Välja mõista DS ́ilt VT kasuks põhivõlg summas 3840 eurot ja viivis kuni 15.04.2016.a summas 548,03 eurot ning viivis võlgnetavalt põhivõlalt alates 16.04.2016.a VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhivõla kohase täitmiseni.
4.VT apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise
1(6)
Tsiviilasi nr 2-15-4831 esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.03.2015.a esitatud hagiavalduse ja 14.05.2015.a nõude täpsustuse kohaselt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 4026,43 eurot, viivis 276,33 eurot ning viivis protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas). Hageja palus mõista välja kostjalt ka menetluskulud ja tunnistada otsus viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.10.2007.a ühisvara jagamise lepingu ja elatise maksmise kokkuleppe, mille punkti 4.1. kohaselt kohustus kostja muuhulgas tasuma alates lepingu sõlmimisest hageja kontole igakuiselt järgneva kuu 15. kuupäevaks kolm tuhat Eesti krooni, kuid mitte vähem, kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäär, elatisena nende tol ajal alaealise tütre JS (isikukood XXXXXXXXXX) ülalpidamiseks kuni JS täisealiseks saamiseni ja lisaks juhul, kui JS pärast täisealiseks saamist õpib põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, siis ka kogu õppimise aja jooksul. Sama kokkuleppe punkti 4.2 kohaselt elatise tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,03% tähtajaks iga tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Õigeaegse tasumisega tekkisid probleemid alates 2010.a. Viimati tasus kostja elatist kokkuleppe alusel 07.02.2014.a. Aastatel 2012-2014.a ei maksnud kostja elatist regulaarselt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejaga sõlmiti leping siis, kui majandustõus oli haripunktis, millega kostja kohustus maksma elatist oma tütrele rohkem, kui seda võimaldas tema majanduslik seisund ja sel ajal kehtinud pool kuupalga alamäärast. Et täita oma kohustust tütre ees, oli kostja sunnitud majanduslanguse tingimustes töötama kolmel töökohal, sest lisaks oli vajalik tasuda ka veel elamiskulud ja õpingud EBS-is. Kostja on osalenud tütre kasvatuses nii palju kui võimalik, samuti on kostja aidanud teda materiaalselt. Tütar on viibinud tihti ka kostja ema juures Narvas. Hageja pöördus 2014.a suvel kostja poole sooviga, et ta ütleks oma tütrest lahti ja sel juhul oleks ta kostjat vabastanud elatise maksmisest. Kostja keeldus, kuid kuna hageja andis mõista, et ta ei vaja kostja poolt makstavat elatist, siis edaspidi kostja hagejale seda ei maksnud. Sellest ajast on pooltevahelised suhted olnud pingelised. Kuna lapse kasvatuses peavad mõlemad lapsevanemad osalema võrdselt, palus kostja kohtul tuvastada, kui suurel määral rahalises ulatuses panustas hageja tütresse alates oktoobrist 2007.a ning kas hagejal oli võimalik igakuiselt panustada 191 eurot lapse kasvatamiseks. Kostja palus tuvastada hageja sissetulek, kohustused ja kulutused lapsele perioodil oktoober 2007.a – veebruar 2015.a. Kui kohus tuvastab, et hageja on teinud rohkem kulutusi, kui kostja, siis mõista kostjalt välja pool summast, mis ületab kostja poolt antud perioodil makstud hüvitist, kuid mitte rohkem kui on hagi summa. Kostja palus mitte arvestada 2010.a märtsi summat, kuna see on aegunud. Kui hagimenetluse ajal aegub veel mõni nõue, siis mitte arvestada neid nõudeid. Kostja palus menetluskulud jagada hagejaga proportsionaalselt väljamõistetud summale. Juhul kui kohus rahuldab mingis ulatuses hagi, siis soovis kostja, et temale kohus koostaks maksegraafiku. Kui kohus leiab, et hageja on vähem panustanud, kui kostja, siis palus kostja jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
2(6)
