Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.05.2016, Tallinn
Tsiviilasi
DP hagi KT muutmiseks
Vaidlustatud lahend
Harju Maakohtu 22.12.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KT apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DP (ik XXXXXXXXXXX) Kostja KT (ik XXXXXXXXXXX, nimedega LP ja LO) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
2-15-12700 (T)
vastu
elatise
suuruse
(endiste
Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
Asjaolud ja menetluse käik
ülalpidamise ulatuses ei muutu seoses laste täisealiseks saamisega midagi. PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kuna hageja väidetel ei moodusta tema ülalpidamiskulud kuus suuremat summat kui kahekordne elatise miinimum, mis käesoleval ajal on 390 eurot kuus, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja ülalpidamiskulusid. Elatise suurendamiseks esineb alus, kuna hageja ülalpidamiskulud on praeguseks ajaks suurenenud võrreldes ajaga, kui hageja 2011 elatise hagi kohtusse esitas, sest hageja on suuremaks kasvanud ja üldteadaolevalt on suurema lapse ülalpidamiskulud suuremad. Suurenenud on ka elatise minimaalne määr, seega esineb alus elatise suuruse muutmiseks. Kostja peab olema suuteline maksma elatist nii oma alaealisele kui ka täisealisele lapsele seaduses sätestatud miinimummääras vaatamata sellele, et tal on lisaks elatise maksmise kohustusele kohustused nii krediidiasutuste ees kui ka kohtutäiturite vahendusel võlausaldajate ees. Kostja peab olema suuteline täitma lapse ülalpidamise kohustust vähemalt minimaalses määras. Kohus arvestas, et hageja on hetkel oma töövõimetu vanaema ülalpidamisel ja emalt ta elatist ei saa. Kostjal puudub õigus nõuda, et tema eest täidaks asenduskohustust lapse vanaema. Kohus suurendas kostjalt väljamõistetud elatist hageja kasuks seaduses sätestatud miinimummäärani, mis on pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast kuus alates hagi esitamisest kuni alaealise täisealiseks saamiseni või tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kui rohkem kui 21- aastaseks saamiseni. Apellatsioonkaebus
Riigikohus on 19.10.2015 määruse nr 3-2-1-119-15 p-s 10 avaldanud seisukoha, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes automaatselt ja et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Riigikohus selgitas samas lahendis, et PKS § 101 kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Harju Maakohus mõistis 24.08.2012 otsusega kostjalt välja igakuise elatise 125 eurot kuus alates 01.09.2012 kuni hageja täisealiseks saamiseni või tema õpingute jätkamisel kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hageja tõendama nende asjaolude muutumist, millele ta väited tuginevad ja kohus peab võtma aluseks elatise suuruse muutmise üle otsustamisel eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumi. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõude ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. Asjas oluliste asjaolude tuvastamata jätmise tõttu ei ole võimalik faktilisi asjaolusid võrrelda, et tuvastada, kas esinevad TsMS § 459 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud elatise suuruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal asjas olulised asjaolud esile tuua ja tõendada ning anda kostjale võimalus esitada omapoolselt olulised asjaolud ja need tõendada, tehes seejärel põhjendatud ja seadusliku otsuse. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.