Eesti Vabariigi nimel
Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere, Ulvi Loonurm 26.07.2016 Tallinnas 2-14-21746 KV (endine T) hagi GT vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.04.2015 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KV apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
05.07.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KV (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kostja GT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Masso
Harju Maakohtu 24.04.2015 otsus tsiviilasjas nr. 2-14-21746 tühistada osas, millega jäeti rahuldamata KV nõue GT-lt 30 534 euro hüvitise väljamõistmiseks, ja menetluskulude jaotuse osas, ja saata asi selles osas uueks läbivaatmiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud KT (praegu V) esitas 10.06.2014 Harju Maakohtule hagi GT vastu. Hageja palus jagada poolte ühisvara nii, et hageja ainuomandisse jääks XXX korteriomand ja hageja kanda jääks laenulepingust nr L070024956 tulenev laenukohustus ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 30 534 eurot. Poolte abielu sõlmiti 31.08.2006. Poolte abielulised suhted lõppesid augustis 2008.a. Tartu Maakohtu 22.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-5857 abielu lahutati. Hageja ja kostja ühisvara on tänaseni jagamata. 14.05.2007 ostsid pooled Tartumaal, XXX asuva korteriomandi. Korteriomandi ostu finantseerimiseks sõlmisid hageja ja kostja AS-iga SEB Pank 09.05.2007 laenulepingu nr L070024956, millega AS SEB pank andis pooltele 102 003 eurot laenu. Pärast kooselu lõppemist kasutas korteriomandit hageja. Samuti kandis hageja kõik korteriomandiga seotud kulud, sh täitis laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. Poolte abielu ajal vähendas hageja laenulepingust tulenevat ühisvarasse kuuluvat laenukohustust oma lahusvara müügist saadud 28 712 euro võrra, seega suurenes abikaasade ühisvara hageja lahusvara arvel nimetatud summa võrra. Poolte ühisvara jagamisel tuleb arvestada, et hageja täitis perioodil 15.08.2008 - 30.05.2014 oma lahusvara arvel laenulepingust nr L070024956 tulenevat poolte ühisvarasse kuuluvat laenukohustust. Samuti täitis oma lahusvara arvel ühisvarasse kuuluval korteriomandil lasuvaid kohustusi, sh tasus remondi- ja hooldusfondi makseid. Ühisvara jagamisel tuleb arvestada, et hageja täitis poolte abielu ajal ja pärast seda poolte ühiseid kohustusi oma lahusvara arvel kokku 54 715,55 euro ulatuses (21 699,72 + 28 712 + 4303,83). Eeltoodut aluseks võttes on hageja lahusvara arvel kandnud ja tema kanda jääb kohustusi kogusummas 114 667,55 eurot. Vara jääb hagejale 53 600 euro ulatuses. Hageja poolt juba kantud ja talle jäävaid kohustusi arvestades ületab kohustuste summa vara väärtust 61 067,55 euro võrra. Kuna vara jagataks võrdsetes osades, siis poole nimetatud summast, s.o 30 534 eurot, peab hagejale hüvitama kostja. Kostja vastus Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja oli nõus jagama poolte ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jäävad Tartumaal XXX asuv korteriomand ja AS-iga SEB Pank 09.05.2007 sõlmitud laenulepingust nr L070024956 tulenev laenukohustus. Kostja vaidles vastu hageja hüvitisnõudele. Poolte abielulised suhted lõppesid 2008.a novembri lõpus, sest kostja tööleping oli sõlmitud Tallinnas OÜ-ga I 24.11.2008.
