Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-56750
Tsiviilasi
SMV ja TV hagi MS vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.07.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MS apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
954 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I/vastustaja SMV (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja TV, lepinguline esindaja v/adv Merilin Valdmaa Hageja II/vastustaja TV (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Merilin Valdmaa Kostja/apellant MS (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta dokumentaalsete tõenditena vastu 01.07.2016 kohtumääruse alusel kogutud MS, TV, AT ja UP arveldusarvete väljavõtted perioodi 01.12.2013 (hagiavalduse esitamisest) kuni 30.06.2016 (tõendi kogumise määruse tegemiseni) ning hagejate poolt täiendavalt esitatud hageja II töölepingu lisa lepingutingimuste muutmisest 21.03.2016 ja V OÜ 2015.a majandusaasta aruanne.
2.Tühistada Harju Maakohtu 06.07.2015 otsus osas, milles TV-lt jäeti MS kasuks välja mõistmata menetluskulud 200 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista TV-lt MS kasuks täiendavalt välja maakohtu menetluskulud 200
(kakssada) eurot. Muus osas jätta Harju Maakohtu 06.07.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
3.MS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Hagiavaldus rahuldada osaliselt; 2) Välja mõista MS-lt SMV kasuks alates 12.11.2013 igakuine elatis muutuva suurusena perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalmääras kuni SMV täisealiseks saamiseni, so kuni 20.02.2030, või põhi- ja keskhariduse omandamisel 21-aastaseks saamiseni; 3) Perioodil 12.11.2013 kuni 30.08.2016 MS poolt SMV ülalpidamiseks tasutud elatise summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele; 4) Elatise võlgnevus tuleb tasuda TV arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette vastava kuu
1.kuupäevaks TV arveldusarvele nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX;
5) Jätta rahuldamata SMV hagi MS vastu tagasiulatuva elatise nõude osas ühe aasta eest enne hagi esitamist; 6) Jätta rahuldamata TV elatise nõue MS vastu; 7) Jätta rahuldamata SMV taotlus tunnistada maakohtu otsus viivitamata täidetavaks; 8) Jätta SMV hagis MS vastu poolte maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda; 9) Jätta TV hagis maakohtu menetluskulud TV kanda; 10) Rahuldada MS avaldus maakohtu menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt; 11) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus maakohtus ning mõista TV-lt MS kasuks välja menetluskulud summas 488 eurot (koos käibemaksuga); 12) Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb TV-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 488 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 13) TV vastu esitatud apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. SMV vastu esitatud apellatsioonkaebus jätta rahuldamata; 14) Jätta SMV menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus MS kanda; 15) Jätta TV menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus tema enda kanda; 16) Jätta MS menetluskulud ringkonna- ja Riigikohtus tema enda kanda; 17) Välja mõista MS-lt SMV kasuks ringkonna- ja Riigikohtu kohtu menetluskulud summas 2129.87 eurot ning viivis menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate nõue
1.29.11.2013 esitasid hagejad maakohtule hagi kostjalt elatise saamiseks. Hagiavalduses ja selle täpsustuses palus hageja I kostjalt välja mõista igakuise elatise 396.84 eurot alates novembrist 2013 kuni hageja I põhi- või kutsehariduse omandamiseni. Hageja I palus määrata kindlaks, et alates 2016. aastast muutub lapse igakuise elatise suurus üks kord aastas 1. jaanuaril möödunud aasta tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Samuti palus hageja I kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist elatise kokku 4762.08 eurot. Hageja II palus kostjalt välja mõista elatise järgmiselt: ajavahemiku 25.12.2011–15.05.2012 eest iga kuu 521.31 eurot (kokku 2606.05 eurot), ajavahemiku 16.05.2012–31.07.2013 eest iga kuu 159 eurot (kokku 2305.50 eurot) ning ajavahemiku 01.08.2013–25.08.2014 eest iga kuu 517.43 eurot. Alternatiivselt palus hageja I juhul, kui kohus jätab hageja II viimase nõude rahuldamata, mõista kostjalt ajavahemiku 01.01.2013–25.08.2014 eest välja iga kuu 595.27 eurot. Hagejad palusid tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
2.Hageja II ja kostja suhtest sündis XX.XX.XXXX hageja I, kes on elanud alates sündimisest oma ema hageja II juures ning on olnud täielikult tema ülalpidamisel. Kuigi kostjale oli lapse sünd ja kostjast põlvnemine teada, keeldus ta isadust omaks võtmast ja lapsele elatist maksmast. Hageja I põlvnemine kostjast on tuvastatud Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega. Hageja I igakuised kulutused on keskmiselt 633.77 eurot. Kostja ei ole enne hagi esitamist oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja II on lasteaiaõpetaja, kelle töötasu on tööle naasmisel 634 eurot kuus (neto). Hageja II ei ole lapse eest hoolitsemise tõttu saanud sissetulekut alates 01.08.2013 (vanemahüvitise lõppemisest alates) kuni 25.08.2014 (tööle naasmiseni). Hageja II igakuiseks sissetulekuks kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi olid vanemahüvitis ja peretoetus, hagi esitamise ajal on selleks üksnes peretoetus. Kõik lapse ootamise ja sünniga kaasnevad kulud olid täielikult hageja II kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagejate nõuded rahuldamata. Kostjal on lisaks hagejale I veel neli last, kes osutuksid elatise alammääras väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja I. Kostja saab iga kuu netosissetulekut 295 eurot, millele lisandub üüritulu talle kuuluva korteri asukohaga XXX Tallinnas välja üürimisest 300 eurot kuus. Lisaks oma olemasoleva nelja lapse ülalpidamisele on kostjal kohustus igakuiselt tasuda tema elukohaks oleva elamu XXX kommunaalkulud keskmiselt ca 150 eurot kuus ja korteri ostuks võetud pangalaenu kulud igakuiselt 100 eurot kuus. Kostja kogu sissetulek kulub tema enda ja nelja lapse ülalpidamiseks ning kommunaal- ja laenukuludeks. Kõikide kulude kandmisel on kostja kasutanud oma vanemate abi. Kostjale kuuluvad OÜ J, OÜ W ja OÜ S osad. OÜ-s J ja OÜ-s S
sisuline majandustegevus puudub ning arvestades osaühingute majanduslikku seisu, ei ületa osade turuväärtus nende nimiväärtust. Eeltoodu tõttu tuleb elatise suurust vähendada alla minimaalmäära.
