Hagejate/vastustajate seaduslik esindaja TK, lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja/apellant: AP (isikukood XXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16.11.2015 (täiendatud 10.12.2015) otsus resolutsiooni punktide 1, 3, 5 ja 9, s.o hagi täieliku rahuldamise, tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise ja väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas, ning teha selles osas maakohtule tagasi saatmata uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt, jätta rahuldamata tagasiulatuva elatise nõue, muuta menetluskulude jaotust ja muuta kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavate menetluskulude suurust. Muus osas jätta otsus muutmata.
Võtta uute tõenditena vastu AP poolt 11.01.2016 esitatud järgmised tõendid: 1) AP SEB pangakonto väljavõte perioodist 01.05.2015 – 09.01.2016; 2) AP SEB pangakonto väljavõte perioodist 01.08.2014 – 30.04.2015; 3) AP LHV pangakonto väljavõte perioodist 01.08.2014 – 09.01.2016.
3.Jätta uute tõenditena vastu võtmata AP poolt 11.01.2016 esitatud üürileping ja toidu ning muud ostutšekid. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid ei tagastata.
1(9)
4.Võtta uute tõenditena vastu MCK ja RKK poolt 17.05.2016 esitatud järgmised tõendid: 1) OÜ T 09.05.2016 tõend TK töötasu kohta; 2) Sotsiaalkindlustusameti 12.05.2016 tõendi peretoetuse kohta; 3) TK LHV pangakonto väljavõte perioodi 01.08.201408.09.2015 kohta; 4) TK Swedbank AS-i pangakonto väljavõte perioodi 09.09.201408.09.2015 kohta; 5) TK 2013-2015. aasta tuludeklaratsioonid; 6) kinnistusraamatu väljatrükk XXX, Tallinn kinnistu kohta.
5.Lugeda maakohtu otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
5.1.Hagi rahuldada osaliselt.
5.2.Välja mõista AP-lt tütre MCK kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 08.09.2015 kuni MCK täisealiseks saamiseni (so kuni 30.09.2025) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
5.3.Välja mõista AP-lt poja RKK kasuks igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 08.09.2015 kuni RKK täisealiseks saamiseni (so kuni 15.06.2023) miinimummääras, so ulatuses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale.
5.4.Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Alates 01.01.2015 on igakuise elatise miinimummääraks 195 eurot.
5.5.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval TK pangakontole selgitusega „lastele elatis“.
5.6.Anda TK-le ainuõigus lastele väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste laste ülalpidamiseks.
5.7.Jätta rahuldamata MCK ja RKK tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõuded.
6.Rahuldada AP apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta maakohtu ja apellatsioonimenetluse kulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MCK (hageja I) ja RKK (hageja II) (seadusliku esindaja TK kaudu) esitasid 08.09.2015 hagi AP (kostja) vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppes TK ja AP kooselu 2014. aasta augustis ning laste isa kolis tütrega (hagejaga I) elama eraldi XXX, Tallinn asuvasse korterisse. 2014. aasta oktoobrist kolis isa juurde poeg (hageja II). Alates 2014. aasta oktoobrist on mõlemad lapsed elanud isa juures ja olnud tema ülalpidamisel. Kostja on viimase aasta jooksul ostnud hagejatele riideid ca 200 euro ulatuses, mille võrra vähendavad hagejad nõude tagasiulatuvat osa. Samuti on kostja ostnud hagejale I tahvelarvuti, mille maksumuse osas (250 eurot) vähendas hageja oma nõuet. 2015. aasta veebruari lõpust kolisid hagejad koos seadusliku esindajaga viimase uude elukohta, Tallinnas XXX, kus elavad tänaseni.
