Imbi Sidok-Toomsalu (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
11.08.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-3756
Tsiviilasi
DH avaldus DK-ga suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja DH (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sergei Postnikov Puudutatud isik DK (IK XXXXXXXXXXX), määratud esindaja adv Ilja Santašev Puudutatud isik JK (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova Eestkosteasutus Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), lepinguline esindaja Diana Linnart
2.Jätta Harju Maakohtu 16.05.2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jätta DH kanda. Edasikaebe kord Käesoleva kohtumääruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldaja avaldus
DH ja JK kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg DK. Harju Maakohtu 30.11.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-10439 rahuldas kohus DK hagi DH vastu isaduse tuvastamiseks, lugedes tuvastatuks DK põlvnemine DH-st. Kohtuotsus jõustus 07.01.2016 ja alates sellest kuupäevast on lapse emal ja isal ühine hooldusõigus alaealise lapse suhtes.
2.DH esitas 25.02.2016 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks. Avaldaja palub määrata poja elukoha korraldus selliselt, et üks kuu järjest elab
laps emaga ning järgmine kuu järjest isaga või alternatiivselt 1⁄2 kuust emaga ja teise poole samast kuust isaga, samuti keelata vanematel väljendada negatiivset suhtumist teineteise vastu lapse juuresolekul.
3.Avaldaja ja JK elasid koos 10 aastat, lahus elavad 4 aastat. Poeg elab emaga, kuid suhtleb väga tihti ka isaga. Avaldaja on suhelnud pojaga tema sündimisest alates. Isa on kogu aeg huvitunud lapse kasvatamisest ja arengust. Pärast vanemate lahkuminekut tekitab ema kunstlikke takistusi isa ja poja suhtlemisele. Vaatamata sellele, et poja suhtlemine isaga on viimasel ajal piiratud, tunnevad poeg ja isa teineteise vastu huvi. Avaldaja elab koos oma vennaga 3-toalises korteris Lasnamäel, kus on poja jaoks eraldi tuba ning poeg ööbib väga tihti isa juures. Pärast isa poolset soovi, et poeg elaks ka tema juures vähemalt kaks nädalat järjest, ei luba ema üldse lapsel isaga suhelda. JK vastus
4.Lapse ema vaidles avaldusele vastu. Lapse huvides ei ole elamine mõlema vanema juures kahe nädala või kuu kaupa, lapsel peab olema üks kodu. Laps käib koolis, lapsele on koormav kanda kõiki oma asju (sh koolivahendeid, õpikuid, riideid jne) ühest kohast teise. Laps vajab kasvamiseks stabiilsust ja kindlustustunnet elukorralduses, tähelepanu ja vanemate pühendumist temaga tegelemisele. Lapsele loob turvatunde ühe kodu olemasolu. Ema hoolitseb poja eest igapäevaselt ja on võimaldanud talle hea kasvu- ja arengukeskkonna. Oluline on, et lapse elu jätkuks turvaliselt ja stabiilselt ka edaspidi, samuti võib lapse igakuine või kahe nädala järgi elukoha vahetus teda psüühiliselt liigselt koormata ja põhjustada negatiivset stressi, mis omakorda võib mõjuda halvasti õppeedukusele ja üldisele arengule. Hetkel on lapsel väljakujunenud elukorraldus ning talle on tagatud head tingimused elamiseks ja arenemiseks. Laps elab emale kuuluvas 2-toalises korteris koos ema ja noorema vennaga, tal on eraldi tuba. Lapsele meeldib seal elada, ta on sellise eluga harjunud ning tal on emaga väga head suhted. Lapse eemaldamiseks senisest tema jaoks harjumuspärasest keskkonnast peaksid olema väga kaalukad põhjused, mida praegu ei esine. Lapse isa ei ole avalduses põhjendanud, miks tuleb järsku nii kardinaalselt muuta alaealise elukorraldust.
