lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-17932/33

Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.04.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-17932/33
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok- Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

14.04.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-17932

Tsiviilasi

K-VV avaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja avaldajale otsustusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha), tervishoiu ja hariduse suhtes ning PH vastuavaldus alaealise lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja temale otsustusõiguse andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.02.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K-VV määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Avaldaja: K-VV (ik XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janne Kivistik Puudutatud isik I: PH (ik XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova Puudutatud isik II: GH (ik XXXXXXXXX) Puudutatud isik III: GH (ik XXXXXXXXXX) Puudutatud isikute II ja III esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Ilya Zuev Eestkosteasutus: Rae vald Rae Vallavalitsuse kaudu

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Harju Maakohtu 25.02.2016 määrus ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 09.10.20262-26-4526/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 09.10.20262-26-100024/18Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.10.20262-26-9122/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.10.20262-24-14955/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.10.20262-25-4027/75Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 07.10.20262-26-8642/20Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja K-VV avaldus
1.K-VV (avaldaja, laste ema) esitas 27.11.2015 maakohtule avalduse tema ja PH (puudutatud isik I, laste isa) ühiste laste GH (sünd XX.XX.XXXX/puudutatud isik II, poeg) ja GH (sünd XX.XX.XXXX/puudutatud isik III, tütar) ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuotsustusõiguse üleandmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh elukoha),

tervishoiu ja hariduse suhtes ning suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Maakohus eraldas 02.02.2016 määrusega avalduse lastega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks eraldi menetlusse. Avalduse kohaselt elasid avaldaja ja puudutatud isik koos 2001 - oktoober 2015 ning kooselust on sündinud 2 last: XX.XX.XXXX poeg G ja XX.XX.XXXX tütar G. Avalduse põhjendustel on perekonnas aastaid kestnud puudutatud isiku I poolne vaimne ja füüsiline terror. Näiteks jaanuaris 2015 jäeti avaldaja koos pojaga värava taha, avaldajat tuppa ei lastud, tütar aga sai nuttes isaga kokkuleppe, et võtab oma asjad. Puudutatud isik I filmis irvitades last, kes oma ja osalt ka oma ema asju pakkis. Avaldaja elas koos tütrega nädalavahetuse oma õe juures. Kuivõrd esmaspäeval oli lapsel vaja kooliasju, palusid avaldaja ja tütar koju tagasi. Veebruaris – märtsis 2015, kui poeg koolis haigestus ja avaldaja ta koolist koju tõi, võttis puudutatud isik I väravalt voolu välja ning käskis poeg linna oma õe juurde viia. Märtsis 2015 keelas puudutatud isik I pojal avaldajale väravat avada. Kui avaldaja koos tütrega koju sai, ei lubanud isa enam pojal väravat avada ning seetõttu jäi tütrel linna trenni minemata. Juunis 2015 jäeti avaldaja koos pojaga värava taha. Kui puudutatud isik I koju jõudis ja avaldajat märkas, rebis ta lapse ees avaldajat kõri pidi majast välja. Kui puudutatud isik I hoovis toimetas, pääses avaldaja tuppa ja lukustas end lapse tuppa. Seepeale lõhkus puudutatud isik I uksepiida, et avaldajat juukseid- ja jalgupidi trepist alla ja välja vedada. Kuivõrd auto oli garaažis, lukustas avaldaja end autosse, misjärel mees lukustas garaažiuksed ja avaldaja oli garaažis luku taga kella 14:00-st kuni 20.00-ni. 2015 augusti alguses läksid avaldaja ja puudutatud isik I tülli ning mõlemal lapsel kästi avaldaja „välja visata“. Mõlemad lapsed nutsid ja palusid ema, et ta ära läheks, kuna lapsed ei tahtvat näha, kuidas puudutatud isik I avaldajale haiget teeb. Avaldaja ööbis sel ööl autos. 05.10.2015 töölt hiljem koju jõudes oli väravatest vool välja võetud ja värav lukustatud. Avaldaja veetis õhtu ja pool ööd õues koera magamisaluseks olnud teki sisse mässituna, kus puudutatud isik I ja lapsed teda nägid. Avaldaja selgitusel olevat hiljem selgunud, et see olnud karistus puudutatud isiku I isa sünnipäevale mitteminemise eest. Avalduse kohaselt tuli avaldajal kooselu vältel pidevalt taluda alandamist, alusetut süüdistamist petmises ning aina süvenevat vaimset ja füüsilist vägivalda, mida nägid pealt ka lapsed. Perenõustaja juurde minekust on puudutatud isik I keeldunud. Avaldaja on pärast poolte lahkuminekut kohtunud lastega kooli juures või pärast trenni, kuid kokkusaamised olid raskendatud. Pärast avaldaja pöördumisest lastekaitsesse takistab puudutatud isik I avaldajal pärast kooli ja trenni lastega kohtumist ning on blokeerinud ema telefonikõned lastele. Aastate jooksul on puudutatud isik I visanud poolte ühisest kodust välja peale avaldaja ka lapsi, nimetades neid korduvalt „abordi jäänusteks“ ning kasutades laste suhtes äärmiselt labaseid ja inetuid väljendeid. Lapsed kardavad isa ja on isa äkkvihahoogude ennetamise nimel tegema kõike. Avaldaja palub osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste suhtes ja anda talle üle otsustusõigus laste igakordse viibimiskoha, tervishoiu ning hariduse suhtes. PH vastuavaldus ja vastus avaldaja avaldusele