4.Hageja I põlvnemine kostjast tuvastati 20.09.2013 kohtuotsusega, seega sai elatise maksmise kohustus tekkida alles alates viidatud kohtuotsuse jõustumisest ning hageja I ei saa varasema aja eest kostjalt elatist nõuda. Jagades kostja sissetuleku 532 eurot kuus kuue isiku vahel (kostja ja tema viis last) kujuneb igaühe osa suuruseks 88.67 eurot kuus. Suurema elatise väljamõistmine ei ole kostja varalist seisu ja teisi lapsi arvestades põhjendatud. Hagejal II on kostjaga võrreldes parem majanduslik olukord hageja I ülalpidamiseks.
5.Hageja II nõue on põhjendamatu, kuna ta ei tõendanud, et ei suutnud ennast ise üleval pidada. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 06.07.2015 otsusega hageja I hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hagejale I välja igakuise elatise perekonnaseaduse (PKS) § 101 lõikes 1 sätestatud alammääras alates 12.11.2013 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 20.02.2030 või põhi- ja keskhariduse omandamisel 21-aastaseks saamiseni. Kohus märkis, et perioodil 12.11.2013–05.06.2015 hageja I ülalpidamiseks tasutud elatis tuleb tasaarvestada otsusega väljamõistetud elatisega.
7.Maakohus jättis rahuldamata hageja I nõude tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks ühe aasta eest enne hagi esitamist, samuti hageja II nõude. Samuti jättis maakohus rahuldamata hageja I taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.
8.Menetluskulud jättis maakohus hageja I hagis poolte endi kanda ning hageja II hagis hageja II kanda. Maakohus mõistis hagejalt II kostjale välja menetluskulud 288 eurot ning kohustas hagejat II maksma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Harju Maakohtu 25.09.2013 otsusega on tuvastatud, et kostja on hageja I isa. See kohtuotsus jõustus 12.11.2013. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja I elab koos oma emaga, kostja ei ole hagejatega koos ega võtnud hagi esitamise ajal hageja I ülalpidamisest osa. Kostja asus hageja I ülalpidamise kohustust täitma 14.07.2014 hagi tagamise kohtumääruse alusel. Kuna hageja I ei esitanud elatise nõuet koos põlvnemise tuvastamise nõudega, saab elatise PKS § 82 kohaselt mõista kostjalt välja alates põlvnemise tuvastamise kohtuotsuse jõustumisest. Seega tekkis hagejal I õigus saada kostjalt ülalpidamist alates 12.11.2013.
10.Kohus viitas PKS § 99 lõigetele 1 ja 2 ning selgitas, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ja selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Kuna hageja I nõuab kostjalt elatist üle alammäära, tuleb lapsele tehtavad kulutused tõendada. Kohus tuvastas, et hageja I põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskuludeks kokku on 333.61 eurot, millest kummagi vanema osa on 166.80 eurot. Osa hageja I kuludest saab kanda igakuise lapsetoetuse arvelt (kuni 31.12.2014 oli see 19.18 eurot kuus ja alates 01.01.2015 on see 45 eurot kuus). Kuna PKS § 101 lõike 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud
kuupalga alammäära, milleks 2013.a oli 160 eurot, 2014.a 177.50 eurot ja 2015.a 195 eurot, tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista elatis alammääras. Hagi tagamise määruse alusel kostja tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
11.Asjas ei ole erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse vähendada elatist alla alammäära. PKS-i mõtte kohaselt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige laste huvidest. Kostja majanduslik olukord võimaldab maksta hagejale I elatist alammääras ning kostja ülejäänud neli last ei jää hagejaga I võrreldes vähem kindlustatuks. Kostja sissetulekuks on töötasu 293.47 eurot kuus, üür 300 eurot kuus, maksed teistelt isikutelt, laenutagastused ja sularaha sissemaksed. Kuna kostja tulud on arvelduskontode väljavõtete järgi suuremad, kui ta on kohtule avaldanud, on tal võimalik maksta hagejale I elatist alammääras. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või sissetulek on liiga väike. Kostja poolt 13.03.2014 oma emale tehtud 12 000 euro suurusest ülekandest saab järeldada, et kostja üritab teha ennast varatuks, et hoida kõrvale elatise maksmise kohustuse täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et ema andis talle laenu 12 000 eurot, mille ta väidetavalt 13.03.2014 tagastas. Ema teatis ei ole tõendina usaldusväärne.
12.Hageja II nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna hagejal II oli võimalik end ise üleval pidada. Kuna maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat tasuma hagejale I menetluse ajal kuni kohtulahendi jõustumiseni elatist alammääras, ei ole põhjendatud tunnistada kohtuotsust viivitamata täidetavaks.
13.Kohus jättis hageja I hagis menetluskulud kummagi poole enda kanda. Selline jaotus on õiglane, kuna elatisehagi ei ole õiguslikult keerukas ja pooltel on vaja tõendada üksnes lapse vajadused ja enda majanduslik olukord. Sellest tulenevalt puudub vajadus kvalifitseeritud õigusabi kasutamiseks ning teistsugune menetluskulude jaotus kahjustaks lapse huve. Hageja II hagi menetlemisega seotud kulud jäid hageja II kanda.
14.Kostja palus mõista hagejatelt välja menetluskulud kokku 2514 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 2464 eurot. Kostja esindaja tunnihind 96 eurot käibemaksuga on mõistlik. Hageja II nõude osakaal moodustas hagist 50%. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, vähendades kostja esindaja ajakulu ning luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 6 tundi 10 minutit. Kohus määras hageja II nõude osas kostja põhjendatud ja tõendatud kuludeks 3 tundi 5 minutit (ümardades 3 tundi), kokku 288 eurot. Apellatsioonkaebus
15.04.08.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus mõistis kostjalt hagejale I alates 12.11.2013 välja igakuise elatise 89 eurot ületavas osas, jättis hageja I hagis kostja menetluskulud tema enda kanda ning jättis kostja menetluskulud 2226 eurot kindlaks määramata. Kostja palus teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hagejale I alates 12.11.2013 välja elatis kuni 89 eurot kuus hageja I täisealiseks saamiseni või põhi- või keskhariduse omandamisel 21aastaseks saamiseni, jätta menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning mõista
hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud maakohtus kokku 2514 eurot ja tühistada hagi tagamine.