Kostja vaidles vastu hageja seisukohale, et poolte ühisvara tuleb hakata arvestama alates poolte abiellumisest. Hageja jättis märkimata, et pooled alustasid kooselu vabaabieluna juba 2004. aasta kevadel. Korteriomandi XXX Jõhvi vallas omandasid pooled sisuliselt ühiselt 2005.a veebruaris pangalaenuga, elades nimetatud korteris ca 9 kuud, mil koliti Tartu linna ja elati üürikorteris kuni XXX alevikus korteri omandamiseni. Kuna pooled XXX korteri ostmise ajal abielus ei olnud, siis vormistati nii korteriomand kui ka pangalaen vaid hageja nimele. Poolte abielueelseid suhteid kinnitab ka asjaolu, et poolte ühine laps MT on sündinud 22.09.2006, seega 22 päeva pärast abiellumist. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast saab niisugust ühist koostegutsemist käsitleda seltsinguna VÕS § 580 lg 1 mõttes. Seetõttu on nimetatud korteriomandi müügist saadud 450 000 krooni ehk 28 760, 24 eurot seltsingu vara võõrandamisest saadud tulu. Hageja käsitlus oma lahusvara arvelt kostja eest tehtud maksete (laenumaksed ning hooldus- ja remondifondi maksed) arvestamiseks ühisvara jagamisel ei ole õiguslikult kohane. Hageja on jätnud tähelepanuta, et pooled on nii laenumaksete kui ka hooldus- ja remondifondi maksete osas jätkuvalt solidaarvõlgnikud. Kuigi hageja ei ole esitanud seaduses ettenähtud korras ja alustel kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõuet, on panga ja korteriühistu võimalikud nõuded kostja vastu, mis on vanemad kui kolm aastat, tänaseks juba aegunud. Riigikohus märkis lahendis nr 3-2-1-31-14, et kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi. Kehtiv PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Eeltoodu alusel saab väita, et poolte hooldus- ja remondifondi maksete tasumise solidaarkohustust ja laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada poolte ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes. Kostja on nõus sellega, et korteriomandi jäämisel hageja ainuomandisse võtab hageja pärast ühisvara jagamist laenulepingust tulenevad kohustused üle. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas 24.04.2015 otsusega hagi osaliselt ja jättis KT (praegu V) ainuomandisse Tartumaal XXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) ja AS-iga SEB Pank 09.05.2007 sõlmitud laenulepingust nr L070024956 tuleneva laenukohustuse. Kohus kohustas GT andma nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX II jao omanikukande „Ühisomandis KT ja GT“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtub KT (praegu V) ainuomandiõigus, tegemiseks. Kohus jättis välja mõistmata GT-lt hageja kasuks hüvitise 30 534 eurot ja menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Poolte kooselu lõppes kuni 1. juulini 2010.a kehtinud perekonnaseaduse kehtivuse ajal. PKS § 18 lg 2 näeb ette, et kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vaidlust ei olnud selle üle, et abielulised suhted lõppesid 01.10.2008, poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu 22.04.2010 kohtuotsusega. Vastavalt eksperthinnangule on poolte ühisvara hulka kuuluva korteriomandi XXX turuväärtus 53 600 eurot. Laenulepingu saldo oli 15.01.2015 seisuga 59 952,84 eurot. Hageja tasus perioodil 01.10.2008 - 15.01.2015 laenulepingust tulenevaid makseid 21 699,72 eurot. GT laenulepingu järgseid tagasimakseid teinud ei ole.