5.Lapse emal on olemas vaimne ja majanduslik valmisolek lapse kasvatamiseks. Lapse isa ei ole lapsest eraldi elatud ajal regulaarselt osalenud lapse ülalpidamises. Täiendavalt on peret materiaalselt toetanud JK isa. Selleks, et kohustada lapse isa tasuma igakuiselt elatist poja ülalpidamiseks, oli lapse ema sunnitud pöörduma kohtu poole isaduse tuvastamiseks ning elatisraha väljamõistmiseks, kuna vabatahtlikult isa seda ei teinud. Eeltoodust nähtub, et isa ei ole regulaarselt teostanud lapse varahooldusõigust, seega ei vasta tõele väide, et isa täidab korralikult oma vanema kohustusi. Lapsest eraldi elades ligi 4 aasta vältel ja isegi siis, kui perekond elas koos, ei ole lapse isa teostanud lapse isikuhooldusõigust vajalikul määral. Last on kasvatanud ema üksi (viis last lasteaeda ja tagasi, osales koolis vanemate koosolekutel, jalutas lapsega, arendas last ja veetis temaga vaba aega). Lapse ema on seni saanud hooldusõiguse teostamisega üksi väga hästi hakkama. Laps suhtleb tihti ka vanaisaga, nad veedavad koos aega. Seega ei vasta tõele väide, et laps ei mäleta, mis on mehe tähelepanu ja mehele iseloomulik käitumine. Lapse ema poolt kohtule esitatud sõnumid kinnitavad, et lapse isa ei saa omalt poolt olla lapsele paremaks mehe eeskujuks. Lapse huvides on edaspidi elada ema juures, kus ema ja tema lähedased teda hoiavad ja hoolitsevad ning laps ei tunne millestki puudust. Lapse isa elab koos oma vennaga, lapse isa töö on seotud tihti töölähetustega. Avaldusest ei selgu, kellega on laps siis, kui isa on ära. Lapse isa vend oli poolte kooselu ajal psühhiaatriakliinikus arvel ja kuidas tema tervis praegu on, ei ole lapse emale teada, kuid lapse ema on selle vastu, et laps pikaajaliselt elaks koos lapse isaga ja lapse isa vennaga. Antud keskkond ei ole turvaline, kindel ega stabiilne. Lapse huvides on määrata poja elukoht ema juurde, st anda ainuotsustusõigus alaealise lapse elukoha/viibimiskoha määramiseks emale.
2(7)
Ülejäänud osas jääb vanematele lapse suhtes ühine hooldusõigus.
6.Lapse isal on õigus ja kohustus suhelda lapsega ja lapsel on õigus suhelda oma isaga. Lapse ema ei ole takistanud isa ja poja suhtlemist. Kõik piirangud, mida lapse ema on teadlikult teinud lapse, olid põhjendatud ja lapse huvides. Aeg-ajalt on lapse isa saatnud lapsele ja ka lapse emale solvavaid, ropendusi sisaldavaid sõnumeid hilisel õhtul või isegi öösel, kui eeldatavasti lapse isa on alkohoolses joobes. Lisaks sellele on lapse ema kutsunud mitu korda politsei, kuna lapse isa tuli ning tegi lapse juuresolekul skandaali. Tihti, kui laps ja isa kohtuvad, väidab isa lapsele, et ema on halb. Seoses sellega lapse ema oli sunnitud mõistlikus ulatuses piirama lapse isa suhtlust, kuna ema nägemusel ei ole isaga sage suhtlemine mõjutanud last parimal viisil. Laps ja isa on aeg ajalt kohtunud ka argipäevadel enne ja/või pärast kooli ning suhtlevad omavahel. Selleks suhtlemiseks ema takistusi ei tee ega saagi teha, kuna laps on juba piisavalt suur. Lapse ema palus määrata isa ja lapse suhtluskorra, mis vastaks alaealise lapse huvidele, nt nädalavahetused kordamööda. Samuti palus ema keelata isal lapse juuresolekul, sõnumite teel ja muul suulisel või kirjalikul viisil halvustada ema, last või nende lähikondseid ja sugulasi. Lapse esindaja arvamus