16.Maakohus on menetlusnormi rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades asunud väärale seisukohale, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla alammäära. Lähtudes laste võrdse kohtlemise põhimõttest peaks kostja olema võimeline tasuma oma laste ülalpidamiseks elatist kokku 975 eurot kuus (195x5), lisaks peaks kostjal peale elatise tasumist olema võimalik ka ennast minimaalses ulatuses üleval pidada, samas puudub kostjal tõenditest nähtuvalt sissetulek sellises ulatuses elatise tasumiseks. Kostja igakuine sissetulek (koos üürituluga) on 533.47 eurot kuus, mistõttu ei ole kostjal võimalik, teiste laste ülalpidamiskohustust arvestades, hageja I ülalpidamiseks alammääras elatist tasuda ning PKS § 102 lõike 2 kohaselt tuleks elatise summat vähendada.
17.Kohus on asunud seisukohale, et kostjal on võimalik tasuda hagejale I elatist alammääras ning kostja ülejäänud neli last ei jää varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja I. Sellisele seisukohale asudes on kohus menetlusnormi rikkudes jätnud tuvastamata kostja sissetuleku suuruse. Vaidlust ei ole, et kostja igakuine netosissetulek OÜ-s V on 293.47 eurot ja igakuine üüritulu on 300 eurot (arvestades maha tulumaksu, jääb üüritulu netosummaks 240 eurot). Asjaolu, et kostja kontole on laekunud makseid eraisikutelt ja teostatud sularaha sissemakseid, ei tõenda, et kostja igakuine sissetulek oleks suurem kui 533.47 eurot. Kostja on kohtule esitanud selgitused ja tõendid eelnimetatud maksete kohta, mille osas ei ole kohus menetlusnormi rikkudes seisukohta võtnud. Kostja arvelduskontolt nähtuvate KK maksete (alates 13.10.2012 kuni 05.04.2014 igakuiselt summas 200+20 eurot) osas on kostja selgitanud, et tegemist on OÜ A käenduskohustuse täitmisega kostja ees, milline kohustus on seisuga 05.04.2014 kogu mahus täidetud, seega täiendavaid makseid kostjale alates 05.04.2014 ei laeku. Kostja kontole sularahas tehtud sissemaksete osas on kostja selgitanud, et tegemist on kostja poolt oma emalt ES-lt saadud laenuga. Kohtu seisukoht, nagu püüaks kostja selle laenu tagasimaksmisega ennast varatuks teha, jääb arusaamatuks, arvestades ainuüksi asjaolu, et kostjale kuulub jätkuvalt korteriomand asukohaga XXX Tallinnas, samuti on kostja seni tasunud elatist vastavalt hagi tagamise määrusele. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ei saa pidada usaldusväärseks kostja vanemate kinnitust laenu andmise ja tagastamise kohta. Kostja kontolt nähtuvate OÜ V poolt teostatud töödega seotud maksete osas on kostja selgitanud, et need maksed ei ole käsitletavad kostja sissetulekuna, kuna vastavad rahasummad on antud edasi OÜ-le V. Selliseid OÜ V töödega seotud makseid kostja kontole alates 2014.a enam ei laeku, kohus ei ole ka eelneva osas seisukohta võtnud.
18.Kohus on märkinud, et töövõimelise isikuna peab kostja tegema kõik endast oleneva, et kindlustada nii enda kui oma viie lapse ülalpidamine. Samas ei ole kohus arvestanud, et kostja ongi teinud kõik võimaliku oma sissetuleku maksimeerimiseks, mh on kostja just sel põhjusel kolinud oma vanemate juurde ja üürinud lisatulu saamiseks välja endale kuuluva korteri. Hageja II on enda sissetuleku suuruseks märkinud 634 eurot kuus, mis on samas suurusjärgus kostja igakuise sissetulekuga, ometigi ei ole kohus hageja II sissetuleku osas etteheiteid teinud.
19.Kostja on selgitanud ja esitanud tõendid selle kohta, et tema igakuised püsikulud on kokku ca 750 eurot kuus, milliste kandmiseks on kostja sunnitud igakuiselt kasutama
oma vanemate rahalist abi. Ka eelneva osas ei ole kohus seisukohta võtnud. Juhul, kui kostjalt mõistetaks välja elatis alammääras, puuduks kostjal mõistlik võimalus oma teiste laste ja enda samaväärseks ülalpidamiseks. Kostja on valmis pidama oma kõiki lapsi (kokku 5 last) üleval võrdväärselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku (ca 533 eurot) kuue isiku vahel (kostja ja tema viis last), kujuneb igaühe osa suuruseks ca 89 eurot kuus (533/6), millest suurema elatise väljamõistmine ei ole kostja teisi lapsi ja kostja varalist seisu arvestades põhjendatud.
20.Kostja menetluskulud tuleks jätta täies ulatuses hagejate kanda. Hageja II hagi jäeti rahuldamata täies ulatuses ja hageja I hagi jäeti samuti suuremas osas rahuldamata. Hagejad ei pöördunud enne elatisehagi esitamist kordagi kostja poole vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Eelnevat silmas pidades on põhjendatud jätta kostja menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
21.Kohus on kostja menetluskulude suurust maakohtus põhjendamatult vähendanud. Arvestades asja sisu ja mahtu on kostja õigusabile kulunud ajakulu (kokku ca 25h) täies ulatuses põhjendatud ja vajalik. Hagejad on oma õigusabikulude ajakuluks märkinud oluliselt suurema ajakulu, so 37h, mis samuti üheselt viitab kostja esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatusele. Kostja menetluskulud maakohtus (kokku 2514 eurot) tuleb täies ulatuses hagejatelt solidaarselt välja mõista.
