vaidle. 14.10.2013 esitas hageja sisulist teksti 3,5 lehekülge ja lisad. 18.11.2013.a esitas hageja sisulist teksti 1,5 lehekülge - seega on ajakulu 1,00 h põhjendatud. 22.11.2013.a on kostja märkinud spetsifikatsioonis ka ajakulu 2,50 h Riigikohtu praktika analüüsiks ja kirjalike vastuväidete koostamiseks. Kostja on esitanud sisulist teksti 4,5 lehekülge. Tegemist ei olnud niivõrd keeruka vastusega. Hageja 14.10.2013.a ja 18.11.2013.a menetlusdokumentide läbitöötamist on kostja käsitlenud juba spetsifikatsioonis ajakuluga 1,00 h. Riigikohtu praktika analüüsiks on põhjendatud ajakulu 1,00 h. Seega on hageja hinnangul, arvestades, et menetlusdokumendid on läbi töötatud ajakuluga 1 h, vastuväidete koostamiseks ja Riigikohtu praktika analüüsiks põhjendatud ajakulu kokku 1,30 h. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 1,20 h võrra.
7.05.12.2013.a on kostja märkinud kohtuistungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks, lisaks ülevaate esitamiseks kliendile kogukuluna 2,00 tundi. 05.12.2013.a kohtuistungi protokolli kohaselt toimus istung vaid 45 minutit. Ettevalmistamine istungiks ja ülevaate esitamine kliendile on oma olemuselt sarnased tegevused, milleks ei kulu rohkem kui 15 minutit. Kostja ei ole põhjendanud ka missuguseid ettevalmistusi on tehtud. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 1 h võrra.
8.Periood 09.01.-17.06.2014 - spetsifikatsiooni kohaselt on toimunud tutvumine hageja 19.12.2013.a seisukohtade ja tõenditega, lisaks seisukoha kujundamine (1,75 h), eriala kirjanduse ja materjalide läbitöötamine ja kirjalike vastuväidete koostamine (3,25 h); Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsuse ja hageja 28.03.2014.a apellatsiooni läbitöötamine ja esmase
õigusliku positsiooni kujundamine (1,75 h); kirjalike vastuväidete koostamine apellatsioonkaebusele (3,75 h); Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014.a otsuse läbitöötamine ja esmase seisukoha kujundamine, ülevaade kliendile, tegevuskava arutelu (1,25 h). 09.01.2014.a on kostja tutvunud hageja 19.12.2013.a seisukohtade ja tõenditega ning kujundanud oma seisukoha ajakuluga 1,75 h. Hageja 19.12.2013.a esitatud menetlusdokument moodustab sisulist teksti kaks lehekülge. Kirjaliku vastuväite on kostja koostanud 10.01.2014.a ja seega ei saa lugeda kostja põhjendatud ajakuluna seisukoha kujundamist kuupäeval 09.01.2014.a. Kahe leheküljelise menetlusdokumendi põhjendatuks ajakuluks on hageja hinnangul 1,00 h. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 0,75 h võrra.
9.Kostja on 10.01.2014.a tutvunud eriala kirjandusega, samuti läbitöötanud materjalid ja koostanud kirjalikud vastuväited ajakuluga 3,25 h. Kuna kostja on juba 09.01.2014.a tutvunud hageja seisukohtade ja tõenditega, ei ole materjalide läbitöötamisele 10.01.2014.a kulunud aeg enam põhjendatud. Samuti ei ole erialakirjanduse läbitöötamine selline kulu, mille peaks vastaspoole esindaja kanda, vaid erialakirjandusega tuleb esindajal tutvuda enda vabast ajast. Seega lugeda kostja põhjendatud ajakuluks vastuväidete koostamisel 2,00 h ja vähendada kostja taotlust 1,25 h võrra.
10.Arve spetsifikatsiooni kohaselt on kostja 24.04.2014.a tutvunud Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsusega ja läbitöötanud hageja 28.03.2014.a apellatsiooni ning kujundanud oma esmase õigusliku positsiooni ajakuluga 1,75 h. Hageja hinnangul piisab ajakulust 1,00 h kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks. Esmase õigusliku positsiooni kujundamine ei ole põhjendatud ajakulu, mille vastaspool peaks kinni maksma. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 0,75 h võrra.