7.Lapse esindaja kohtus lapsega, kes vanemate juuresolekuta teatas oma esindajale, et on avaldusega kursis, kuid ei ole oma isa poolt pakutud suhtlemiskorraga nõus. Laps ei soovi elada vaheldumisi kuu aega või kaks nädalat järjest isa elukohas ja siis ema elukohas. Laps soovib, et tema peamiseks elukohaks oleks ema elukoht. Laps teatas ka, et suhtleb isaga ja et keegi suhtlemist ei takista. Reeglina veedab laps isaga aega nädalavahetustel ja mõnikord ka ööbib seal. Laps seletas, et isa ei ole teinud talle kunagi ettepanekut elada enda juures kaks nädalat või terve kuu enne kohtuvaidlust. Laps avaldas, et isa mõjutab teda nii, et räägib temale, et juhul, kui ta ei nõustu isa pakkumisega, siis isa üldse temaga ei suhtle. Lähtudes eeltoodust ning lapse soovist, lapse esindaja avaldust ei toeta, kuna lapse isa poolt pakutud suhtlemiskord on lapse huvide ja sooviga vastuolus. Lasnamäe Linnaosa Valitsuse arvamus
8.Pärast vestlusi ema, lapse ja isaga ning nii ema kui isa kodude külastusi leidis eestkosteasutus, et DH avaldus lapsega suhtlemise korra kindlamääramiseks on põhjendatud, kuid mitte avalduses toodud kujul. Lapsele on isaga kokkusaamised olulised, ta peab saama takistusteta suhelda lahus elava vanemaga. Arvesse võttes kõiki asjaolusid ning lähtudes lapse vanusest, huvidest, soovidest ja tuginedes 16.03.2016 vestlusele lapsega, võiks laps kohtuda isaga ööbimisega üle nädala reedest pühapäevani. DKi seisukoht
9.Ärakuulamisel selgitas DK, et käib XXX 6. klassis, õppimisega on normaalne, inglise keelega on probleeme. Ta elab emaga, vennaga ja vanaisaga, suhted on head. Laps armastab oma ema ja venda ning aitab ema. Isaga nad helistavad omavahel. Varem käis ta isal külas, praegu külas ei käi, sel aastal ei ole isal külas käinud. Lapsele meeldib isaga suhelda. Ta armastab nii ema kui isa. Laps ei tea isegi, kuidas ta tahaks, aga ta tahaks isa juures käia. Põhimõtteliselt lapsele sobib, kui ta läheks isa juurde reedel ja tuleks tagasi pühapäeval, aga mitte igal nädalal. Varem tegeles ta spordiga, nädalavahetusel käib jalgpalli mängimas. Tema elukoht on ema juures, tal on eraldi tuba. Isa juures on tal oma tuba, oma voodi, oma televiisor. Kuu aega isa juures ja kuu aega ema juures oleks liiga kaua. Nt võiks olla nii, et muudel päevadel, kui nädalavahetusel, pärast kooli teeb ta kodutööd ära ja pärast seda läheks isa juurde. Ema ja isa riidlevad omavahel, kasutavad halbu sõnu. Lapsele see ei meeldi. Maakohtu põhjendused
3(7)
10.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja kehtestas DH-le poja DK-ga suhtlemiseks järgmise korra: 1) DH kohtub DK-ga iga kuu esimese ja kolmanda nädala reedest kuni pühapäevani. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, võtab isa lapse reedel hiljemalt kell 18.00 tema kodust ja toob tagasi koju pühapäeval hiljemalt kell 19.00. Lapsel on õigus isa kodus ööbida. Isa juures viibimise ajal kindlustab isa lapse õppimise ettevalmistuse järgmise nädala koolipäevaks; 2) Vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda pojaga ka muul ajal kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras; 3) Lapse isal on õigus helistada telefoni või skype teel ja rääkida lapsega arvestusega, et see ei tohi segada lapse õppe- ja uneaega. Sõltumata sellest, kumma vanema juures laps viibib, on lapsel õigus teise vanemaga suhelda telefoni teel mõistliku aja jooksul arvestusega, et see ei tohi segada lapse õppe- ja uneaega; 4) Vanemad suhtlevad omavahel pojaga suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti teel või kirjalikult sms-kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda vahetult; 5) Vanematel on keelatud lapse juuresolekul teineteist halvustada.
