Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-781
Tsiviilasi
CJ hagi SJ vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.04.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
585 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
SJ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja CJ (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja SJ, lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja SJ (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ingridt Allemann
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2016 otsus osas, millega kohus mõistis CJ kasuks välja SJ-lt elatise 150 eurot ületavas osas ja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise osas ning saata tsiviilasi selles osas uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Rahuldada SJ apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CJ (hageja) esitas 18.01.2016 Harju Maakohtule hagi SJ (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja kahele lapsele tasunud siiani kokku 100 eurot kuus. Nüüd on üks lastest täisealine ja kostja maksab endiselt 100 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest 18.01.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni ja tagasiulatuva elatise perioodi 01.01.2016 kuni 17.01.2016 eest. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et tema sissetulekuks on vaid 530 eurot. Hagejale teadaolevalt töötab kostja kaugsõidu autojuhina ja tema elatustase on märkimisväärselt kõrgem kui kostja seda näidata üritab. Palgatõend ei anna täielikku objektiivset ülevaadet kostja tegelikust majanduslikust seisust. Hageja arvates võimaldab kostja majanduslik seisund lapse ülalpidamist miinimummääras elatise ulatuses. Hageja esitas maakohtule taotluse kohustada kostjat esitama kohtule väljavõtted kõikide kostja nimele avatud pangakontode kohta alates 10.03.2015, andmed ja dokumendid kõikidest oma tuludest ja kuludest, sh laenukohustusest, ning kohustada AS-i Swedbank väljastama kohtule kostja kohta peetava laenutoimiku dokumendid. Kostja vastus hagile ja menetluse edasine käik
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt ja leidis, et asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimise teel. Kostja selgitas, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist last, keda ta on kohustatud ülal pidama – NJ ja RJ. Kostja igakuine sissetulek on 530 eurot, mis kulub mh temaga elavate laste eluaseme, toidu jm kuludele, samuti riietele, jalanõudele ja tervishoiule. Kostjalt elatise väljamõistmisel miinimummääras (s.o 2016. aastal 215 eurot) jääks kostjale enda ja kahe alaealise lapse ülalpidamiseks kokku 315 eurot. Seega jääks kostjale enda tavaliseks ülalpidamiseks ja kahe teise alaealise lapse ülalpidamiseks oluliselt vähem vahendeid kui hageja ülalpidamiseks. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise miinimummääras alates 18.01.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise võlgnevuse perioodi 01.01.2016 kuni 17.01.2016 eest 65 eurot. Menetluskulud jäeti poolte enda kanda ja menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määratud. Kohus kohaldas perekonnaseaduse § 96, § 97 p 1, § 99 lg 1 ja 2 ning § 101 lg 1. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja tasub igas kuus elatist 100 eurot. Kostja on nõus tasuma elatist igas kuus 150 eurot. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja on osundanud PKS §-le 102 lg 2, millise kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise
2(5)
väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus selgitas, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale teine laps – XX.XX.XXXX sündinud NJ, kes elab kostja juures. Kostja poolt esitatud töötasu tõendist nähtuvalt on tema töötasu OÜ-s F igas kuus 650 eurot bruto. Kostja seletas kohtuistungil, et töötab kaugsõitude autojuhina ja saab töötasule lisaks lähetustasu. Hageja seaduslikul esindajal on töötasu 450 eurot bruto kuus. Eeltoodust kohus järeldas, et poolte varaline seisund on enam-vähem võrdne. Hageja seaduslikku esindajat abistab hageja ülalpidamisel hageja seadusliku esindaja abikaasa. Kohus arvestas elatise summa määramisel, et mõlemal kostja lapsel on ka teine vanem, kes lapse ülalpidamises osaleb. Samuti arvestas kohus, et kostja noorema, 3-aastase lapse kulud on praegu väiksemad kui 13-aastase lapse kulud. Maakohus rahuldas alammääras elatise nõude alates hagiavalduse kohtusse esitamisest 18.01.2016. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja elatise nõue on esitatud elatise alammääras tagasiulatuvalt alates 01.01.2016 kuni 17.01.2016. Kostja on jaanuaris tasunud elatist 100 eurot ja elatise alammäär jaanuaris 2016 oli 215 eurot. Tagasiulatuva elatise summa seega perioodi 01.01.2016 kuni 17.01.2016 eest on 65 eurot. Tulenevalt sellest, et elatise menetlus on õiguslikult lihtne ning esindaja abi pole üldjuhul vajalik, jättis kohus kummagi poole kulutused poole enda kanda (TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1 ja 2, § 174 lg 1 ). Hageja seaduslik esindaja on esitanud menetluskulude nimekirja, millise kohaselt tema kulutused õigusabile on 480 eurot. Kuna poolte kulutused jäävad nende endi kanda, ei ole vajalik menetluskulude rahaline kindlaksmääramine. Apellatsioonkaebus
4.SJ esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 18.01.2016 summas 150 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja palub jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue ja jätta apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud otsuse põhjendamise ja tõendite igakülgse hindamise kohustust. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et tal on lisaks hagejale veel kaks alaealist ülalpeetavat, mitte aga üks laps, nagu maakohus on otsuses põhjendanud. Seetõttu on ebaõige maakohtu järeldus, et poolte varaline seis on enam-vähem võrdne. Kuigi kostja saab lisaks igakuisele töötasule aeg-ajalt ka lähetustasu, ei ole selle sissetuleku näol tegemist tema regulaarse ega püsisissetulekuga, vaid seda saab ta periooditi sõltuvalt tööandja vajadusest kaugsõitude järele. Kostja lähetused ei kesta nädalates ega kuudes, mis annaks võimaluse teenida lisaks igakuisele töötasule juurde märkimisväärses ulatuses lisatasu. Suurema osa tööajast täidab kostja oma tööülesandeid Eestis. Kui kostja saab lähetusraha, siis eelkõige on see mõeldud teel- ja lähetuses oleku ajal toidu- ja muude ettenägematute igapäevakulude katteks. Väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja töötasust ei piisa kõigi oma laste võrdväärseks ülalpidamiseks.
