Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

tervishoiu ja hariduse suhtes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 02.02.2016 määrusega avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks eraldi menetlusse. Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja puudutatud isik koos 2001 - oktoober 2015 ning kooselust on sündinud 2 last: XX.XX.XXXX poeg G ja XX.XX.XXXX tütar G. Avalduse põhjendustel on perekonnas aastaid kestnud puudutatud isiku I poolne vaimne ja füüsiline terror. Näiteks jaanuaris 2015 jäeti avaldaja koos pojaga värava taha, avaldajat tuppa ei lastud, tütar aga sai nuttes isaga kokkuleppe, et võtab oma asjad. Puudutatud isik I filmis irvitades last, kes oma ja osalt ka oma ema asju pakkis. Avaldaja elas koos tütrega nädalavahetuse oma õe juures. Kuivõrd esmaspäeval oli lapsel vaja kooliasju, palusid avaldaja ja tütar koju tagasi. Veebruaris – märtsis 2015, kui poeg koolis haigestus ja avaldaja ta koolist koju tõi, võttis puudutatud isik I väravalt voolu välja ning käskis poeg linna oma õe juurde viia. Märtsis 2015 keelas puudutatud isik I pojal avaldajale väravat avada. Kui avaldaja koos tütrega koju sai, ei lubanud isa enam pojal väravat avada ning seetõttu jäi tütrel linna trenni minemata. Juunis 2015 jäeti avaldaja koos pojaga värava taha. Kui puudutatud isik I koju jõudis ja avaldajat märkas, rebis ta lapse ees avaldajat kõri pidi majast välja. Kui puudutatud isik I hoovis toimetas, pääses avaldaja tuppa ja lukustas end lapse tuppa. Seepeale lõhkus puudutatud isik I uksepiida, et avaldajat juukseid- ja jalgupidi trepist alla ja välja vedada. Kuivõrd auto oli garaažis, lukustas avaldaja end autosse, misjärel mees lukustas garaažiuksed ja avaldaja oli garaažis luku taga kella 14:00-st kuni 20.00-ni. 2015 augusti alguses läksid avaldaja ja puudutatud isik I tülli ning mõlemal lapsel kästi avaldaja „välja visata“. Mõlemad lapsed nutsid ja palusid ema, et ta ära läheks, kuna lapsed ei tahtvat näha, kuidas puudutatud isik I avaldajale haiget teeb. Avaldaja ööbis sel ööl autos. 05.10.2015 töölt hiljem koju jõudes oli väravatest vool välja võetud ja värav lukustatud. Avaldaja veetis õhtu ja pool ööd õues koera magamisaluseks olnud teki sisse mässituna, kus puudutatud isik I ja lapsed teda nägid. Avaldaja selgitusel olevat hiljem selgunud, et see olnud karistus puudutatud isiku I isa sünnipäevale mitteminemise eest. Avalduse kohaselt tuli avaldajal kooselu vältel pidevalt taluda alandamist, alusetut süüdistamist petmises ning aina süvenevat vaimset ja füüsilist vägivalda, mida nägid pealt ka lapsed. Perenõustaja juurde minekust on puudutatud isik I keeldunud. Avaldaja on pärast poolte lahkuminekut kohtunud lastega kooli juures või pärast trenni, kuid kokkusaamised olid raskendatud. Pärast avaldaja pöördumisest lastekaitsesse takistab puudutatud isik I avaldajal pärast kooli ja trenni lastega kohtumist ning on blokeerinud ema telefonikõned lastele. Aastate jooksul on puudutatud isik I visanud poolte ühisest kodust välja peale avaldaja ka lapsi, nimetades neid korduvalt „abordi jäänusteks“ ning kasutades laste suhtes äärmiselt labaseid ja inetuid väljendeid. Lapsed kardavad isa ja on isa äkkvihahoogude ennetamise nimel tegema kõike. Avaldaja palub osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ja anda talle üle otsustusõigus laste igakordse viibimiskoha, tervishoiu ning hariduse suhtes. PH vastuavaldus ja vastus avaldaja avaldusele