22.07.12.2015 istungil selgitas kostja esindaja, et kostja netopalk on 331.57 eurot kuus ning üüritulu 240 eurot kuus ning kostja saab maksta elatist 95 eurot kuus. Vastustajate seisukoht
23.Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
24.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.12.2015 otsusega maakohtu otsuse osas, millega hagejalt II jäeti kostjale välja mõistmata menetluskulud 200 eurot, ning tegi selles osas uue otsuse, millega mõistis hagejalt II kostjale lisaks maakohtu väljamõistetule välja menetluskulu 200 eurot. Ülejäänud osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud hageja I menetluskulud jäid kostja kanda ning hageja II ja kostja menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus mõistis kostjalt hagejale I välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 421.20 eurot ning viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
25.Riigikohus rahuldas 13.04.2016 otsusega kostja kassatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus võtma faktilistel asjaoludel põhineva põhjendatud seisukoha selles, kas kostja peab maksma hagejale I elatist PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras või saab elatist PKS § 102 lõike 2 alusel vähendada.
26.Ringkonnakohus märkis 10.05.2016 määruses, et otsustamaks, kas praeguses asjas on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis hageja I ülalpidamiseks alla seaduses sätestatud alammäära, tuleb kohtul teha kindlaks kostja ülejäänud nelja lapse vajadused ja võimalused laste vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse, seega ka iga lapse ema varalise seisundi. Ringkonnakohus
kohustas kostjat esitama faktilised andmed oma ülejäänud nelja lapse vajaduste ja nende rahuldamiseks vajalike kulutuste kohta koos väiteid tõendavate tõenditega. Samuti tuli kostjal esile tuua, milliste vahendite arvel toimub laste vajaduste rahuldamine ja millises ulatuses teevad seda vastavate laste emad ning esitada tõendid vastavate väidete tõendamiseks, sh laste emade varalise seisundi kohta.
27.24.05.2016 esitas kostja täiendavad väited ja tõendid seoses oma ülejäänud nelja lapse ülalpidamisega. 07.06.2016 seisukohas leidsid hagejad, et kostja ei ole tõendanud teiste laste ülalpidamiskulude suurust ega seda, millises ulatuses kostja kulude kandmises osaleb. Hagejad esitasid ka täiendavad tõendid ning taotluse täiendavate tõendite kogumiseks, so Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt teiste laste emade pangakontode väljavõtete nõudmiseks. Ringkonnakohus rahuldas 01.07.2016 määrusega hagejate taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ning nõudis Eestis tegutsevatelt krediidiasutustelt lisaks AT ja UP kontode väljavõtetele ka kostja ja hageja II konto väljavõtted alates hagi esitamisest kuni 30.06.2016. 11.07.2016 seisukohas leidis kostja, et võrreldes varasemaga on hageja II sissetulek suurenenud ja varaline olukord paranenud. 15.07.2016 seisukohas leidsid hagejad, et kohtu poolt kogutud täiendavad tõendid kinnitavad, et hagejale I alammääras elatise väljamõistmisel ei osutuks kostja teised lapsed varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja I. Hagejad esitasid ka täiendavad tõendid seoses hageja II ja kostja majandusliku seisundiga. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
28.TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus käesolevas asjas maakohtu otsust väljamõistetud elatusraha suuruse ning menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. TsMS § 693 lõike 2 alusel arvestab kolleegium Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-17-16 esitatud seisukohti õigusnormide tõlgendamisel ja kohaldamisel.
29.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, mh hinnanud kogumis nii maa- kui apellatsioonikohtus kogutud tõendeid, leiab, et maakohus rikkus otsuse tegemisel osaliselt menetlusõiguse norme, kui jättis väljamõistetud elatise suuruse osas lahendi TsMS § 442 lõike 8 kohaselt põhjendamata ja eksis menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel. Elatise suuruse osas muudab ringkonnakohus otsuse põhjendusi, kuid resolutsiooni muutmiseks selles osas alus puudub (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas tuleb otsus tühistada osas, milles maakohus jättis täiendavalt hagejalt II välja mõistmata kostja kasuks menetluskulude hüvitise 200 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja jaotab ning määrab kindlaks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetlustes kantud menetluskulud.
30.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt tuleb otsuse resolutsiooniga lahendada lisaks poolte nõuetele seni lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on otsustamata 01.07.2016 kohtumääruse alusel kogutud kostja ja tema laste emade arvelduskontode väljavõtete (t IV kd) tõenditena vastuvõtmine. Samuti esitasid hagejad hageja II varalise olukorra muutumise tõendamiseks töölepingu lisa lepingutingimuste muutmisest 21.03.2016 ja V OÜ 2015.a majandusaasta aruande. Kolleegium leiab TsMS § 238 lõike 1 esimese lause, § 652 lõike 3 punkti 2 ja § 230 lõike 5 alusel, et tegemist on asjakohaste ja
lubatavate dokumentidega, millised tuleb dokumentaalsete tõenditena vastu võtta. Maakohus rikkus eelmenetluse ülesandeid, kui jättis pooltele selgitamata kostja kohustust tõendada iga lapse vajadusi ja võimalusi neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. 01.07.2016 korraldava määrusega võttis ringkonnakohus TsMS § 238 lõike 1 esimese lause alusel vastu ja arvestab asja lahendamisel apellandi 24.05.2016 menetlusdokumendi lisana ja vastustaja 07.06.2016 menetlusdokumendi lisana esitatud dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 239 lõike 1 ja § 230 lõike 5 alusel rahuldas kohus sama määrusega vastustaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks ja laiendas seda omal algatusel ka apellandi ja vastustaja ema suhtes. Samuti pidas kohus vajalikuks pikendada perioodi, mille kohta laste vanemate rahaliste vahendite liikumiste kohta päringud esitab (alates 01.12.2013 (hagiavalduse esitamisest) kuni 30.06.2016).
31.Kolleegium on seisukohal, et maakohus on asjakohaselt lähtunud igakuise elatise suuruse määramisel PKS § 101 lõikest 1, mille kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära. Kolleegium on maa- ja apellatsioonikohtus kogutud tõenditega tuvastamist leidnud eluliste asjaolude alusel seisukohal, et õige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei esine käesolevas asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Küll aga ei vasta maakohtu otsus selles osas TsMS § 442 lõikes 8 sätestatud nõuetele. Nimetatud sätte kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas mh tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused; kohus peab põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; kohus peab kõiki tõendeid analüüsima; kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastavalt käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsusele ei sisalda maakohtu otsus faktilisi asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta, samuti, et maakohus ei teinud kindlaks kostja ülejäänud nelja lapse vajadusi ega seda, kas ja kui suures ulatuses osaleb kostja nende laste ülalpidamises. Järgnevalt täiendab ringkonnakohus vaidlustatud otsust puuduvas osas.
