Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kohtunikud Margo Klaar, Ulvi Loonurm, Reet Allikvere
Määruse tegemise aeg ja koht
13.07.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-15046
Tsiviilasi
AT hagi VT vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2016 määrus kaja rahuldamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VT määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Nigul Saar Kostja VT (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Yulia Klyukach
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
27.01.2016 esitas kostja riigi õigusabi taotluse. 08.02.2016 esitas kostja kaja ning 10.02.2016 menetlusabi taotluse kaja esitamiselt kautsjoni tasumisest vabastamiseks. Kaja põhjenduste kohaselt ei vastanud kostja hagile, kuna otsis endale õigusteadmistega esindajat. Kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas kohtule taotluse õigusabi saamiseks, kuid kostja taotlus oli kaja esitamiseni lahendamata. Nimetatud põhjusel ei olnud kostjal võimalik hagile tähtaegselt vastata. 15.02.2016 määrusega jättis kohus esitatud menetlusabi taotluse käiguta. 16.02.2016 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna esitatud kajas oli kostja lepinguliseks esindajaks märgitud vandeadvokaat Yulia Klyukach. 18.03.2016 määrusega jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldamata, kuna kostja tasus kaja esitamiselt kautsjoni. Hageja palus jätta kaja rahuldamata, sest puudub TsMS § 415 lg-s 1 ette nähtud kaja esitamise alus. Asjaolu esindaja otsima asumise kohta on paljasõnaline ega ole takistuseks kohtule vastata, et ta hagi ei tunnista või ka vastata, et otsib endale esindajat kohtuasjas. Kajas esitatud kostja seisukohad vaidluse sisulise lahendamise kohta tuleb jätta tähelepanuta. Väited vara jagamise teissuguse viisi suhtes tuleks esitada vastuhagi vormis. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis 16.05.2016 määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kostja ei ole piisavalt põhistanud ega tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu hagile vastamata jätmisel. Kostja selgitas kajas, et vastus hagile jäi esitamata, kuna kostja otsis endale õigusteadmistega esindajat. Õigusteadmistega esindaja otsimine ei ole mõjuv põhjus hagile vastuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Kostja selgitas, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks oli ka asjaolu, et kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas eestikeelse seisukoha hageja menetluskulude nimekirjale 04.01.2015, mistõttu on väheusutav, et kostja ei mõistnud 30.10.2015 kohtumäärust sellisel määral, et aru saada tema vastu esitatud hagist ning sellele vastamise kohustusest. Asjaolud, et kostja elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka ei ole mõjuvad põhjused hagile vastuse tähtaegselt esitamata jätmiseks. Kostja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks 27.01.2016, s.o 7 päeva pärast tagaseljaotsuse isiklikult allkirja vastu kättesaamist, mistõttu ei ole ka nimetatud asjaolu mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks. Määruskaebus VT palub maakohtu määruse tühistada ja taastada tsiviilasjas menetluse. Kostja otsis endale õigusteadmistega esindajat. Kostja ei valda eesti keelt, elab koos invaliidist pojaga ning saab miinimumpalka. Kostja esitas kohtule taotluse õigusabi saamiseks, kuid kostja taotlus on siiani lahendamata. Kostja leiab, et tema puhul on tegemist erandliku olukorraga, kus hagile mitteõigeaegne vastamine oli põhjendatud. Lühidalt on kostja esile toonud, miks ta ei tunnista esitatud hagi. Edasine menetluse käik Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 656 lg-st. Tsiviilasi tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 saata maakohtule edasiseks menetlemiseks. Maakohus jättis tagaseljaotsuse tegemisel tähelepanuta TsMS § 407 lg 5 p 2, mille kohaselt ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kostjale ei ole teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks hagi menetlusse võtmisel ja kostjalt kirjaliku vastuse nõudmisel kostjat hoiatanud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest juhul, kui kostja jätab hagile tähtaegselt vastamata (vt määrus t lk 21-22). Seega ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused, kaja tuleb rahuldada ja tsiviilasi saata maakohtule menetluse jätkamiseks. Muuhulgas märgib ringkonnakohus, et maakohus lahendas tsiviilasja tagaseljaotsusega 07.01.2016, samas on kostja avaldus, milles kostja ei nõustunud menetluskulude tema kanda jätmisega, maakohtule laekunud 04.01.2016. Pärast nimetatud avalduse saamist tagaseljaotsuse tegemisega ületas maakohus kolleegiumi hinnangul TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud diskretsiooni piire. Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui kostja on oma seisukoha, milles osaliselt hageja nõudele vastu vaidleb, kohtule avaldanud, tuleb eelistada tagaseljaotsuse tegemisele menetluse jätkamist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulvi Loonurm
Reet Allikvere
Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.