3(5)
Maakohtu järeldus, mille kohaselt kostja noorema, 3-aastase lapse kulud on praegu väiksemad kui 13-aastase lapse kulud, on ekslik ja oletuslik. Kostjale jääb arusaamatuks, millistele tõenditele ja arvutustele tuginedes on maakohus leidnud, et kostja on kohustatud tasuma hagejale elatist tagasiulatuvalt summas 65 eurot. Kuigi hagiavalduses on hageja seaduslik esindaja märkinud, et kostja on maksnud vabatahtlikult 100 eurot kuus, võttis ta kohtuistungil omaks, et tegelikult on kostja toetanud last igakuiselt 132 euroga. Perioodi 01.01.-17.01.2016 eest nõutav ülalpidamiskohustus on täies ulatuses täidetud. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata PKS § 102 lg 2 ja arvestamata sellega, et hageja osa vajadustest on kaetud peretoetusega. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Hageja vaidles kostja esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada 150 eurot ületava elatise väljamõistmise ja tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise osas. Selles osas tuleb asi saata tagasi läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebusega on otsust vaidlustatud elatise väljamõistmist 150 eurot ületavas osas ja tagasiulatuva elatise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus jõustunud kostjalt hageja kasuks 150 euro suuruse elatise väljamõistmise osas.
7.Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Riigikohus on märkinud, et teiste laste olemasolu alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (RKTKo 3-2-117-16, p 11). Elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb arvestada ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14; 3-2-1-35-16, p 20). Kohus ei ole võtnud seisukohta ka hageja seadusliku esindaja kohtuistungil kinnitatu osas, et kostja on tasunud sisuliselt elatist 132 eurot kuus. Käesoleva juhul on kostja väitnud, et hageja kasuks elatise alammääras väljamõistmisel jääksid tema teised lapsed hagejast halvemasse varalisse olukorda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole arvestanud lahendi tegemisel asjaoluga, et kostjal on lisaks hagejale kaks alaealist ülalpeetavat, mitte üks. Maakohtu otsus ei sisalda asjaolusid, sh arvestusi, mis võimaldaksid teha järeldusi kostja teiste laste vajaduste ja nende rahuldamise võimaluste kohta.
8.Maakohus ei ole välja selgitanud vanemate varalist seisundit ning tuvastatu, et poolte varaline seis on enam-vähem võrdne, ei põhine tõenditel ning on oletuslik. Samuti ei ole välja selgitatud kostja ülalpeetavate laste vajadusi ja vanemate võimalusi neid vajadusi rahuldada.
9.Kui kostja tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb kostjal esile tuua (ja kohtul tuvastada), millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Eelnimetatut pidi maakohus kostjale selgitama ja tegema ettepaneku esitada vastavad tõendid. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja 10.03.2016 esitatud 4(5)
tõendite kogumise taotluse osas (tl 28-29). Lisaks võimaldab TsMS § 230 lg 3 kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel. Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud isikutelt asjakohast teavet.
10.Riigikohus on selgitanud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb PKS § 102 lg 2 kohaldamisel teiste laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled nende asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega neid tõendada (TsMS § 392 lg 1 p-d 3 ja 4) (RKTKo 3-2-1-17-16, p 12). Seega lisaks SJ ja SJ varalisele seisundile tuleb maakohtul välja selgitada kostja teiste laste ema panus laste ülalpidamisse. Eeltoodust tulenevalt peab maakohus asja uuel läbivaatamisel selgitama välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja andma pooltele võimaluse esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid.
11.Ringkonnakohus märgib, et lisaks on maakohus lahendanud asja ebaõigesti lihtmenetluses, mis nähtub menetlusse võtmise määrusest (tl 10). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-185-15 selgitanud, et hagihinna määramisel lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleks esmajoones lähtuda TsMS § 122 lg-st 2 ja teha kindlaks taotletu harilik väärtus, st hageja kogu tegelik nõue. Tegemaks kindlaks, kas korduvatel kohustustel põhinevate perioodiliste rahaliste maksete üle peetavat vaidlust on võimalik lahendada TsMS § 405 lg 1 alusel lihtsustatud korras, peab kohus hindama, kas juba sissenõutavaks muutunud nõue ja tulevikku suunatud perioodilised maksed ületavad eelduslikult selles sättes ettenähtud rahalise piiri. TsMS 405 lg 1 eesmärgiks ei ole anda kohtule õigust lahendada lihtsustatud korras mistahes varalisi nõudeid, mille hagihind jääb TsMS § 129 lg 2 järgi arvutatuna alla TsMS § 405 lg-s 1 ettenähtud rahalist piiri. Arvestades elatise väljamõistmist kuni lapse täisealiseks saamiseni, ei saa hageja nõuet pidada vastavaks lihtmenetluse korras lahendatavale nõudele. Kuna maakohus ei tuvastanud vaidluse lahendamiseks keskset tähendust omavaid asjaolusid, pole maakohtu otsus olulises osas põhjendanud ja see tuleb tühistada. Kuna asjast tuleb teha olulises määras uuesti eelmenetluse toimingud (TsMS § 392 lg 1, p-d 1-4), on mõistlik saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
12.Maakohtu otsuse osalise tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.