2(9)
Mõlemad hagejad on alaealised, kelle vanemaks on kostja. Seega on kostjal hagejate ees ülalpidamiskohustus. Kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud osaliselt ja ebakorrapäraselt, mistõttu esinevad alused nõudmaks kostjalt hagejate ülalpidamiskohustuse tagasiulatuvat ja edasiulatuvat täitmist. Hageja I nõudis tagasiulatuva elatise tasumist alates 08.09.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 924,65 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatise tasumist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 195 eurot kalendrikuus). Arvestuse aluseks on võetud 2014 elatisraha alammäär 177,50 eurot kalendrikuus (08.09.2014-31.12.2014 662,65 eurot) ja 2015 elatisraha alammäär 195 eurot kalendrikuus (01.01.2015-08.09.2015 1612 eurot). Lõppsummast (2 274,65 eurot) on maha arvestatud kostja poolt tasutud riiete ja jalanõude kulu 100 eurot ning kostja poolt ostetud tahvelarvuti maksumus 250 eurot. Hageja II nõudis tagasiulatuva elatise tasumist alates 01.11.2014 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 1 867 eurot ja alates hagiavalduse esitamisest igakuise elatise tasumist summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale (hetkel 195 eurot kalendrikuus). Arvestuse aluseks on võetud 2014 elatisraha alammäär 177,50 eurot kalendrikuus (01.11.201431.12.2014 355 eurot) ja 2015 elatisraha alammäär 195 eurot kalendrikuus (01.01.2015-08.09.2015 1612 eurot). Lõppsummast (1967 eurot) on maha arvestatud kostja poolt tasutud riiete ja jalanõude kulu 100 eurot. Hagejad palusid mõista välja elatise seaduses sätestatud alammääras selliselt, et vastavalt alammäära muutumisele muutub ka elatise suurus. Kostja vastus hagile ja menetluse edasine käik
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja teatas, et ei võta hagis esitatud asjaolusid omaks ega ole nõus hagiavalduse rahuldamisega. Kostja palus pikendada tähtaega omapoolsete seisukohtade ja vastuväidete esitamiseks. Lisaks palus kostja pikendada tähtaega seoses sooviga kasutada juristi abi, et esitada kohtule avaldus hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Maakohtu 09.11.2015 määrusega jäeti kostja taotlus tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis mõlemale lapsele välja elatise miinimummääras alates 08.09.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja I kasuks mõisteti kostjalt välja ka elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ajavahemiku 08.09.2014-07.09.2015 eest summas 1924,65 eurot. Hageja II kasuks mõisteti kostjalt välja ka elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.11.201407.09.2015 eest summas 1867 eurot. Kostjalt mõisteti hagejate kasuks välja ka menetluskulud 330 eurot koos käibemaksuga ja viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Maakohus tugines PKS § 97 p 1, § 101 lg 1, § 102 lg 2 sätestatule. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja ei esitanud ühtegi mõjuvat põhjust hagile sisuliselt vastamata jätmiseks. Miinimummääras elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav ega pane vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kostja ei ole väitnud, et tal oleks mistahes takistusi teenida sissetulekut, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks vähemalt miinimummääras, ilma et selletõttu oleks tema ise ebasoodsamas olukorras.
3(9)
Maakohus rahuldas hagejate tagasiulatuva elatise nõude PKS § 108 alusel ja mõistis hageja I kasuks tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 08.09.2014-07.09.2015 eest summas 1924,65 eurot ja hageja II kasuks tagasiulatuvalt elatise ajavahemiku 01.11.2014-07.09.2015 eest summas 1867 eurot. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jättis kohus hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hagejate menetluskulud. Apellatsioonkaebus
4.AP esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsus ja jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostjalt elatise väljanõudmine ei ole õige, sest kostja on oma alaealisi lapsi ülal pidanud. Kui aga kohtu arvates tuleks elatisraha siiski kostjalt välja nõuda, siis tuleks lähtuda seejuures kostja materiaalsest seisundist, samuti apellandi vajadustest ning tema tavalisest eluviisist ning lisaks ka sellest, et tegelikult on lapsed pärast poolte lahku kolimist elanud mõlema vanema juures ning kostja on andnud lastele elatist vahetult. Tagasiulatuv elatise nõue tuleb jätta rahuldamata. Jättes kostja taotluse hagile vastamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata, ei ole kohelnud kohus pooli võrdselt. Maakohus on ka ebaõigesti kohaldatud materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus ei arvestanud otsuse tegemisel kostja varalist seisundit ja samuti asjaolusid, kas ja mis ajast on lapsed oma isa juures ning kui palju on kostja neid materiaalselt toetanud. Maakohus oleks pidanud olema aktiivsem faktiliste asjaolude väljaselgitamisel (TsMS § 