11.Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda, kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
12.Kohus leidis, et tõendatud on järgmised asjaolud: alaealise lapse DK vanemad elavad lahus; laps on elanud mõlema vanemaga koos; laps elab vähemalt viimased kolm aastat koos emaga ja isast eraldi; laps on eraldi elamise ajal isaga kohtunud ja isa kodus ööbinud; lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole üksmeelel suhtlemise korras; vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest; laps avaldas, et soovib isaga kohtuda, kuid mitte isa poolt soovitud suhtlemiskorra järgi.
13.Lapse huvides on suhtlemise korraldamise reguleerimine kindla graafiku alusel vanemaga, kes elab eraldi. Laps elab koos emaga ning lähtudes lapse vanemate omavahelistest suhetest ja nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest, ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. JK on kohtule esitanud tõendatud väite lapse isa käitumise kahjulikust mõjust lapsele. Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2016 kirja nr 2.1-3/7921-2 kohaselt on DH suhtes politseile esitatud avaldus 10.02.2015, mille kohaselt on DH pidevalt mõnitanud JK-t, alaealist DK ja JK vanemaid, solvab neid ja tülitab, ähvardab telefoni ja sms-de teel. Sama kirja kohaselt on 17.04.2013 JK teatanud politseile, et DH kolgib ja karjub tema korteri ukse taga ning keeldub lahkumast. Politsei poolse abinõuna on mõlemal korral DH-ga viidud läbi vestlus. Samuti on JK esitanud kohtule väljavõtted temale ja lapsele saadetud telefonisõnumitest, millest ei nähtu kuidagi lapse isa positiivne mehelik tähelepanu ning eeskuju ja järgimist vääriv suhtumine ja väljaütlemised lapsele ja tema emale. Lapse emotsionaalse tasakaalu häirimiseks ei pea isik olema tarvitanud füüsilist vägivalda, vaid piisab ka üldise halvustava ja ründava hoiaku väljendamisest lapse ja temale kallite inimeste suhtes. Kuivõrd laps on vähemalt viimased kolm aastat elanud koos emaga, on tal välja kujunenud oma elukorraldus, mida on põhjendatud muuta vaid juhul, kui olemasolev elukorraldus ei ole lapsele sobiv või on lapsele ohtlik või muul viisil kahjulik või kui laps ise seda soovib või muutmisega nõustub. Niisugused asjaolud kinnitust ei leidnud. Laps avaldas kohtus ärakuulamisel, et soovib jätkuvalt elada koos oma emaga ning aktiivselt suhelda oma isaga. Lapse ema kinnitas, et ta ei tee isale takistusi pojaga suhtlemisel, kuid peab vajalikuks määrata suhtlemiskord. Vanemad on üksmeelel selles, et säilima peaks lapse ühine hooldusõigus, samuti ei ole menetluses esile toodud lapsele olulisi asjaolusid, milles vanematel on lapse ühise hooldusõiguse teostamisel erinevad seisukohad ja milles vanemad ei jõua ühise hooldusõiguse teostamisel kokkuleppele. Tuginedes menetluses
4(7)
esitatud asjaoludele ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ning lapsele menetluses määratud esindaja seisukohtadele, leidis kohus, et lapse vanemate ühise hooldusõiguse kasvõi osaline lõpetamine ja hooldusõiguse või otsustusõiguse ühele vanemale üle andmine ei ole põhjendatud. Lapse isa väitis küll avalduses, et vanemate vahel tekib erimeelsusi poja kasvatamise ning tema edaspidise arendamise osas, kuid ei ole oma väiteid põhistanud. Küll on aga põhjendatud lapse isale tema lapsega suhtlemiskorra määramine ning sealjuures arvestades lapse seisukohti. Vanemad on üksmeelel selles, et suhtlemiskorras tuleb määrata ka, et lapse vanematel on keelatud lapse juuresolekul halvustada last, teineteist või nende lähikondseid ja sugulasi. Lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Lapse elukorralduse stabiilsuse huvides on tulenevalt vanemate ühiste perekondlike suhete puudumisest ühe elukoha olemasolu ning et lapse huvides on seada vanemate õiguste asemel esiplaanile lapse meelerahu. Põhjendatud ei ole määrata suhtlemiskorda niimoodi, et suhtlemiskorra täitmisel kujuneks välja lapse vahelduv elukoht võrdselt mõlema vanema juures. Lapse huvides on, et hooldusõigust teostatakse parimal võimalikul viisil ja et senise elukorralduse muutus ei tooks kaasa lapsele kahjulikke tagajärgi. Kohtumenetluses ei leidnud kinnitust, et lapse isa ei sooviks edaspidi osaleda lapse kasvatamises ja lapse elukorralduses, mistõttu on mõistlik vanemate ühise hooldusõiguse jätkumine.
