2-16-3199/13 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Asjaolud 29.02.2016 esitas RS (hageja) Harju Maakohtule hagi SS (kostja) vastu elatise suurendamiseks, milles palus mõista kostjalt välja igakuine elatis summas 215 eurot kuus alates hagi esitamisest 29.02.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 28.04.2023. Harju Maakohtu 08.04.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-08-61031 mõisteti SS-lt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 2175 krooni ehk 139 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on vaja elatise nõuet suurendada kuna lapse vanuse kasvuga on suurenenud lapsele vajaminevad kulud. Seoses üldise elatusmiinimumi tõusuga on suurenenud mh lapse kulud treeningutele ja koolivälisele elule. Laps soovib käia erinevates ringides, tegeleda tennisega, osaleda konstrueerimise ja mudelite valmistamise ringides. Lisaks soovib laps õppida süvendatult eesti ja inglise keelt. 31.05.2016 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja muutis Harju Maakohtu 08.04.2010 otsusega tsiviilasjas 2-08-61031 kostjalt välja mõistetud igakuise elatise suurust ning määras mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 215 eurot kuus alates hagi esitamisest 29.02.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni 28.04.2023. Kohus jättis taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus nõustus hagejaga, et üldtuntud fakti kohaselt keskmised kulutused Eestis elavale lapsele 2016. aasta seisuga on oluliselt suurenenud võrreldes aastaga 2010, kui tehti kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-08-6103, millega kostjalt mõisteti välja elatis 139 eurot kuus. Samuti on üldtuntud fakt, et lapse kasvades kasvavad ka lapsele vajaminevad kulud. Kohus tuvastas kinnistusraamatu päringute alusel, et kostjale kuulub mitmeid kinnistuid ja korteriomandeid, nendest kaks kinnistut kostja ainuomandisse ja teised kaks kostja kaasomandisse. Kohtu hinnangul võib järeldada, et kostja varanduslik seisund ei ole selline, et elatise väljamõistmine minimaalmääras kahjustab kostja olulisi vajadusi. 30.06.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 31.05.2016 otsuse osaliselt osas, millega hagi rahuldati ja jäeti kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja palub teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja kostja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja peatada käesoleva tsiviilasja menetluse kuni Siseministeeriumi poolse otsustuse tegemiseni kostja taotluse osas PKS § 91 lg 2 alusel isaduse vaidlustamiseks. Kostja leiab, et kohtul ei ole võimalik Harju Maakohtu 08.04.2010 otsust tsiviilasjas nr 2-08-61031 muuta, kuna nimetatud otsus on tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsusega. Samuti leiab kostja, et poolte ühise avalduse näol kanda lapse isana sünniakti kostja on tegemist TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 ja § 87 kohaselt tühise tehinguga, millel ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt algusest peale õiguslikke tagajärgi. Sel põhjusel ei saa poolte ühise avalduse alusel sünniakti tehtud kandest tuleneda kostjale mingisuguseid õigusi ega kohustusi hageja suhtes. Tegemist on varjatud lapsendamisega, mida saab kehtivalt otsustada vaid kohus. Kohus ei ole võtnud seisukohta tuvastamist leidnud asjaolu osas, mille kohaselt tasub lapsele elatist ka lapse bioloogiline isa. Kuna kostja on täitnud otsusega määratud elatise tasumise kohutust ning hageja ei ole tõendanud oma kulutuste suurenemist, siis ei esine ka ülalpidamiskohustuse rikkumist.

Määruse põhjendused Ringkonnakohus leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lõikega 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lõike 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a. juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. TsMS § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Vastavalt Riigikohtu praktikale saab TsMS § 405 lg 1 tähenduses lihtmenetluse asjaks pidada elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (Riigikohtu lahend 3-2-1-56-16, p 9). Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse hagi elatise suurendamiseks, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise miinimummääras, s.o summas 215 eurot kuus. Harju Maakohtu 08.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-61030 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 2175 krooni, s.o 139 eurot kuus. Arvestades, et summa, mille ulatuses hageja igakuiselt väljamõistetavat elatist suurendada palub, on 76 eurot (215 – 139), on hagi hinnaks TsMS § 129 lg-st 2 tulenevalt seega maakohtu poolt määratud 684 eurot (9 kuud x 76). Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hageja rahaline nõue 684 eurot ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 järgi ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Põhjendamatu on kaebuse väide, et käesolevas asjas ei ole kohtul võimalik muuta Harju Maakohtu 08.04.2010 otsust, kuna Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2010 otsusega asjas nr 208-61031 on eelnimetatud maakohtu otsus tühistatud. Nõustuda ei saa kostja käsitlusega lapse sünniakti tehtud kandest kui tehingust, mis on TsÜS § 89 lg-te 1 ja 2 ning § 87 kohaselt tühine Mis puudutab kaebuse väiteid lapse vanemate ühise avalduse alusel sünniakti tehtud kandest, märgib ringkonnakohus, et maakohus on vaidlustatud otsuses asjakohasele kohtupraktikale viidates õigesti leidnud, et seni kuni kannet sünniaktis ei ole tühistatud, saab hageja nõuda kostjalt elatist ning kuigi lapse sünniakti tehtud kanne isa kohta võib olla ebaõige, ei mõjuta see elatisehagi menetluses vanema õigusi ja kohustusi. Samuti ei võimalda maakohtu seisukohti väärata kaebuses osundatu, mille kohaselt on lapsele elatise makseid teinud ka lapse bioloogiline isa. Lapse bioloogilise isa poolt lapsele elatise tasumine ei välista hageja õigust nõuda elatist ka sünniakti isana kantud isikult. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile maakohtupoolseid rikkumisi, mis oleksid tinginud ebaõige kohtulahendi tegemise. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.