Tsiviilasi nr 2-15-4831 Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus tegi 14.01.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt on ülalpidamiskohustuse rikkumisega kohtu hinnangul tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kohus selgitas, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Kui hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras ei hinda kohus hageja kulude põhjendatust. Lapsevanemate vahel on sõlmitud elatise maksmise kokkulepe. Hagis väidetu kohaselt lapse isa ei ole elatist maksnud vastavalt kokkuleppele. Riigikohus märkis lahendis 3-2-1-120-14, et PKS § 100 lg 2 järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut (Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13). Kokkulepe elatise kohta lapsele on sõlmitud kuni lapse täisealiseks saamiseni. Jelizaveta Sizova on täisealiseks saanud 17.02.2015.a. Hagis on taotletud elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist s.o enne 27.03.2015.a. Riigikohus on selgitanud, et seadus ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi (sh kohtu kinnitatud kompromissi) muutmist tagasiulatuvalt (Riigikohtu lahend 3-2-1-2-09). Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut (Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13). Riigikohus on asunud ka seisukohale, et TsMS § 459 ja 497 ei näe ette vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt. Kohus leidis, et juhindudes eeltoodust, et puudub hagejal alus tagasiulatuva elatise nõudmiseks. 01.07.2010.a kehtiva PKS järgi saab alaealise lapse elatise nõude kohtusse hagejana esitada laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem (Riigikohtu lahend 3-2-1-130-14). Sellest lähtuvalt ei saa laps, kes on hagejaks enne täisealiseks saamist nõuda ka tagasiulatuvalt elatist, kuid käesolevas asjas ei ole hageja laps, vaid lapse seaduslik esindaja. Seega leidis kohus, et hagejale elatise nõude õigust sätestatud ei ole vastavalt perekonnaseadusele ja Riigikohtu seisukohtadele. PKS § 97 lg 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama täisealiseks saanud laps. Elatisenõude on 27.03.2015.a esitanud hageja, s.o pärast lapse täisealiseks saamist seega jälle seaduse (PKS § 97) kohaselt selleks õigustamata isik, mistõttu tuleb hagi jätta ka selles osas rahuldamata. Eelnimetatud seisukohta on kinnitanud ka 3-2-1-119-15 Riigikohtu lahend, et PKS § 97 p 2 järgne täisealiseks saanud õppiva lapse elatisenõue on iseseisev nõue, mitte PKS § 97 p-s 1 sätestatud alaealise lapse elatisenõude jätk, mistõttu ei või kohus mõista alaealise lapse kasuks välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus Harju Maakohtu 14.01.2016.a otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palus hageja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Hageja palus menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kaebuse kohaselt leidis hageja, et maakohus on rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige lahendi. Harju Maakohtu 30.04.2015.a menetluse uuendamise määrusest nähtub, et kohus nõustus hagejaga, et nõue tuleneb poolte vahel 04.01.2007.a sõlmitud elatise maksmise kokkuleppest, seega tuleneb hageja nõue kostja vastu võlaõigusseadusest. Tegemist on lepinguliste suhetega. Jelizaveta Sizova on poolte ühine laps, kes on 17.02.2015.a saanud täisealiseks. Maakohus rikkus kaevatava otsuse tegemisel materiaalõiguse norme ajades segi asjaolud, et hagi aluseks oli VÕS § 101 lg 3 alusel tekkiv nõue kahju hüvitamiseks mitte elatise nõudmine tagasiulatuvalt. Käesolevas asjas ei ole kunagi tehtud mingit kohtuotsust. Pooled ei ole kohtu poole samas asjas pöördunud. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 3 ja 4 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Otsust
3(6)
Tsiviilasi nr 2-15-4831 tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. TsMS § 328 lg 2 kohaselt tagab kohus poolele võimaluse vastaspoole taotlustele ja faktilistele väidetele vastata. Hageja leidis, et kohus on valesti hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kohus lähtudes sellest, et tegemist on elatisnõuetega jättis hagi rahuldamata põhjusel, et laps on juba täisealiseks saanud. Kahjunõude alus on leping, mitte perekonnaseadus. Maakohus rikkus kaevatava otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ( TsMS § 442 lg 8). Kohus ei ole kohtuotsuses selgitanud, miks ta hindas hagiavalduses toodud asjaolusid erinevalt hagejast, millega rikkus TsMS § 442 lg 8. Kohtuotsuses aga puuduvad põhjendused. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse osaliselt.