436 lg 6, § 230 lg 3-5). Formaalselt on kostja küll hagile vastanud, kuid tema vastus ei ole nõuetekohane. Lisaks on maakohus arvestanud vaid hagejate tõenditega. Kohus ei ole andnud objektiivset hinnangut kostja varalisele seisundile. Alates 2014. aasta augustist on lapsed olnud kostjaga vähemalt pool aega ning kostja on osalenud nende kasvatamisel ning ülalpidamisel poole miinimumpalga ulatuses. Lisaks sellele on kostja teinud kulutusi nende riietele, jalanõudele ja vaba aja veetmisele. Ka peretoetused laekusid kuni 2015. aasta augustini kostja pangakontole. Seega hagiavalduses väljatoodud ülalpidamiskuludest on kostja kandnud tegelikult poole miinimumpalga ulatuses ning esitatud tagasiulatuv elatise nõue ei ole mitte millegagi põhjendatud. Kokkusaamised lastega jäid harvemaks just vahetult enne seda kui laste isa esitas elatise nõudmise hagi kohtule. Alates 2015. aasta augustist hakkasid lapsed kostjat külastama harvemini ning sellest tingituna sooviski kostja esitada kohtule ka avalduse hooldusõiguse küsimuses ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Tekkinud olukorras on elatise nõue kindlalt seotud hooldusõiguse küsimusega, sest isa keelas lastel emaga igasuguse suhtluse, kuid vaatamata sellele käisid lapsed pärast kooli tihti ema juures, kus tehti koos õppetööd ning kostja ostis lastele ka vajalikke asju ning süüa, andes mõnikord toitu lastele isa juurde kaasa. Eksitavad on isa väited, et ema ei tundnud laste vastu huvi. Kostja töötab Ö OÜ-s klienditeenindajana ja töötasu (miinimumpalk) on tema ainus elatusallikas. Kui kostja tasuks hagejatele nõutud elatise, kahjustaks see kostja enda toimetulekut. Arvestades asjaolu, et lapsed viibivad osa ajast ema juures ja on siis tema ülalpidamisel, tuleb elatist vähendada alla miinimummäära ning tagasiulatuv elatisenõue tuleb jätta rahuldamata. TK ei ole ei kirjeldanud ega ka tõendanud, milline on tema rahaline panus laste ülalpidamisse. Kohus rikkus elatist välja mõistes ülalpidamiskohustuse proportsionaalsuse põhimõtet ja jagas vanemate vahel laste ülalpidamiskohustuse vääralt võrdsetes osades, kuigi isa sissetulek on mitu korda suurem ema sissetulekust. Kohus pidanuks isa varalise seisundi välja selgitama ja selleks vajadusel ka omal
4(9)
algatusel tõendeid koguma. Lisaks laekuvad lastele riigi poolt määratud igakuised rahalised vahendid isa arvele ning sedagi tuleks kasutada laste ülalpidamiseks. Kostja vaidleb vastu menetluskuludele. Viidates TsMS § 162 lg-le 4 leiab kostja, et kostjalt, kellelt mõisteti elatis välja kahe lapse ülalpidamiseks, ei ole mõistlik välja mõista vastaspoole võimalikke menetluskulusid. Hagejate esindaja võimalikud kulud tuleb jätta tema enda kanda, sest, et asjas, kus hagi esitati rahaliste vahendite ebapiisavuse motiivil, on hagejate esindaja teinud kulusid esindusele oma riisikol, sealhulgas on kohus kostja taotluse suhtes esindaja leidmiseks asunud seisukohale, et elatise menetluses ei ole juriidilised teadmised vajalikud. Vastus apellatsioonkaebusele ja menetluse edasine käik
5.Hagejad vaidlesid kostja esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2016 kirjaga andis kohus pooltele tähtaja nende varalist seisundit puudutavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks. 17.05.2016 esitas hagejate seaduslik esindaja kohtule tõendid oma varalise seisundi kohta. Kostja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt. Miinimummääras elatise väljamõistmise osas alates hagiavalduse esitamisest 08.09.2015 osas tuleb täiendada maakohtu põhjendusi, jättes maakohtu otsuse resolutsioon muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohtu otsus tuleb tühistada tagasiulatuva elatise väljamõistmise osas ja tagasiulatuva elatise nõue jääb rahuldamata. Hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja väljamõistetavate menetluskulude suurust. AP apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. I
7.Apellandi etteheide maakohtule seoses vastamistähtaja pikendamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmisega on põhjendamatu. Kostja poolt 08.11.2015 maakohtule esitatud taotluses on kostja soovinud menetlustähtaja pikendamist seoses õigusabi vajaduse ja sooviga esitada kohtule avaldus laste ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kostja palus pikendada ka hagile vastamise tähtaega, et esitada omapoolsed seisukohad ja vastuväited. Oma esialgses vastuses kostja hagis esitatud asjaolusid omaks ei võtnud ega nõustunud hagi rahuldamisega. Harju Maakohtu 09.11.2015 määrusega jäeti kostja taotlused tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et kostja ei olnud oma taotlust põhistanud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kostja senini esitanud kohtule avaldust seoses laste ühise hooldusõiguse osalise lõpetamisega. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väited seoses ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise sooviga.