32.Käesolevas asjas tugineb kostja apellatsioonimenetluses väitele, et tal on lisaks hagejale I neli alaealist last, kellest igale ühele peaks ta olema samuti võimeline maksma kuus elatist alammääras ning lisaks peaks ta olema võimeline ka ennast minimaalses ulatuses ülal pidama, kuid tema majanduslik olukord seda ei võimalda. 27.12.2013 menetlusdokumendis tõi kostja esile, et tema igakuiseks netosissetulekuks 295 eurot töötasu ja brutoüür 300 eurot. 24.05.2016 menetlusdokumendis tõi kostja esile, et alates 2016.a on tema netosissetulekuks 605.62 eurot kuus (töötasu 365.62 eurot ja üür 240 eurot).
33.PKS § 102 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane sama sätte lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Käesolevas asjas tehtud lahendis asus Riigikohus seisukohale, et teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra.
34.Esmalt juhib kolleegium apellandi tähelepanu Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-119-15 punktile 11, millest nähtub, et PKS § 102 lõike 2 teises lauses silmas peetud vahendite ühetaoline kasutamine ei tähenda nende vahendite aritmeetilist jagamist ülalpeetavate arvuga (sh ülalpidaja ise), vaid pigem seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Seega ei pea erinevatele ülalpeetavatele antav rahasumma olema igakuiselt võrdne, vaid tagatud peab olema kõigi alaealiste laste igapäevaste vajaduste rahuldamine.
35.Vaatamata kohtu nõudmisele ei esitanud kostja tõendeid AT-ga koos elavate E ja MJ (sündinud vastavalt 2011.a ja 2007.a) ega kostjaga koos elavate M ja M (sündinud vastavalt 2013.a ja 2011.a) igakuiste põhjendatud vajaduste kohta. Hageja I (2012.a sündinud SM) vajadusteks tuvastas maakohus 333.61 eurot kuus ja selles osas otsust ei vaidlustatud. Kolleegium võtab teiste laste vajalike kuludena edasiste arvestuste aluseks 24.05.2016 menetlusdokumendis (t III kd lk 151) kostja poolt esitatud summad: M 274 eurot, M 274 eurot, MJ 197 eurot ja E 274 eurot. Kolleegium on seisukohal, et tegemist on eluliselt usutavate kulude suurustega, võttes arvesse laste vanuseid, seda, kas elatakse ühe või kahe vanemaga ning seda, et kulude suurus on mõistlikult võrreldav SM kohtu poolt tuvastatud kulude suurusega. 27.05.2016 menetlusdokumendis asus kostja seisukohale, et lähtuda tuleks eeldusest, et iga lapse (va hageja I) kuluks on 2x seaduses sätestatud miinimumelatis, kuid kolleegium sellist lähenemist õigeks ei pea. Konkreetsete laste kulusid ei ole vaja eeldada, vaid need on võimalik tuvastada. Et seaduses sätestatud miinimumelatisest ei pruugi konkreetse lapse puhul järelduda tema tegelik ülalpidamiskulu, nähtub ka SM puhul tuvastatud kulude suurusest.
36.Järgnevalt analüüsib kolleegium kogutud tõendeid kõigi laste emade ja kostja varalise olukorra (sh selle võimaliku muutumise kohta kohtumenetluse ajal) kohta, et tuvastada laste vajaduste rahuldamise võimalused. AT elab koos E ja MJ-ga. Temale kuulub kaks kinnisasja (korteriomand XXX ja elamumaa XXX; t III kd lk 177). Arvelduskontode väljavõtetest (t III kd lk 162-168, IV kd lk 64-100, 113-124, 135140) järeldub, et AT sissetulekuks 2014.a oli keskmiselt kuus 839.06 eurot (koosnes töötasust, töövõimetushüvitisest, tulumaksu tagastusest, sularaha sissemaksetest), 2015.a 976.64 eurot (koosnes töötasust, töövõimetushüvitisest, sularaha sissemaksetest, tulumaksu tagastusest) ja 2016.a kuni 30.06.2016 1079.26 eurot (koosnes töötasust, töövõimetushüvitisest). Kostja ei ole toonud esile AT-l teiste ülalpeetavate olemasolu peale E ja MJ. Seega saab lugeda tuvastatuks, et AT sai kummagi lapse ülalpidamiseks kulutada igakuiselt 2014.a 279.69 eurot, 2015.a 325.55 eurot ja 2016.a 359.75 eurot. Lisaks laekub AT-le igakuiselt riiklik peretoetus (kokku 2014.a (95.89x4)+(38.36x8)=690.44 eurot, 2015.a 90x12=1080 eurot, 2016.a igakuiselt 100 eurot), mida tuleb riiklike peretoetuste seaduse § 1 kohaselt kasutada täies ulatuses laste ülalpidamiseks. 2014.a ja 2015.a laekusid ka ühekordsed toetused Tallinna linnalt 160 eurot kummalgi aastal kooliminevale lapsele. Arvelduskontode väljavõtetega on lisaks tõendatud, et aastal 2014 kandis laste isa või vanaema (isa ema ES) AT-le igakuiselt keskmiselt 269.58 eurot kuus, 2015.a keskmiselt 250 eurot kuus ja 2016.a 300 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et E ja MJ ülalpidamiseks on nende ema käsutuses olnud rahalisi vahendeid (sissetulek jagatuna
kolmega + riiklikud toetused) keskmiselt 2014.a 449.92 eurot kuus ühele lapsele, 2015.a 502.22 eurot kuus ja 2016.a 559.75 eurot kuus. Kohus ei arvesta seejuures kandeid selgitusega kingitus, milliseid oli analüüsitud perioodil isalt ja vanaemalt laekunud kokku 290 eurot. Kohtul puuduvad andmed, et AT oleks laste nimel pöördunud elatise nõudega kohtusse, mistõttu saab eeldada, et kostja (tema ema) poolt igakuiselt ülekantav summa vastab vanemate kokkuleppele ning tagab lastele ülalpidamiseks piisavad vahendid.