11.Kostja on 25.04.2014.a koostanud kirjalikud vastuväited apellatsioonkaebusele ajakuluga 3,75 tundi. Arvestades asjaolu, et kostja on juba varasemalt tutvunud materjalidega on apellatsioonkaebusele kirjalike vastuväidete koostamisele põhjendatud ja piisav ajakulu 2,5 h. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 1,25 h võrra.
12.17.06.2014.a on kostja läbitöötanud Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014.a otsuse ja oma esmase seisukoha kujundanud, andnud ülevaate kliendile ja toimunud on ka tegevuskava arutelu. Eelnimetatud toimingutele on spetsifikatsiooni kohaselt kulunud aega 1,25 h. Hageja hinnangul on kostja põhjendatud ajakulu 1,00 h kohtuotsuse läbitöötamiseks. Kliendile ülevaate andmine ja tegevuskava arutelu ei ole seesugune toiming, mille kulusid peaks vastaspool kandma. Seega vähendada kostja taotlust 0,25 h võrra.
13.Kostja taotlust tuleb seega 11,20 h võrra vähendada. XXX hindab käesolevas tsiviilasjas mõistlikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks kokku maksimaalselt 1230,00 eurot (12,30 h). Kohtumääruse põhjendused
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades 5. jaos sätestatud erisusi.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218
sätestatu kohaselt.
16.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
17.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja menetluskuluks on käesolevas tsiviilasjas õigusabiteenus summas 2 820 eurot (käibemaksuga). Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinna määraga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Järgnevalt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
18.Kostja esindaja on arvel nr 21412030 märgitu kohaselt 24.04.2013.a tegelenud asjakohase Riigikohtu praktika läbitöötamisega ning kirjalike vastuväidete koostamisega. Hagejale jääb arusaamatuks millised vastuväited on kostja eelnimetatud kuupäeval koostanud ja missuguses mahus ning millisel otstarbel analüüsiti Riigikohtu asjakohast praktikat. Kostja ei ole põhjendanud nende toimingute otstarbekust ning kuupäeval 24.04.2013.a ega selle lähiajal ei ole kostja esitanud ühtegi vastuväidet. Seega tuleb hageja hinnangul ajakulu 4,75 h täies ulatuses maha arvata. Kohus ei nõustu hageja väitega ning on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et Harju Maakohus on 01.04.2013.a hagiavalduse menetlusse võtnud ning kohustanud kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest, mis muuhulgas pidi sisaldama ka vastuväiteid hagile, kui kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja on 24.04.2013.a esitanud kohtule kostja vastuse tsiviilasjas 2-13-4232. Kohtu hinnangul on kohtutoimiku, selles sisalduva menetlusdokumendi ning menetluskulude nimekirja kõrvutamisel võimalik järeldada, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingu vastuväidete koostamise all on kostja mõelnud vastuse koostamist hageja hagiavaldusele. Kostja esitatud vastus on esitatud 13-l leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 11 lehekülge. Lisaks, on kostja esindaja tutvunud asjakohase Riigikohtu praktikaga. Kohus selgitab, et kliendi parimaks esindamiseks ning kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks on vajalik asjakohase kohtupraktika analüüs. Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja toiming põhjendatud. Kostja esindaja on märkinud vastuse koostamisele ning Riigikohtu praktika analüüsile kulunud ajaks 4,75 tundi, mis kohtu hinnangul on dokumendi sisu ja mahtu ning eeltoodud põhjendusi arvestades põhjendatud ja vajalik.