8.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et maakohus ei ole piisaval määral täitnud TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid, sh asjaolude väljaselgitamise kohustust, mis oleks võimaldanud selgitada välja mõlema vanema varaline seisund. Maakohtu seisukoht, et miinimummääras elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav, ei põhine tõenditel. Kohus oleks pidanud kostjale selgitama, millised asjaolud tuleb kostjal esile tuua ja tõendada ehk mis annab alust miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks PKS § 102 lg 2 järgi. Kuna kostja ei esitanud ühtegi tõendit, oleks maakohus pidanud kohustama kostjat esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta
5(9)
ning vajadusel tegema ise järelepärimisi (TsMS § 230 lg 4 ja 5, vaata selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-21-15, p 11). Ringkonnakohus on maakohtu minetused kõrvaldanud, andes oma 26.04.2016 kirjaga vanematele võimaluse esitada ringkonnakohtule tõendeid ja selgitusi oma majandusliku seisundi kohta (II kd, tl 7-8). II
9.Järgnevalt hindab kolleegium esmalt edasiulatuva elatise nõudmise eeldusi ja põhjendatud suurust.
10.Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette (vt selle kohta Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 11). Seega olukorras, kus vanematel ei ole sõlmitud kokkulepet selle kohta, et kostja täidab omapoolset ülalpidamiskohustust laste suhtes nendele vahetult või muul viisil (nt lastele söögi ostmine), ei saa lugeda, et kostja on oma ülalpidamiskohustust laste ees täitnud PKS § 100 lg 2 ja 4 järgi. Eeltoodud põhjendustel ei ole käesoleval juhul arvestatav kostja väide, et ta on teinud kulutusi ka laste jalanõudele ja vaba aja veetmisele. Lisaks puudub pooltel vaidlus selle üle, et alates 2015. aasta augustist on lapsed külastanud ema varasemast vähem. Eeltoodu tõttu ei mõjuta kostja väited laste tema juures viibimisest ülalpidamiskohustuse täitmist alates hagiavalduse esitamisest.