Hageja võõrandas 23.11.2007 tema lahusvarasse kuulunud korteriomandi Jõhvi vallas ja saadud 28 712 eurot on kantud laenulepingu L070024956 täitmiseks. Kostja märkis, et pooled alustasid kooselu vabaabieluna juba 2004.a kevadel, korteriomandi Jõhvi vallas omandasid pooled ühiselt 2005.a veebruaris pangalaenuga, elades nimetatud korteris ca 9 kuud. Kuna pooled XXX korteri ostmise ajal abielus ei olnud, siis vormistati nii korteriomand kui pangalaen vaid hageja nimele. Kohus leidis, et poolte eelpool märgitud koostegutsemist saab käsitleda seltsinguna ning selleks on vastastikune abistamine ühise pereelu edendamiseks. Sellist poolte ühist eesmärki on võimalik eeldada, sest pooltel oli sellel ajal ühine majapidamine. Seltsinguleping lõppes XXX korteriomandi võõrandamisel ja saadud rahalised vahendid paigutasid seltsinglased abikaasadena ühisomandisse ostetud XXX korteri laenukohustuse osaliseks kustutamiseks. Tulenevalt kehtivast kohtupraktikast saab niisugust ühist koostegutsemist käsitada seltsinguna VÕS § 580 lg 1 mõttes. Seega ei ole nimetatud korteriomandi müügist saadud 28 760, 24 eurot (laenu osaliseks kustutamiseks läks sellest 28 712 eurot) mitte hageja lahusvara, vaid seltsingu vara võõrandamisest saadud tulu, mille pooled kasutasid pärast abiellumist ühisomandisse soetatud korteriomandiga seotud ja 23.11.2007 võetud laenukohustuse osaliseks kustutamiseks. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kuna omaksvõttu eeldatakse, saab Jõhvi vallas XXX korteriomandit arvestada seltsinguvarana, mitte hageja lahusvarana. Pooled elasid enne abiellumist koos, neil sündis ka ühine laps, mis kinnitab veelkord ühist tegutsemist ja ühist panustamist igasuguse ühise eesmärgi saavutamiseks. Kohus leidis, et hageja ainuomandisse tuleb jätta XXX korteriomand väärtusega 53 600 eurot ning hageja kohustuseks AS-iga SEB Pank 09.05.2007 sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 59 952,84 eurot. Kuna hageja on poolte abielu ajal ja pärast seda täitnud poolte ühiseid kohustusi oma lahusvara arvel 50 411,72 euro ulatuses (21 699,72 + 28 712), siis hageja taotles selle arvestamist ka ühisvara jagamisel. Hageja taotles kostjalt alates 01.10.2008 - 31.01.2015 ühisvarasse kuuluva XXX korteriomandiga seotud hooldus-ja remondimaksete 4303,83 euro hüvitamist, kuna neid on tasunud ainult hageja. Eeltoodut aluseks võttes on hageja lahusvara arvel kandnud ja tema kanda jääb kohustusi kogusummas 114 667,55 eurot. Vara jääb hagejale 53 600 euro ulatuses. Hageja poolt juba kantud ja talle jäävaid kohustusi arvestades ületab kohustuste summa vara väärtust 61 067,55 euro võrra. Hageja leidis, et poole nimetatud summast peab hagejale hüvitama kostja. Kohus leidis, et laenumaksete kui ka hooldus- ja remondifondi maksete osas on pooled jätkuvalt solidaarvõlgnikud ning seda vaatamata poolte abielusuhete lõppemisele 2008.a sügisel ja abielu lahutamisele 22.04.2010. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Hageja ei ole esitanud seaduses ettenähtud korras ja alustel kostja
vastu solidaarvõlgniku tagasinõuet, seega panga ja korteriühistu võimalikud nõuded kostja vastu, kuid need nõuded on vanemad kui kolm aastat, on aegunud. Kehtiva PKS § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest esitatud nõude korral jagada abikaasade ühisvara kehtiva seaduse järgi. PKS § 38 sätestab, et ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Eeltoodu alusel saab väita, et poolte hooldus- ja remondifondi maksete tasumise solidaarkohustust ja laenulepingust tulenevat solidaarkohustust saab pidada poolte ühisvaral lasuvaks kohustuseks PKS § 38 mõttes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 sätestab, et eelpoolnimetatud kohustuste - hooldus- ja remondifondi maksete tasumise ja laenulepingust tulenevate solidaarkohustuste täitmisele suunatud nõude aegumine on kolm