19.Kostja esindaja on 22.11.2013.a kulutanud Riigikohtu praktika analüüsile ning kirjalike vastuväidete koostamisele 2,50 tundi. Hageja hinnangul ei ole kostja 22.11.2013.a vastuse puhul tegemist keeruka menetlusdokumendiga. Riigikohtu praktika analüüsiks on põhjendatud ajakulu 1,00 h. Seega on hageja hinnangul, arvestades, et menetlusdokumendid on läbi töötatud ajakuluga 1 h, vastuväidete koostamiseks ja Riigikohtu praktika analüüsiks põhjendatud ajakulu kokku 1,30 h. Kohus ei nõustu hageja esitatud vastuväitega ning leiab, et kostja esindaja märgitud ajakulu on täies ulatuses põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et kostja 22.11.2013.a täiendavad seisukohad on esitatud seitsmel leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 5 lk. Kuna antud toimingud on arvel esitatud kobarkirjena, oli kohtul võimalus hinnata toimingutele kulunud aega kohtutoimikus sisalduva dokumendi pinnalt. Arvestades kostja 22.11.2013.a esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et kostja
esindaja märgitud ajakulu 2,5 tunni ulatuses on põhjendatud.
20.Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja esindaja kulutanud kohtuistungiks ettevalmistumisele, kohtuistungil osalemisele ning ülevaate andmisele kliendile 2 tundi. Hageja märgib, et 05.12.2013.a kohtuistungi protokolli kohaselt toimus istung vaid 45 minutit. Ettevalmistamine istungiks ja ülevaate esitamine kliendile on oma olemuselt sarnased tegevused, milleks ei kulu rohkem kui 15 minutit. Kostja ei ole põhjendanud ka missuguseid ettevalmistusi on tehtud. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 1 h võrra. Kohus ei nõustu hageja väidetega ning on seisukohal, et kostja märgitud ajakulu on põhjendatud ning vajalik. 05.12.2013.a istungi protokollist nähtub, et istung avati kell 14:00 ning istung lõppes 14:45 – seega kestis istung kokku 45 minutit. Ajakulu 1 tund 15 minutit peab kohus mõistlikuks ning proportsionaalseks istungiks ettevalmistumiseks ning kliendile ülevaate andmiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja ajakulu eelnimetatud toimingute teostamisel ajakuluga 2 tundi.
21.Kostja menetluskulude nimekirjast tulenevalt on kostja esindajal kulunud hageja 19.12.2013.a seisukohtade ja tõenditega tutvumisele ning seisukoha kujundamisele 1,75 tundi. Hageja ei nõustu kostja esitatud toimingu ajakuluga. Hageja hinnangul moodustab hageja 19.12.2013.a esitatud menetlusdokument sisulist teksti kahe lehekülje ulatuses. Kirjaliku vastuväite on kostja koostanud 10.01.2014.a ja seega ei saa lugeda kostja põhjendatud ajakuluna seisukoha kujundamist kuupäeval 09.01.2014.a. Kahe leheküljelise menetlusdokumendi põhjendatuks ajakuluks on hageja hinnangul 1,00 h. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 0,75 h võrra. Kohtutoimikust nähtub, et hageja 19.12.2013.a esitatud menetlusdokument on koostatud neljal leheküljel, omades sisulist osa ca 2 lk ulatuses. Lisatud tõendid on esitatud viiel leheküljel. Kohus leiab, et kostja märgitud ajakulu 1,75 tunni ulatuses on põhjendatud, arvestades hageja menetlusdokumendi ning tõendite sisu ja mahtu, lisaks arvestades muuhulgas asjaolu, et kostja esindaja on kulutanud aega seisukoha kujundamisele, mis on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks vajalik.
22.Kostja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel nr 21412030 märgitud kirjete kohaselt kulutanud 3,25 tundi erialakirjanduse ja materjalide läbitöötamisele, lisaks kirjalike vastuväidete koostamisele tsiviilasjas 2-13-4243. Kuna kostja on juba 09.01.2014.a tutvunud hageja seisukohtade ja tõenditega, ei ole hageja hinnangul materjalide läbitöötamisele 10.01.2014.a kulunud aeg enam põhjendatud. Samuti ei ole erialakirjanduse läbitöötamine selline kulu, mille peaks vastaspool kandma, vaid erialakirjandusega tuleb esindajal tutvuda enda vabast ajast. Seega lugeda kostja põhjendatud ajakuluks vastuväidete koostamisel 2,00 h ja vähendada kostja taotlust 1,25 h võrra. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtub, et kostja 13.01.2014.a täiendavad seisukohad on esitatud kaheksal leheküljel, millest sisuline osa moodustab ca 6 lk. Muuhulgas on kostja esindaja kasutanud dokumendi koostamisel ka Riigikohtu praktikat. Arvestades kostja esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu täiendavate seisukohtade koostamisele 3,25 tunni ulatuses on mõistlik ning põhjendatud.