37.Kostja poolt esiletoodu kohaselt elavad M ja M ühise perena koos kostja ja ema UPga. Seega ei pea kostja osalema laste ülalpidamises igakuiselt elatusraha makseid tehes, vaid perekonnasisesel kokkuleppel mistahes muus vormis. Vastavalt laste ema arveldusarvete väljavõtetele (t III kd lk 154-161, IV kd lk 43-63, 127-134, 141-142) oli UP sissetulek 2014.a keskmiselt 1697.86 eurot kuus (vanemahüvitis, ühekordne broneeringu tühistamise tasu, ülekanded kostjalt ja ES-lt, tulumaksu tagastus), 2015.a 886.64 eurot kuus (vanemahüvitis, tulumaksu tagastus, ülekanded, kindlustushüvitis, laekumine sularahas, töötasu, töövõimetushüvitis) ja 2016.a 1453.78 eurot (töötasu, töövõimetushüvitis, tulumaksu tagastus, ülekanded ES-lt). 2014.a laekus peretoetusi kuus keskmiselt 51.69 eurot, 2015.a 140.51 eurot ja 2016.a 157.53 eurot. Ka UP puhul ei ole kostja toonud esile täiendavate ülalpeetavate olemasolu peale M ja M. Seega arvestamata kostja sissetulekuid oli UP käsutuses rahalisi vahendeid kummagi lapse ülalpidamiseks (sissetulek jagatuna kolmega + riiklikud toetused) 2014.a 591.80 eurot, 2015.a 365.80 eurot ja 2016.a 563.36 eurot kummalegi lapsele. Kohtul puuduvad andmed, et UP oleks laste nimel pöördunud elatise nõudega kohtusse, mistõttu saab eeldada, et vastavalt peresisestele kokkulepetele on laste ülalpidamiseks piisavad vahendid tagatud.
38.Hagejate poolt on menetluses esile toodud, et SM elab ema TV-ga ning et teisi ülalpeetavaid emal ei ole. TV-le kuulub korteriomand asukohaga XXX. TV, kes on elukutselt lasteaia õpetaja, arveldusarvete väljavõtete (t II kd lk 15-18, IV kd lk 101112, 151) kohaselt oli tema sissetulek alates 07.08.2013 keskmiselt 44.36 eurot kuus (vanemahüvitis augustis), 2014.a keskmiselt 443.94 eurot kuus (sularaha sissemaksed, tulumaksu tagastus, tervishoiuteenuse eest laekumine, töötasu, laekumised HV-lt), 2015.a 1163.49 eurot kuus (töötasu, tulumaksu tagastus, VV ülekanne) ja 2016.a 876.17 eurot kuus (töötasu, tulumaksu tagastus). Alates augustist 2013.a ja 2014.a laekus TV-le peretoetust kuus 76.71 eurot, 2015.a keskmiselt 70.57 eurot kuus, 2016.a 69.18 eurot kuus. Hagi tagamise määruse alusel laekus lapse isalt elatist 2014.a keskmiselt 78.63 eurot kuus, 2015.a 195 eurot kuus ja 2016.a 215 eurot kuus. Seega on olnud TV käsutuses rahalisi vahendeid lapse ülalpidamiseks (sissetulek jagatuna kahega + riiklik toetus + elatis alammääras) 2013.a (alates augustist) keskmiselt 98.89 eurot kuus, 2014.a 377.30 eurot kuus (kui oleks saanud elatist 12x177.50 eurot, siis 476.18 eurot kuus), 2015.a 747.32 eurot kuus ja 2016.a 722.27 eurot kuus.
39.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja tegelik majanduslik seis on parem, kui ta ise väidab ja kohtu ette toob. Kostja väidab, et tema sissetuleku moodustab juhatuse liikme tasu OÜ-s V (viimastel andmetel netos 365.62 eurot) ja üüritulu 240 eurot talle kuuluva korteriomandi üürile andmisest kokku 605.62 eurot kuus (alates 2016.a; t III kd lk 151pöördel). Arveldusarve väljavõttega (t I kd lk 126130, II kd lk 51-73, IV kd lk 33-42) on tõendatud, et seisuga 01.12.2011 oli kostjal vabu rahalisi vahendeid 2833.52 eurot. Samuti on tõendatud, et perioodil 01.12.2011 kuni 31.10.2013 laekus kostja arvele kokku 33 301.34 eurot (üürimaksed, töötasu,
maksed erinevatelt füüsilistelt isikutelt, laekumised juriidiliselt isikult, tulumaksu tagastus), so 1447.88 eurot keskmiselt kuus. Samuti on tõendatud, et seisuga 01.12.2013 oli kostjal arvel 13 038.09 eurot vabu rahalisi vahendeid. Perioodil 01.12.2013 kuni 31.12.2014 laekus kostja arvele kokku 10 263.39 eurot (töötasu, laekumised eraisikutelt ja juriidiliselt isikult, tulumaksu tagastus), so keskmiselt 789.49 eurot kuus. 2015.a laekus 10 589.44 eurot, so keskmiselt 882.45 eurot. 2016.a esimese kuue kuuga on olnud laekumisi 3863.73 eurot, so keskmiselt 643.96 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et kostjal oli kuni emale 12 000 euro ülekandmiseni piisavalt rahalisi vahendeid, et täita kõigi laste ees elatise maksmise kohustust. Isegi kui kostjal oli/on laenuleping emaga, pidi kostja oma kohustuste täitmisel käituma heas usus (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lõige 1) ja laenukohustuse täitmisel arvestama, et alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmist tuleb üldjuhul eelistada muude võlaõiguslike kohustuste täitmisele. Sissetulekuna, mille arvel elatist maksta, ei ole alust arvestada ainult igakuiselt laekuvat töötasu ja üüritulu, vaid mistahes laekumisi (sh nt emalt väidetavalt saadud laenu pere puhkusereiside jaoks; vt t II kd lk 200 kostja vanemate kinnitus), millised eelduslikult jäävad peale laekumist kostja käsutusse. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mistahes talle laekunud summasid kandnud üle oma äriühingule või tasunud XXX elamu kommunaalkulusid. Puudub vaidlus, et kostja omandis on korteriomand, mida ta välja üürib. Kui kostjal ülalpidamise andmiseks piisavat sissetulekut ei ole, on tal võimalik kaaluda elamiseks mittevajaliku kinnisvara müüki, et vajalikke vahendeid leida. Asjaolu, et kostja on korraldanud oma pere- ja tööelu selliselt, et tema igakuise töötasu moodustab formaalselt ainult VV kehtestatud kuupalga alammäära suurusega ligilähedases suuruses juhatuse liikme töötasu, ei saa olla samuti selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks talle õiguse osaleda hageja I ülalpidamises ebapiisavas ulatuses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (lahendid nr 32-1-160-12, punkt 7; nr 3-2-1-118-12, punkt 15; nr 3-2-1-21-15, punkt 14). Majandusaasta aruannetega on tõendatud, et OÜ V, mille osad kuuluvad võrdselt kostjale ja tema isale, on arenev kasumlik ettevõte jaotamata kasumiga 22 235 eurot (t IV kd lk 166-173), kusjuures 2012. majandusaasta lõpul oli kasum ainult 3261 eurot (t I kd lk 175-190) ja 2014. majandusaastal juba 16 439 euro (t III kd lk 178-185). 04.07.2016 allkirjastatud majandusaasta aruande kohaselt laiendas äriühing 2014.a tegevust Rootsi, 2015.a on valminud uus büroo- ja teenindushoone. Kostja ei ole toonud esile tõsiseltvõetavaid põhjusi, miks talle ja laste vanaisale kuuluv arenev edukas äriühing ei maksa talle juhatuse liikmena suuremat töötasu, mis võimaldaks tal pidada ülal kõiki oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses ettenähtud miinimumi ulatuses.
40.Eeltoodust tulenevalt ei leidnud tõendamist, et kostja poolt hagejale I PKS-i § 101 lõikes 1 ettenähtud määras elatise maksmise korral osutuksid tema vanemad neli last vähemkindlustatuteks kui hageja I või et sellega kaasneks laste ebavõrdne olukord. Laste ülalpidamiseks kasutatavate vahendite hulk on olnud aastate jooksul kõigi vanemate puhul stabiilne ning see tõendamist ei leidnud, et hagi tagamise korras seaduses ettenähtud miinimumelatise tasumine oleks teiste laste olukorda halvendanud. Ka nähtub kostja elustandardist (eelkõige kulutused välisreisidele), et kostja käsutuses on tegelikkuses suuremad rahasummad kui ta kohtule väidab. Samuti jõudis kolleegium eelnevalt veendumusele, et kostjal endal on võimalik oma sissetulekuid suurendada, eelkõige töötasu suurendamise, aga ka dividendide
jaotamise tulemusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-118-12 rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Tsiviilasjas nr 3-2-1-2115 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kolleegium soovib juhtida kostja tähelepanu ka PKS §-le 106, mille kohaselt kui sugulane on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Seega isegi kui kohus vabastaks kostja osaliselt SM ülalpidamise kohustusest, oleks lapsel õigus pöörduda PKS § 96 alusel ülalpidamisnõudega kostja vanemate (vanavanemate) vastu.
41.Järgnevalt võtab kolleegium seisukoha apellandi väidete kohta menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osalise ebaõigsuse kohta. Maakohus jättis hageja I poolt kostja vastu esitatud hagis menetluskulud poolte kanda ning hageja II poolt kostja vastu esitatud hagis menetluskulud hageja II kanda. Kostja leidis, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses solidaarselt hagejate kanda.
42.Kolleegium kostja käsitlusega ei nõustu. Kuna hageja I hagi rahuldati osaliselt, siis oli maakohtul TsMS § 163 lõike 1 alusel õigus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus on menetluskulude sellist jaotamist põhjendanud ning kolleegium nõustub vastavate põhjendustega ja siinkohal neid ei korda (TsMS § 654 lõige 6).
43.Kostja leidis samuti, et maakohus on menetluskulude suurust põhjendamatult vähendanud. Kolleegium leiab, et selles osas on apellatsioonkaebus osaliselt põhjendatud. Esmalt märgib kolleegium, et maakohus on teinud arvutusvea. Maakohus leidis, et kostja esindaja põhjendatud ajakulu oli järgmine: 27.12.2013 tehtud menetlustoimingud 3h, 07.01.2014 tehtud menetlustoimingud 10min, 27.01.2014 istungiga seotud menetlustoimingud 1h, 10.02.2014 tehtud menetlustoimingud 1h, 21.11.2014 tehtud menetlustoimingud 2h, 22.03.2015 tehtud menetlustoimingud 1h. Maakohus leidis, et vajalik ajakulu kokku oli 6h 10min. Liites aga maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu kokku, teeb see 8h 10min. Kolleegium leiab, et maakohus on samuti 22.03.2015 tehtud menetlustoimingu ajakulu põhjendamatult vähendanud 1h-ni. Arvestades menetlusdokumendi mahtu peab kolleegium põhjendatud ajakuluks 3h. Muus osas ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu maakohtus kokku 10h 10min. Maakohus leidis, et kostja esindaja ajakulu jagunes mõlema hageja peale võrdselt. Seega on kostja esindaja põhjendatud ajakulu seoses hageja II hagiga 5h 5min. Kuna kostja esindaja tunnitasu koos käibemaksuga oli 96 eurot, moodustab esindajakulu kokku 488 eurot. Arvestades, et maakohus mõistis hagejalt II välja esindajakulu 288 eurot, tuleb hagejalt II välja mõista täiendavalt 200 eurot.
44.Võttes arvesse, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt üksnes maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suuruse osas ning lähtudes TsMS § 178 lõikest 4 ja § 171 lõikest 1 on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta hageja I ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda ning kostja ja hageja II ringkonnakohtu menetluskulud nende endi kanda.