7.Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et käesolevas menetluses esitati lapse elatisenõue lapse ema poolt lapse isa suhtes. Elatisenõue on aga lapsel ning seetõttu ei ole lapse emal lapse isa suhtes nõuet, mistõttu jättis maakohus hagi rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu. Maakohus eksis haginõude kvalifitseerimisel. Kuigi hageja selgitas, et hageja on lapse ema ja kostja on lapse isa, ei esitanud hageja käesolevas menetluses perekonnaseadusest tulenevat alaealise lapse elatise nõuet. Hageja esitas kostja suhtes lepingust tuleneva nõude, tuginedes sellele, et hageja ja kostja sõlmisid omavahel 04.10.2007.a kokkuleppe (vt t lk 9 jj), mille p-des 4.1. ja 4.2. leppisid hageja ja kostja omavahel kokku selles, et kostja kohustub tasuma hagejale igakuiselt 3000 krooni, kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Maksed tuli teha ja need muutusid sissenõutavaks iga kuu 15ndaks kuupäevaks. Viidatud punktides lepiti kokku ka selles, et tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda hagejale viivist 0,03% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega esitas hageja kostja suhtes lepingust tuleneva nõude, tuginedes sellele, et kostja võttis lepinguga kohustuse just hageja ees.
8.Eespool toodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja lepingust tulenev nõue kostja suhtes. Nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1 koosmõjus viidatud lepingu p-ga 4.1. Hageja tõi maakohtu menetluses esile need kuud, mille osas ei ole kostja makseid tasunud. Kostja ei vaielnud sellele vastu ja ei tõendanud, et ta oleks hageja poolt väidetud kuudel makseid teinud.
9.Kostja esitas esimese hagetava makse osas aegumise vastuväite. Esimene hagetav makse tuli teha märtsis 2010.a. Käesolev hagi esitati 27.03.2015.a. Eespool asus kohus seisukohale, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Seega on viidatud nõue aegunud ja esimese hagetava kuumakse osas ei saa hagi rahuldamisele kuuluda.
10.Kostja palus kohaldada aegumist ka hilisemate maksete osas juhul, kui mõni hiljem sissenõutavaks muutunud nõue peaks kohtumenetluse ajal aeguma. Ringkonnakohus selgitab kostjale, et TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega. Seega ei saa kohtumenetluse ajal täiendavad nõuded aeguda.
4(6)
Tsiviilasi nr 2-15-4831
11.Hageja tõi esile, et kostjal on tasumata kokku 21 kuu maksed. Üks viidatud kuumaksetest on aegunud. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale 20 kuu maksed. Vastavad maksed on arvestatud perioodi eest alates aprill 2012.a. Hageja soovib saada iga hagetava kuumakse eest 192 eurot. Kuna hageja ja kostja vahelise kokkuleppe kohaselt tuli kostjal hagejale maksta igas kuus 3000 krooni kuid mitte vähem kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär, ei ületa hageja poolt iga kuu eest nõutud 192 eurot lepinguga ette nähtud summat, mistõttu tuleb hagi põhivõla nõude osas rahuldada summas (20x192=) 3840 eurot.
12.Hageja esitas kostja suhtes ka viivisenõude. Hageja esitas viivisenõude selliselt, et kuni hagi esitamiseni arvestas hageja iga makse osas viivise välja. Vastava perioodi osas nõuab hageja viivist lepingus kokku lepitud määras, so 0,03% iga viivitatud päeva eest. Ringkonnakohus leiab, et selle viivise osas võib lähtuda hageja poolt esitatud arvestustest (t lk 39). Vastavas tabelis on esitatud kõik võlgnetavad summad, viivitatud päevad, viivisearvestus iga üksiku summa osas ja viivis summaarselt ning kõikide viiviste summa. Vastavast arvestusest tuleb maha arvestada 2010.a märtsikuu makse eest arvestatud viivis, sest vastav põhivõlg on aegunud. Ringkonnakohus kontrollis hageja viivisearvestust ning vigu arvestuses ei nähtunud. Eespool toodust tulenevalt on viivis perioodi eest enne hagi esitamist summas 222,21 eurot.