23.Kostja esindajal on 24.04.2014.a kulunud Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsuse ja hageja 28.03.2014.a apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ja esmase õigusliku positsiooni kujundamisele 1,75 tundi. Hageja hinnangul piisab ajakulust 1,00 h kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse läbitöötamiseks. Esmase õigusliku positsiooni kujundamine ei ole põhjendatud ajakulu, mille vastaspool peaks kinni maksma. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 0,75 h võrra. Kohus leiab, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud. Harju Maakohtu 21.02.2014.a otsus (4 lk) ning hageja 28.03.2014.a apellatsioonkaebus (4 lk) on esitatud kokku kaheksal leheküljel. Hinnates eelnimetatud dokumentide sisu ja mahtu, on kohus seisukohal, et nende analüüsile ning õigusliku
positsiooni kujundamisele kulunud aeg 1,75 tunni ulatuses on mõistlik ning proportsionaalne, lisaks põhjendatud ning vajalik.
24.Kostja esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt kulutanud 25.04.2014.a kirjalike vastuväidete koostamisele hageja apellatsioonkaebusele 3,75 tundi. Hageja on seisukohal, mille kohaselt arvestades asjaolu, et kostja on juba varasemalt tutvunud materjalidega, on apellatsioonkaebusele kirjalike vastuväidete koostamisele põhjendatud ja piisav ajakulu 2,5 h. Seega tuleb kostja taotlust vähendada 1,25 h võrra. Kohus on seisukohal, et kostja vastuväidete koostamisele kulunud aeg on põhjendatud. Kostja 25.04.2014.a esitatud kirjalikud seisukohad on esitatud seitsmel leheküljel, dokumendi sisuline osa moodustab ca 5 lk. Dokumendis on täheldatavad varasemate seisukohtade osaline kordamine. Siiski arvestades dokumendi sisu ja mahtu ning varasemate seisukohtade osalist kordamist, on kostja esindaja märgitud ajakulu 3,75 tunni ulatuses menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud.
25.Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014.a otsuse läbitöötamisele ning esmase seisukoha kujundamisele, lisaks kliendile ülevaate andmisele ning tegevuskava arutelule on kostja esindajal 17.06.2014.a kulunud 1,25 tundi. Hageja hinnangul on kohtuotsuse läbitöötamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Kliendile ülevaate andmine ja tegevuskava arutelu ei ole seesugune toiming, mille kulusid peaks vastaspool kandma. Seega vähendada kostja taotlust 0,25 h võrra. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja märgitud ajakulu on põhjendatud, arvestades Tallinna Ringkonnakohtu otsuse sisu ja mahtu (ca 5 lk) ning menetlustoiminguid kliendile ülevaate andmine ning tegevuskava arutelu. Hageja leidis, et kliendile ülevaate andmise ning tegevuskava arutelule kulunud aja hüvitamine hageja poolt ei ole õigustatud. Kohus selgitab, et menetlusosalise esindajal on kvaliteetse õigusteenuse osutamiseks vajalik selgitada esindatavale edastavate menetlusdokumentide sisu ning nõustada klienti võimalike stsenaariumite ja edasiste tegevuste osas. Lisaks peab esindaja arvestama kohtumenetluse käigus esindatava arvamuse ning seisukohtadega, mille teada saamine on võimalik vaid läbi kliendisuhtluse. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kostja esindaja poolt 17.06.2013.a teostatud toimingute ajakulu 1,25 tunni ulatuses põhjendatuks ning vajalikuks.
26.Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud arvel märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Samuti vastab õigusabi tunnihind asja keerukusele ega ole vastuolus Riigikohtu poolt aktsepteeritud põhjendatud ja mõistlike tunnihindadega.
27.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 23,5 tundi summas 2 820 eurot. Kohus rahuldab kostja avalduse täielikult ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2 820 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 820 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.