14.Suhtlemisgraafik peab vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima võimalusel vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades.
15.DH-l ja JK-l tuleb lahendada kõik lapsesse puutuv viisil ja ulatuses, mis oleks kummalegi vanemale vastuvõetav ja samaaegselt lähtuks eeskätt lapse heaolust ja huvidest. Igati positiivne on, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Lapsevanematel on alati võimalik omavahel kokku leppida lapsega suhtlemise korras ja muus lapse elukorralduses. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad pojasse armastusega ja hoolivalt, kuigi vahel võib lapse ja tema isa suhtlemisel jääda isa emotsionaalsuse ja jäigalt oma arvamuse juures püsimise tõttu teistsugune mulje. Samas on vanemate omavahelised suhted kohati pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Lapsevanemad ei ole teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid oma otsuste tegemisel lapse kohta tuleb vanematel saavutada üksmeel ja seada esikohale lapse huvid. DH-l on soov osaleda oma lapse elus, näha, kuidas poeg kasvab ja rõõmustada tema edusammude üle. Laps on sellest igati teadlik ega vaja sellekohast pidevat tõestust ning survestamist. Laps on kohtus ärakuulamisel avaldanud, et talle ei meeldi, kui vanemad tülitsevad. Lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus ja suhtlemine mõlema vanemaga ning vanemad peavad seadma omavahelisel suhtlemisel lapse huvid ettepoole enda solvumistest ja tahtmistest.
16.Kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama DH-l aktiivselt suhelda oma pojaga, samuti ei ole esile toodud, et isa edaspidi ei sooviks oma pojaga tegeleda. Samas peab DH kontrollima lapsega suhtlemisel oma sõnakasutust ja jälgima, et tema arvamuse ja soovide esikohale seadmine ei muutuks lapsele koormavaks. Lapse ja vanema koos veedetud aeg on igati lapse huvides. Lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks on vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. DK vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga.
5(7)
Määruskaebus
17.Avaldaja palub tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega rahuldada tema avaldus, korraldades DH ja JK hooldusõigus alaealise DK suhtes, määrates, et laps elab üks kuu järjest isa elukohas ning üks kuu järjest ema elukohas või alternatiivselt elab laps kaks nädalat järjest isa elukohas ning kaks nädalat järjest ema elukohas või alternatiivselt kohaldada ajutine suhtlemiskord kahe kuu jooksul selliselt, et laps elab kaks nädalat järjest isa elukohas ning kaks nädalat järjest ema elukohas. Pärast ajutise suhtlemiskorra lõppust küsida DK seisukohta, kas ta soovib sellise elukorralduse jätkumist.
18.Määratud suhtlemiskord rikub avaldaja vanemlikke õigusi ega ole alaealise huvidega kooskõlas. Kohtu määratud suhtlemiskord ei muuda midagi poja ja isa elukorralduses ning avaldaja jääb poja jaoks pühapäevaisaks. Samas vajab poeg isa reaalset tuge ja meesterahva kasvatust. Kindlaksmääratud suhtluskorra alusel ei ole avaldajal võimalust poega kasvatada. Samas leidis kohus, et kohtumenetluses tuvastatud asjaoludega ei leidnud kinnitust põhjused, mille tõttu peaks keelama avaldajale aktiivselt suhelda oma pojaga.
19.Poja ütlused selle kohta, et tema ei soovi elada koos isaga, on antud ema mõju all ning seega ei ole tegemist erapooletu ütlusega. Avaldajale on poeg kogu aeg rääkinud, et soovib elada koos temaga. Lapse ärakuulamisel selgus, et ta soovib isaga elada, kuid mitte kuu järjest. Samas ei küsitud lapse käest, kas ta soovib isa juures elada kaks nädalat. Seega avaldaja alternatiivset nõuet lapsega ei arutatud. Puudutatud isikute seisukohad
20.JK, DK-le määratud esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja 654 lõikest 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega.