11.Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on rõhutanud, et vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 3-2-1-17-16 p 11). Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja ei ole tuginenud asjaoludele, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja ei ole ka väitnud, et tal ei ole võimalik teenida praegusest suuremat sissetulekutPeretoetus võib küll katta osa laste vajadusest (RKTKo 3-2-1-124-15 p 16), kuid ka see ei anna alust välja mõista elatist seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas määras. . Seega ei esine kohtu hinnangul mõjuvat põhjust, mis võimaldaks PKS § 102 lg 2 alusel vähendada AP-lt väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
12.Ringkonnakohus on esitatud tõendite ja registriandmete põhjal selgitanud välja, et kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt saab ta sissetulekut Ö OÜ-st. Samas ei saa pangakonto väljavõtte põhjal teha järeldust, et Ö OÜ-st saadav töötasu on kosjta ainus sissetulek. Pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on kostja teinud augustist detsembrini 2014. aastal oma kontole regulaarselt sularaha sissemakseid, mis mõnel kuul on isegi ületanud Ö OÜ-st saadavat töötasu (kd II tl 151-154). Arvestades töötasu ja sularaha sissemakseid kokku, oli kolleegiumi
6(9)
arvutuste kohaselt kostja sissetulekuks augustist detsembrini 2014. aastal ca 1 000 eurot kuus. Samuti on kostja teinud sularaha sissemakse ka 08.05.2015 summas 320 eurot (kd II tl 142). Samal kuul oli kostja töötasu 330 eurot (kd II tl 142). Kostja on teinud sularaha sissemakseid ka augustis ja septembris 2015. aastal (09.08.2015 summas 150 eurot [kd II tl 145 pöördel], 11.09.2015 summas 50 eurot, 30.09.2015 summas 15 eurot [kd II tl 146 pöördel]). Lisaks on kostja saanud füüsiliselt isikult perioodil juunist detsembrini 2015. aastal ülekandeid summas 100-600 eurot (kd II tl 143-148 pöördel), mis mõnel kuul on ületanud kostja töötasu. Sularaha sissemakseid ja füüsilise isiku ülekandeid arvestades saab kostja sissetulekuks perioodil juulist detsembrini 2015. aastal lugeda kolleegiumi arvestuse kohaselt ca 700 eurot kuus. Eeltoodu annab põhjuse arvata, et kostjal on lisaks töötasule veel täiendavaid sissetulekuid. Seega ei ole kostja teinud usutavaks oma väidet, et nõutud elatise maksmine kahjustaks kostja enda toimetulekut. III
13.Ringkonnakohus on selgitanud välja ka hagejate seadusliku esindaja TK varalise seisundi. TK-le kuulub 50% kaasomandist XXX, Tallinn asuva korteriomandist. TK töötab T OÜ-s. Äriregistri andmetel on ta ka selle ettevõtte asutaja ning ainus osanik ja juhatuse liige. Palgatõendi kohaselt on TK töötasu T OÜ-s keskmiselt ca 144 eurot kuus (kd II tl 12). Palgatõendiga ei ole aga kooskõlas TK pangakonto väljavõttest nähtuv. Pangakonto väljavõtte kohaselt laekub T OÜ-lt TK-le regulaarselt maksed selgitusega „aruandva isiku kulud“ ning need maksed ületavad väidetud töötasu suurust. Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt on TK T OÜ-s saadav keskmine sissetulek perioodil septembrist detsembrini 2014. aastal ca 820 eurot ja perioodil veebruarist augustini 2015. aastal ca 770 eurot kuus. Lisaks nähtub pangakonto väljavõttelt ka sularaha sissemakseid: nt detsembris 2014. aastal ja jaanuaris 2015. aastal kokku 220 eurot (kd II tl 18, pöördel), juulis-augustis 2015. aastal kokku 420 eurot (kd II tl 24 pöördel – 25). Samuti on laekumisi füüsiliselt isikult (nt 19.01.2015 summas 250 eurot, kd II tl 18 pöördel, 24.02.2015 summas 200 eurot, kd II tl 20).
14.Tõenditest nähtuvat arvestades ei saa nõustuda kostja seisukohaga, et isa sissetulek on mitu korda suurem ema sissetulekust, mistõttu ei saaks jagada ülalpidamiskohustust vanemate vahel võrdselt. Ringkonnakohus järeldab tõenditest, et mõlemal vanemal on suhteliselt võrdsed võimalused oma laste ülalpidamiseks. Alusetu on kostja etteheide, et TK ei ole tõendanud, milline on tema rahaline panus laste ülalpidamisse. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsed elavad isa juures, ja sellest saab järeldada, et isa kannab laste elamis- ja toidukulud ning muud vajalikud kulud. Rahvastikuregistrist ei nähtu, et vanematel oleks veel lapsi peale hagejate.