aastat, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Sama seaduse § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Lähtuvalt kostja esitatud aegumise taotlusest ja kuna hooldus- ja remondifondi maksete tasumise ja laenulepingust tulenevate solidaarkohustuste täitmisele suunatud nõuded on praeguseks ajaks aegunud, kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kehtiva PKS § 37 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 järgi otsustab kohus kaasomandit lõpetades, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Ühisvara jagamisel kohtus määratakse kindlaks erinevate varaesemete kuulumine ühele või teisele isikule. Kohus arvestas asjaoluga, et korteriomand on püsivaks elukohaks hagejale. GT tuleb kohustada andma nõusolek ühisvara jagamiseks nii, et KT ainuomandisse jääb XXX korteriomand ja AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tulenev laenukohustus. GT-l tuleb anda nõusolek kinnistusosakonna registriosas omanikukande kustutamiseks ja uue kande, millest nähtub KT ainuomandiõigus, tegemiseks. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad mõlema poole menetluskulud nende enda kanda. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja uue otsusega mõista GT-lt välja hüvitis 30 534 eurot hageja kasuks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 231 lg-t 4, asudes seisukohale, et apellant võttis omaks, et Jõhvi vallas asunud korteriomand oli seltsinguvara. Seda, et tegemist on lahusvaraga, on apellant väitnud nii hagiavalduses kui hagiavalduse täpsustuses. 14.10.2014 kohtuistungil märkis hageja, et Jõhvi korter osteti hageja säästude eest, kostja panust selles ei ole. 09.04.2015 kohtuistungil ütles apellant selgesõnaliselt, et vaidleb vastu vastustaja väitele, et Jõhvi korteriomand on seltsinguvara. Maakohus luges Jõhvi korteriomandi seltsinguvaraks ilma ühegi tõendita, üksnes vastustaja väidete alusel. Vastustaja ei ole oma väited tõendanud, mistõttu puudus kohtul alus lugeda Jõhvi korteriomandi kuulumine seltsinguvarasse tõendatuks.
XXX korteriomandi turuväärtus on vastavalt Kaanon Kinnisvara Teenused OÜ hinnangule 53 600 eurot. Kostja ei ole korteriomandi turuväärtusele vastu vaielnud ega esitanud tõendeid korteriomandi teistsuguse turuväärtuse kohta. Laenulepingu nr L070024956 laenujääk oli 15.01.2015 seisuga 59 952,84 eurot. Seega, isegi kui mitte arvestada seda, et apellant on oma lahusvara arvel täitnud ühisvarasse kuuluvaid kohustusi, jääb XXX korteriomandi ja laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste apellandile jätmisel apellandile kohustusi 6352,84 euro ulatuses rohkem kui vara. PKS § 37 lg 3 ja § 38 tuleneb, et ka ühisvarasse kuuluvad kohustused tuleb jagada võrdselt. Kuna apellandile jääb ühisvara jagamisena kohustusi rohkem kui vara, siis kuulub kohustuste summa, mis ületab vara väärtust, abikaasade vahel võrdselt jagamisele. Arvestades seda, et laenulepingust tulenevad kohustused jäävad apellandi kanda, siis peab vastustaja hüvitama apellandile poole summast, mille võrra kohustused ületavad vara, s.o 3176,42 eurot. Maakohus ei põhjendanud, miks peab apellant kandma ühiseid kohustusi suuremas ulatuses kui vastustaja. Kohtuotsusest jääb mulje, et kohus ei ole käsitlenud laenumaksete, hooldus- ja remondifondimaksetega seonduvaid nõudeid ühisvara jagamisel arvesse võetava asjaoluna. Apellant on hagiavalduses välja toonud ja tõendanud, et alates poolte kooselu lõppemisest, s.o alates 01.10.2008, täitis apellant poolte ühisvarasse kuuluvat laenukohustust ja tasus poolte ühisvaraks oleval korteriomandil lasuvaid kohustusi oma lahusvara arvel. Apellant tasus nähtuvalt AS-i SEB Pank 23.01.2015 õiendist perioodil 01.10.2008 - 15.01.2015 laenulepingu alusel laenumakseid 21 699,72 eurot. Vastavalt korteriühistu (KÜ XXX) 24.01.2015 õiendile tasus apellant korteriomandiga seonduvalt hooldus- ja remondifondi makseid 4303,83 eurot. Kuna apellant on oma lahusvara arvel täitnud poolte ühisvarasse kuuluvaid ja ühisvaral lasuvaid kohustusi, siis tuleb seda asjaolu poolte ühisvara jagamisel arvestada. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, et kuna varaühisuse korral kuulub abikaasadele nii ühis- kui ka lahusvara, tuleb neist kumbagi kuuluvatele esemetele kulutusi teha ning nendega seotud koormisi kanda vastava varakogumi arvel, s.t ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Samas võivad abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise varakogumi kasuks. PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes. Eeltoodust tuleneb, et kui üks abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta PKS § 34 lg 2 alusel nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Selle sätte järgi saab üks abikaasa nõuda oma lahusvarasse kulutuste hüvitamist ühisvara arvel, mitte aga nõuda teiselt abikaasalt enda kasuks kulutuste hüvitamist. Kuigi enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduses ei olnud sätestatud kehtiva õigusega sarnast ühis- või lahusvara hüvitamise nõuet teise varakogumisse, tuli toona kehtinud PKS § 19 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi arvestada ühisvara arvel lahusvara suurenemisega ja lahusvara arvel ühisvara suurenemisega ühisvara jagades ning need asjaolud andsid alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Seega said abikaasad ühis- või lahusvara hüvitamise nõuded esitada ühisvara jagamise käigus, taotledes vastavalt osade võrdsusest kõrvalekaldumist. Ühe abikaasa lahusvara arvel teise abikaasa lahusvara suurenemiseks tehtud kulutuste hüvitamist sai ka siis abikaasa nõuda üldises korras käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete alusel. Eeltoodu kehtib ka juhul, kui abikaasade abielu on küll lahutatud, kuid abikaasad ei ole neile kuuluvat ühisvara veel jaganud. Ka sellisel juhul kuulub abikaasade ühisvara edasi nende ühisomandisse ning seda vara tuleb valitseda ühisvara arvel, arvestades abikaasade ühisvara valitsemise põhimõtteid. Eelmärgitu tuleneb ka PKS § 37 lg-st 2. Ka enne
Riigikohtu seisukohtadest nähtuvalt võimaldab nii kehtinud kui kehtiv perekonnaseadus ühisvara jagamiselt võtta arvesse seda, kui üks abikaasadest on ühisvarasse kuuluvaid või ühisvaral lasuvaid kohustusi oma ühisvara arvel täitnud. Varem kehtinud redaktsiooni kohaselt võimaldab osundatud asjaolu esinemisel kalduda kõrvale vara võrdse jagamise põhimõttest ning praegu kehtiv seadus nõuda kulutuste hüvitamist ühisvara arvel. Apellant tõendas, et ta on kasutanud oma lahusvara poolte ühisvara huvides nii enne kui pärast 01.07.2010 ja nõudnud tulenevalt sellest asjaolust ning sellest, et ühisvara tulemusena jääb apellandile kohustusi rohkem kui vara, vastustajalt suuremat hüvitist, kui oleks kujunenud üksnes apellandile jääva vara ja kohustuse väärtust hinnates. Võrdse kohtlemise põhimõttest kõrvalekaldumine ja ühisvara arvel kulutuste hüvitamine tähendab praegusel juhul üldjoontes seda, et XXX korteriomand jääb apellandi ainuomandisse ilma, et ta peaks selle eest vastustajale hüvitist maksma. Maakohus kohaldas kõigile apellandi nõuetele, mis tulenevad sellest, et apellant on oma lahusvara arvel täitnud poolte ühiseid kohustusi, aegumist. Arvestades seda, et vastustaja vastuväide käsitles üksnes vanemaid kui kolm aastat nõudeid, siis on kohus hilisemalt tehtud maksetega seonduvate nõuete osas kohaldanud aegumist oma algatusel. Sellega on kohus ebaõigesti kohaldanud TsÜS § 143. Kohus kohaldas aegumist ilma, et ta oleks tuvastanud, millal aegumistähtaeg kulgema hakkas ning millal nõue aegus. Kuna kohus tugines korduvate nõuete kohustuste regulatsioonile, siis oleks kohus aegumise kohaldamisel pidanud kindlaks tegema iga konkreetse kohustuse aegumistähtaja alguse ja tähtpäeva, mil kohustus aegus. Ilma nimetatud asjaolude kindlaks tegemiseta ei ole aegumise kohaldamine võimalik ja seaduslik. Apellant ei nõua vastustajalt korduvate kohustuste täitmist, vaid ühisvara jagamisel selle, et apellant on lahusvara arvel ühiseid kohustusi täitnud, arvestamist. Vastustaja seisukoht Vastustaja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Vastustaja on jätkuvalt nõus sõlmima kompromissi, mille kohaselt GT tasub hagejale hüvitist kokku 5000 eurot. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada hüvitise välja mõistmata jätmise osas ja asi selles osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus on põhjendamatult leidnud, et hageja XXX olnud korteriomand oli poolte seltsinguvara. Vastupidiselt maakohtu seisukohale ei ole hageja kunagi õigeks võtnud, et nimetatud korteriomand oli poolte seltsinguvara; hageja on kogu aeg kinnitanud, et tegemist on tema lahusvaraga ja soetatud tema säästude arvel. Kui maakohus peab õigeksvõtu all silmas seda, et hageja ei vaielnud selgesõnaliselt vastu kostja väidetele nende abieluvälise kooselu ja ühise majapidamise kohta hageja poolt nimetatud korteriomandi omandamise ajal, siis Riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-109-14 selgitanud, et ainuüksi isikute abieluväline kooselu seltsingu kriteeriumitele ei vasta, ja seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ainuüksi ka see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Seltsingu sätteid saab kohaldada eelkõige mingi konkreetse varalise eesmärgi puhul, nagu vara ühine soetamine või parendamine kooselu eesmärgil mõlemapoolsete panustega või samal eesmärgil ühine kulutuste kandmine. Seltsingu
sätteid saab kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetse suurema väärtusega esemete omandamiseks või parendamiseks, kui mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja kui pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise vääruse (ühisvara) kestvaks loomiseks. Seda arvestades on maakohus kostjale selgitamata jätnud, et kui ta väidab, et nimetatud korteriomand oli seltsinguvara, esitama tõendeid omapoolsete panuste tegemisest nimetatud korteriomandi soetamisel või, kui see soetati hageja poolt võetud laenu arvel, siis laenumaksete tasumisel. Maakohus ei ole pooli nimetatud korteriomandi soetamise ja panustamise asjaolude kohta isegi üksikasjalikult küsitlenud ega tõendamiskoormist selgitanud. Maakohus on ekslikult kohaldanud aegumist hageja nõuetele pärast abielulise suhte lõppemist 01.10.2008 tema poolt lahusara arvelt tasutud laenumaksete ja ühisvaral lasuvate remondi ja hoolduskulude maksete pooles osas hüvitamiseks. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 19 lg. 2 p.de 3 ja 4 järgi tuli arvestada lahusvara arvel ühisvara suurenemisega ühisvara jagades ning need asjaolud andsid alust kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Alates 1. juulist 2010 kehtiv PKS § 34 lg. 2 sätestab, et kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Need nõuded tulenevad perekonnaõigusest, ja tulenevalt TsÜS §-st 155 lg. 1 on nende aegumistähtaeg 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Ülaltoodud põhjendustel tule maakohtu otsus tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue hüvitise saamiseks 30 534 euro ulatuses ja saata asi selles osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas, s.o. korteriomandi ja laenukohustuse hagejale jätmise osas, pooled maakohtu otsust ei ole vaidlustanud. Kuna maakohus on menetluskulude poolte enda kanda jätmist põhjendanud hagi osaliselt rahuldamata jätmisega, siis tuleb otsus tühistada ka menetluskulude jaotuse osas ja selle peab maakohus otsustama asja uuel läbivaatamisel. Pooled võivad kompromissi sõlmida ja ringkonnakohtule kinnitamiseks esitada ka pärast ringkonnakohtu otsuse teatavakstegemist, kuni kassatsioonitähtaja lõpuni.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.