13.Alates hagi esitamisest palub hageja viivise välja mõista seadusjärgses määras. Seadusjärgne määr on kokkulepitud määrast väiksem. Hagi esitati 27.03.2015.a. Seega tuleb 2015.a eest arvestada viivist 279 päeva eest. Kohus arvestab viivise välja kuni ringkonnakohtu otsuse kuulutamiseni, so kuni 15.04.2016.a. Seega tuleb 2016nda aasta eest arvestada viivist 106 päeva eest. Viivist tuleb arvestada määras 8,05% aastas (VÕS § 113 lg 1 lause 2). Viivist tuleb arvestada põhivõlalt, so summalt 3840 eurot. Seega tuleb 2015nda aasta eest arvestada viivist järgmiselt 3840x8,05:100:365x279=236,29 eurot. 2016nda aasta eest tuleb arvestada viivist järgmiselt: 3840x8,05:100:366x106=89,53. Seega viivis kokku on 222,21+236,29+89,53= 548,03 eurot.
14.Alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast tuleb viivis välja mõista protsendina tasumata põhivõlalt seaduses sätestatud määras.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostja poolt esitatud vastuväidetega, et maakohtu otsus on õige põhjusel, et kostja soovis vaidlusaluse lepinguga võtta endale alaealise lapse suhtes ülalpidamiskohustuse. Perekonnaseaduse kohaselt ei ole keelatud, et alaealise lapse ülalpidamiseks kohustatud isikud reguleerivad omavahelise sisesuhte raames seda, kuidas ja millistes osades kohustatud isikud ülalpidamiskohustust täidavad. Käesoleval juhul leppisidki ülalpidamiseks kohustatud isikud omavahel kokku, et kostja tasub hagejale igakuiselt konkreetse rahasumma. Vastavat kokkulepet ei saa mõista selliselt, et kostja oleks võtnud kohustuse alaealise lapse ees või et kostja oleks soovinud võtta üksnes seda kohustust, mis tema suhtes seadusest tulenevalt nii või teisiti kehtib. Vaidlusalune kohustus võeti hageja ees ja vaidlusaluses kokkuleppes nõustus kostja suurema kohustusega, kui see, mis minimaalselt seadusest tuleneb.
16.Kostja palus, et kohus selgitaks välja, kui palju on hageja lapse ülalpidamiseks raha kulutanud. See asjaolu ei saa käesoleva vaidluse lahendamist mõjutada. Vaidlusalusest kokkuleppest ei tulenenud, et kostjal lasub kohustus panustada lapse ülalpidamisse üksnes sama palju kui seda teeb hageja. Kokkuleppest ei tulenenud ka seda, et kostja peaks maksma raha
5(6)
Tsiviilasi nr 2-15-4831 üksnes siis, kui hageja on kulutused eelnevalt teinud. Kokkuleppe kohaselt tuli kostjal maksta hagejale raha igakuiselt, kindlaks määratud summades.
17.Ka need kostja vastuväited, et vaidlusalune kokkulepe sõlmiti ajal, mil majanduslangus ei olnud veel alanud ja et hiljem ei olnud enam kostjal võimalik sedavõrd suuri makseid teha, ei saa tingida hagi rahuldamata jätmist. Kehtivaid kokkuleppeid tuleb täita seni kuni kokkuleppeid ei ole muudetud või lõpetatud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalune kokkulepe ei kehtiks.
18.Kuna hagi rahuldatakse suuremas osas, tuleks enamus menetluskuludest jätta kostja kanda. Kuna hageja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda, tuleb sellest taotlusest lähtuda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis menetluskulusid välja ei mõisteta.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.