elukoha), tervishoiu ja hariduse suhtes. Laste isa palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada tema vastuavaldus. Laste isa ei ole nõus muutma laste elu-, kooli- ning treeningute kohta. Lapsed on harjunud praeguse elukorraldusega. Puudutatud isiku I kinnitusel ei ole ta takistanud lastel avaldajaga suhelda, vaid see on laste soov. Lapsed elavad isa elukohas ja käivad XXXX XXXXXXXXXXXX ning nende õpiedukus on väga hea. Enne avaldaja lahkumist suhtusid lapsed koolitöödesse jahedamalt. Laste huvidest lähtuvalt on nendel mugavam ja turvalisem elada isa juures. Avaldaja elab üürikorteris, mis tingiks tulevikus lastele elukoha- ja koolivahetusi. Samuti ei ole teada, kas lastel on ema juures ettenähtud omaette toad. Isa juures on lastel paremad majanduslikud tingimused. Puudutatud isikul on majanduslik valmisolek laste kasvatamiseks. Ema juures viibides oleksid lapsed oma sõpruskonnast välja arvatud. Kuni praeguse ajani on mõlemad vanemad hoolitsenud laste tervise eest ja mõlemal on hingeline seotus lastega, kuivõrd mõlemad vanemad elasid koos lastega sünnist saadik. Siiski on puudutatud isik I olnud rohkem pühendunud, hoolitsenud söögitegemise eest, pesnud pesu, koristanud ja viinud ning toonud lapsed koolist. Kuivõrd avaldaja oli pidevalt hõivatud tööga, siis tegi puudutatud isik I nimetatud toiminguid peamiselt üksinda. Puudutatud isik I palus tema avaldus rahuldada. Vastused avaldustele

Maakohtu määrus

(määruse p 26), et juhul, kui lapsed näevad vanematevahelist vägivalda pealt, on see lapsele avaldatav kahjulik mõju, kuivõrd taoline käitumine on lapse jaoks traumeeriv. Samas on kohus lähtunud eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohast, et ei nähtu, et laste isa käitumine on laste suhtes olnud traumeeriv. Määruse p-s 10 oli kirjas, et poja seisukoht, et ta ei suuda seda kõike aktsepteerida, mida ema neile teinud on ning ta ei soovi emaga ei suhelda ega ka kokku saada. Ka tütre sõnul on ta ema peale solvunud ning ei soovi temaga suhelda. Eestkosteasutus, lastele määratud esindaja ega psühhiaater ei ole välja toonud põhjuseid, mis lastega tegelikult toimub, mis on nende reaalne vajadus. Laste öeldu puhul on tegemist ütlustega, mis sisaldavad isa lauseid, mida viimane on kasutanud laste ees emaga rääkides. Apellandi arvates on üks vanem andnud oma negatiivse suhtumise teise vanemasse üle lastele ja lapsed on kooselava vanema mõju all. Lastele on üle kandunud vanema kontrastne sõnavara ja maneer ning vastandlik käitumine, milline avaldub suurel määral isa käitumises. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-07 p-s 24 kirjutanud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Seega võivad teatud juhul ühe vanema ähvardavad telefonikõned teisele vanemale olla käsitatavad lapsele kahjuliku mõju avaldamisena. Kuid vanemate omavaheliste telefonikõnede sisu ei pea iseenesest jõudma lapseni. Praegusel juhul on aga lasteni jõudnud info läbi nende enda telefoni ning lapsed on näinud isa suhtumist emasse kirjapildis. Kohtul tuleks määrata erapooletu asjatundja, kes selgitaks välja need põhjused, miks lastes on kujunenud selline arusaamine. Kuna lastega koos elav vanem ei suuda julgustada lapsi suhtlema eraldi elava vanemaga, tuleks olukorra lahendamiseks kaasata erieeskostja, kes selgitaks lastele vanemaga suhtlemist ja vanemasse suhtumist. Avaldajale teadaolevalt puudub laste isal regulaarne sissetulek. Kooselust mäletab apellant, et sisuliselt laste isal vastavad vahendid puudusid. Maakohus on jätnud menetluses selle välja selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang puudutatud isiku I väidetele tema majandusliku ja tervisliku olukorra kohta. Vastused määruskaebusele

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Menetluse edasine käik

Maakohtul tuleb lapsed ära kuulata. Vajadusel tuleb kaasata protsessi psühholoog, nagu märkis eestkosteasutus vastuses määruskaebusele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt selgitanud puudutatud isikule II tema iseseisvat kaebeõigust. TsMS § 533 lg 1 kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul tuleb laps enne asja lahendamist ära kuulata. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 696 lg 3 kohaselt ei ole määrus kassatsiooni korras vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.