22.Määruskaebuses on soovitud asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lõikest 3 tulenevalt lahendatakse määruskaebust ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Praeguses asjas ei pea kolleegium vajalikuks kohtuistungit korraldada, kuna tsiviilasja materjalidest nähtuvalt menetlusosaliste korduv ärakuulamine kaebuse lahendamise tulemusele olulist mõju ei avaldaks.
23.Avaldaja leiab, et maakohtu määratud suhtlemiskord ei ole lapse huvidega kooskõlas. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on avaldaja ja lapse suhtlemiskorda määrates teinud perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõike 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohus lähtus sellest, et lapse huvides on eelkõige stabiilne elukorraldus. Kuigi lapse vanemad on lapse ühist hooldusõigust teostades vabad otsustama, kas laps elab ühe vanema juures või mõlema vanema juures vaheldumisi, ei oleks lapse mõlema vanema juures vaheldumisi elamine eelduslikult siiski kooskõlas koolis käiva lapse huvidega. Pidev kolimine ühe vanema juurest teise juurde on lapsele stressitekitav ning takistab lapses ka turvatunde seisukohast vajaliku kodutunde tekkimist. Lisaks nõuab koolis käimine ja õppimine lapselt vaimset pingutust ja enesedistsipliini, kusjuures reeglina on vaja koolitundideks valmistumisel ka kodus õppida. Seega on lapse vaimse arengu ja heaolu huvides oluline stabiilne kodune
6(7)
õpikeskkond, mida tagab eelduslikult paremini koolipäevadel ühes ja harjutud kohas elamine ja sellega kaasnev vajalik rutiin. Ka peavad koolilapsel koolis kaasas olema tundides vajaminevad õppevahendid, kusjuures päeviti võivad vajalikuks osutuvad õppevahendid oluliselt varieeruda. Avaldaja poolt pakutud suhtluskorra variandid eeldaks lapse kõigi õppeainete vahendite (sealhulgas nt tööõpetuse, kunsti ja kehalise kasvatuse tunni asjade) isa juurde igakordset kaasa võtmist, mis on ebamõistlik.
24.Avaldaja väited, et kohtu määratud suhtlemiskord rikub tema vanemlikke õigusi ega võimalda tal last toetada ja kasvatada, ei ole samuti põhjendatud, arvestades asjaolu, et laps saab isaga viibida üle nädala juba alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Pealegi ei ole avaldaja täpsustanud, mida ta peab silmas reaalse toe ja meesterahva kasvatuse all. Lisaks on suhtlemiskorra punktis 2.2 ette nähtud, et vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda pojaga ka muul ajal kui on määratud suhtlemiskorras. Vanemad võivad alati kokku leppida kohtumäärusega määratud suhtlemiskorrast erinevas suhtlemiskorras ning seda kas ajutiselt või alaliselt. Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtlemiskorda. Seega ei ole kehtiva suhtlemiskorraga välistatud, et laps viibib isa juures pikemat aega, kui puudutatud isikud sellega nõus on.
25.Avaldaja väide, et lapsega ei arutatud alternatiivset varianti, so kahe nädala kaupa kummagi vanema juures olemist, ei ole põhjendatud. TsMS § 50 lõike 1 järgi ei pea protokoll kajastama kohtu küsimusi. Ärakuulamise protokolli kohaselt nähtub lapse vastustest (t lk 86-87), et talle sobib, kui ta läheb isa juurde reedel ja tuleb tagasi pühapäeval ning seda mitte iga nädal. Samuti on laps täpsustanud, et nädala sees võiks ta isa juurde minna peale kodutööde tegemist. Ka ei saanud ema kuidagi last mõjutada, sest ärakuulamise protokolli kohaselt olid lapse ärakuulamise ajaks nii ema kui isa ja nende esindajad saalist lahkunud.
26.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad TsMS § 171 lõike 1 ning § 172 lõike 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud DH kanda. TsMS § 174 lõikest 4 tulenevalt ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.