15.Seetõttu on põhjendatud jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata osas, milles kostjalt on hagejate kasuks välja mõistetud elatis miinimummääras kummalegi lapsele alates hagi esitamisest 08.09.2015 kuni laste täisealiseks saamiseni. Seejuures tuleb arvestada ringkonnakohtu põhjendusi. IV
16.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks on põhjendatud. Ka tagasiulatuva elatise nõude puhul on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei ole kohtuotsusest nähtuvalt hinnanud tagasiulatuva elatise nõude rahuldamise eeldusi ega esitanud põhjendusi, miks kuulub tagasiulatuva elatise nõue rahuldamisele täies ulatuses.
17.Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt otsus nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12; 3-2-1-35-16, p 19). Riigikohus on märkinud, et järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse
7(9)
olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Lisaks saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest, mh sellest, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 14; 3-2-1-35-16, p 20).
18.Tagasiulatuva elatise nõude juures omab esiteks tähtsust asjaolu, et kuni 2015. aasta augustini elasid lapsed nii ema kui isa juures. Riigikohus on selgitanud, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (RKTKo 3-2-1-165-13 p 12). Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et lapsed elavad käesoleval ajal isa juures. Kostja on väitnud, et alates 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta augustini elasid lapsed nii ema kui isa juures, sh ema juures vähemalt pool aega, minnes ema juurde pärast kooli. Lapsed hakkasid kostjat külastama harvem alates 2015. aasta augustist. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et lapsed külastasid ema kuni 2015. aasta augustini, kuid ta ei tea, milline on olnud laste ema panus nende ülalpidamisesse (kd II tl 10 pöördel). Väitele, et lapsed elasid 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta augustini poole ajast ema juures, ei ole hagejate seaduslik esindaja vastanud. Arvestades, et hagejad on perioodil 2014. aasta augustist kuni 2015. aasta augustini viibinud kostja juures olulise osa ajast, mõjutab see tagasiulatuva elatise väljamõistmist, kuna eelduslikult pidi kostja kandma nende külastuste ajal hagejate ülalpidamiskulusid. Seetõttu oleks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostjale ebamõistlikult koormav. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus on rahuldanud hagejate tagasiulatuva elatise nõude. Selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. V
19.Ringkonnakohus peab põhjendatuks võtta uute tõenditena vastu hagejate poolt esitatud järgmised tõendid: 1) OÜ T 09.05.2016 tõend TK töötasu kohta; 2) Sotsiaalkindlustusameti 12.05.2016 tõendi peretoetuse kohta; 3) TK LHV pangakonto väljavõte perioodi 01.08.2014-08.09.2015 kohta; 4) TK Swedbank AS-i pangakonto väljavõte perioodi 09.09.2014-08.09.2015 kohta; 5) TK 2013-2015. aasta tuludeklaratsioonid; 6) kinnistusraamatu väljatrükk XXX, Tallinn kinnistu kohta. Hagejad on esitanud need tõendid vastavalt ringkonnakohtu 26.04.2016 kirjale. Tegemist on tõenditega, mis iseloomustavad TK majanduslikku seisundit, mille väljaselgitamine on vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
20.Samuti tuleb vastu võtta kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud järgmised tõendid: 1) AP SEB pangakonto väljavõte perioodist 01.05.2015 – 09.01.2016; 2) AP SEB pangakonto väljavõte perioodist 01.08.2014 – 30.04.2015; 3) AP LHV pangakonto väljavõte perioodist 01.08.2014 – 09.01.2016. Üürilepinguid ja toidu ning muid ostutšekke ei pea kolleegium vajalikuks uute tõenditena vastu võtta. Asjas ei ole vaidluse all kostja eluaseme- ja toidukulud. Lisaks nähtuvad need kulud pangakonto väljavõtetelt, mida kolleegium võtab uute tõenditena vastu. Pangakonto väljavõtted iseloomustavad kostja majanduslikku seisundit, mille väljaselgitamine on vajalik asja õigemaks lahendamiseks.
21.Maakohtu otsuse osalise muutmise tõttu on põhjendatud muuta ka menetluskulude jaotust (TsMS § 173 lg 3). Elatise nõude rahuldamist ja tagasiulatuva elatise rahuldamata jätmist arvestades on kolleegiumi arvates põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Samamoodi tuleb apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jaotada apellatsioonimenetluse
8(9)
menetluskulud (TsMS § 171 lg 1). Seoses sellega ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.