45.Kuna maakohus määras otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks apellatsioonimenetluses (sh vahepealses Riigikohtu menetluses) hageja I kantud menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lõiked 3 ja 6). 07.12.2015, 28.03.2016 ja 15.07.2016 menetluskulude nimekirjade kohaselt on hagejatele osutatud õigusabi kokku 21h 45min ulatuses hinnaga 130 eurot tund (lisandub käibemaks, kuna hagejad ei ole käibemaksukohustuslased). Menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt on hagejate lepingulisel esindajal kulunud: 1) esimesel ringil ringkonnakohtus 7h 5min (arve nr 20151247 summas 871 eurot, sh km + 1h 30 min eest täiendavalt 234 eurot): maakohtu otsuse analüüsimisele ja selle klientidele selgitamisele 45min; apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 4h 50min; kohtuistungiks ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 1h 30min; 2) Riigikohtu menetluses 3h 45min (arve nr 20160433 summas 585 eurot, sh km): ringkonnakohtu 29.12.2015 otsusega tutvumisele ja menetluskulude hüvitise vaidlustamise perspektiivi analüüsimisele ning otsuse kliendile edastamisele 20min; kassatsioonkaebuse kliendile edastamisele ja edasise menetluse selgitamisele 10min; Riigikohtu 02.03.2015 määrusega ja 03.03.2016 kirjaga tutvumisele ja kliendile edastamisele 10min; kassatsioonkaebusega tutvumisele 15min; telefoninõupidamisele kliendiga 10min; kassatsioonkaebusele vastuse koostamisele 3h 40min (millest rahalise arvestuseta 1h), millest 2h 40min eest nõuab hageja I hüvitist; 3) teisel ringil ringkonnakohtus 10h 55min (arved nr 20160868 ja 20161030 vastavalt summas 845 ja 863 eurot, sh km): Riigikohtu otsuse analüüsile ja koos selgitusega kliendile edastamisele 25min; kostja 24.05.2016 ja 27.05.2016 seisukohtade ja tõenditega tutvumisele ja arveldusarvete analüüsile ning vastustajate seisukoha koostamisele 5h 49min (millest rahalise arvestuseta 49min), millest 5h eest nõuab hageja I hüvitist; kostja 11.07.2016 menetlusdokumendiga tutvumisele ja krediidiasutustelt laekunud tõendite analüüsile ja hagejate täiendava seisukoha koostamisele 6h 30 min (millest rahalise arvestuseta 1h), millest 5h 30min eest nõuab hageja I hüvitist. Lisaks nähtuvad arvelt nr 20161030 kulu 3 eurot kinnistusraamatu päringu eest ja 2 eurot äriregistri päringu eest. Seega nõuab hageja I kostjalt hüvitist menetluskulude eest kokku 3398 eurot.
46.Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega tutvumise ja klientidele selgitamise ning apellatsioonkaebusega tutvumise ning vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks saab olla kokku 2h. Kohtuotsusega tutvumine ei ole ajaliselt aeganõudev tegevus. Apellatsioonkaebuse vastuses on aga valdavalt korratud maakohtus esitatud seisukohti, mistõttu hagejate esindaja poolt märgitud ajakulu ei saa lugeda täiel määral vajalikuks. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise põhjendatud ajakuluks on 1h. Seega on põhjendatud ajakulu esimesel ringil ringkonnakohtus kokku 3h. Kolleegiumi hinnangul on täies ulatuses põhjendatud kassatsioonimenetlusega seotud ajakulu 3h 45min eest. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks saab pidada ringkonnakohtu otsusega tutvumist, kassatsioonkaebusega tutvumist ja selle osas lühikese selgituse kliendile andmist, vastuse koostamist kassatsioonkaebusele, Riigikohtu määruse ja kirjaga tutvumist ning lühikest telefoninõupidamist kliendiga. Kõigi toimingute osas on ringkonnakohtu hinnangul neile kulunud aeg mõistlik
arvestades toimingute sisu ja mahtu. Teisel ringil ringkonnakohtus teostatud toimingute osas leiab kolleegium, et põhjendatud on Riigikohtu otsuse analüüsiks kulunud 25min. Kostja 24.05.2016 ja 27.05.2016 seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks ja analüüsiks ning vastustajate seisukoha koostamiseks on kokku põhjendatud ajakulu 4h arvestades kostja seisukohtade ja tõendite sisu ja mahtu. Kostja 11.07.2016 menetlusdokumendiga tutvumise, krediidiasutustelt laekunud tõendite analüüsi ja hagejate täiendava seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada 4h, arvestades analüüsimist vajavate tõendite olemust (arveldusarvete väljavõtted) ja mahtu. Põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks on kinnistusraamatu ja äriregistri päringute kulu vastavalt 3 ja 2 eurot. Seega on põhjendatud ajakulu teisel ringil ringkonnakohtus kokku 8h 25min. Eeltoodust tulenevalt on hagejate esindaja põhjendatud ajakuluks apellatsioonimenetluses kokku 15h 10min.
47.Hagejate esindaja selgitusel on 90% kuludest hageja I kulud ning 10% kuludest hageja II kulud. Kolleegiumi arvates on selline jaotus põhjendatud, kuna hageja II osas vaidlustas kostja maakohtu otsust üksnes menetluskulude kindlaksmääramise osas. Hagejate esindaja õigusabi tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud tunnihind kõrgem advokaatide tavapärasest tunnihinnast. Seega on esindajakulud 15h 10min eest kokku 2366.52 eurot koos käibemaksuga (15h 10min x 130 eurot = 1972.10 eurot + käibemaks 394.42 eurot). Arvestades eeltoodud protsentuaalset kulude jaotust hagejate vahel, on hageja I põhjendatud õigusabikulud 2129.87 eurot (90% 2366.52 eurost), mis tuleb kostjalt hageja I kasuks välja mõista. Vastavalt hageja I taotlusele tuleb kostjalt välja mõista ka viivis menetluskuludelt TsMS § 177 lõike 4 alusel.
48.Harju Maakohtu 14.07.2014 hagi tagamise määrusega kohustati kostjat tasuma hageja I ülalpidamiseks elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 14.07.2014 kuni käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.09.2014 määrusega kostja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kuna kolleegium ei rahulda apellatsioonkaebust elatise suuruse osas, jääb hagi tagamine jõusse kuni kohtumääruses nimetatud tingimuse saabumiseni.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.