2.22.12.2015 esitas puudutatud isik I vastuavalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning avaldajale ainuotsustusõiguse andmiseks laste igakordse viibimiskoha (sh

elukoha), tervishoiu ja hariduse suhtes. Laste isa palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada tema vastuavaldus. Laste isa ei ole nõus muutma laste elu-, kooli- ning treeningute kohta. Lapsed on harjunud praeguse elukorraldusega. Puudutatud isiku I kinnitusel ei ole ta takistanud lastel avaldajaga suhelda, vaid see on laste soov. Lapsed elavad isa elukohas ja käivad XXXX XXXXXXXXXXXX ning nende õpiedukus on väga hea. Enne avaldaja lahkumist suhtusid lapsed koolitöödesse jahedamalt. Laste huvidest lähtuvalt on nendel mugavam ja turvalisem elada isa juures. Avaldaja elab üürikorteris, mis tingiks tulevikus lastele elukoha- ja koolivahetusi. Samuti ei ole teada, kas lastel on ema juures ettenähtud omaette toad. Isa juures on lastel paremad majanduslikud tingimused. Puudutatud isikul on majanduslik valmisolek laste kasvatamiseks. Ema juures viibides oleksid lapsed oma sõpruskonnast välja arvatud. Kuni praeguse ajani on mõlemad vanemad hoolitsenud laste tervise eest ja mõlemal on hingeline seotus lastega, kuivõrd mõlemad vanemad elasid koos lastega sünnist saadik. Siiski on puudutatud isik I olnud rohkem pühendunud, hoolitsenud söögitegemise eest, pesnud pesu, koristanud ja viinud ning toonud lapsed koolist. Kuivõrd avaldaja oli pidevalt hõivatud tööga, siis tegi puudutatud isik I nimetatud toiminguid peamiselt üksinda. Puudutatud isik I palus tema avaldus rahuldada. Vastused avaldustele

3.Eestkosteasutuse vastuse kohaselt pöördus avaldaja 28.10.2015 lastekaitsespetsialisti poole, et tal puudub võimalus suhelda oma lastega. Lastekaitsespetsialist suhtluskorda ei koostanud, kuna puudutatud isik I seda ei soovinud. Eestkosteasutus juhtis tähelepanu asjaolule, et puudutatud isikule I pakuti välja varianti kohtuda emaga Rae Vallavalitsuse ruumides, et leppida kokku suhtluskord, kuid laste isa keeldus. Eestkosteasutus külastas puudutatud isiku I ja laste elukohta ning vestluses ilmnes, et kui vanemad koos elasid, oli kodune õhkkond närviline. Praeguseks on lapsed harjunud, et ema nendega koos ei ela. Tütre sõnul olevat emale olnud kõige tähtsam töö ja nendega oli tegelnud rohkem isa. Eestkosteasutuse vastuse kohaselt selgitas puudutatud isik I neile, et ta ei olevat takistanud lastel emaga suhtlemist, blokeeris vaid ema kõned laste telefonidele. Protsessi kaasatud lastepsühhiaatri II sõnul soovivat lapsed elada isaga ning emaga mitte suhelda ega kohtuda. Olukord, kus lapsed keelduvad emaga suhtlemast, ei ole tavapärane. Samas ei olevat alust väita, et lapsed on isa poolt mõjutatud. Eestkosteasutus toetas puudutatud isiku I avalduse rahuldamist.
4.Laste esindaja palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ja rahuldada puudutatud isiku I avaldus. Lapsed on esindajale kinnitanud, et nad soovivad elada isa juures ning emaga suhelda ega kohtuda ei taha. Laste isa avaldas esindajale, et ta ei ole laste ema suhtes füüsilist vägivalda kasutanud. Esindaja leidis, et lastevanemate vahel on pikaajaline konflikt, kuid see ei puutu asjasse.

Maakohtu määrus

5.Maakohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja rahuldas puudutatud isiku I avalduse. Kohus lõpetas osaliselt vanemate ühise hooldusõiguse ja andis puudutatud isikule I otsustusõiguse otsustada laste viibimiskoha, hariduse ja tervise küsimusi. Avalduse kohaselt oli kooselu lõppemise põhjuseks puudutatud isiku I aastaid kestnud vaimne ja füüsiline terror avaldaja suhtes. Samas ei toonud eestkosteasutus ega laste esindaja välja asjaolusid, et laste isa käitumine oleks laste suhtes traumeeriv ja nende huve kahjustav. Avaldaja ei ole pöördunud politseisse ja kohus asus seisukohale, et avaldaja väited puudutatud isiku I vägivaldsuse kohta olid tõendamata. Kohtu arvates olid mõlemad vanemad võimelised lapsi kasvatama ja nende eest hoolitsema, kuid ühise hooldusõiguse jätkamine ei ole laste huvides. Vanemate omavahelised suhted on äärmiselt pingestatud ja nad ei suuda hooldusõiguse teostamiseks vajalikku koostööd teha suurte erimeelsuste tõttu. Kohtu veendumusel on lastel isa juures tagatud turvaline ja stabiilne elukeskkond. Kohus leiab, et avaldaja ärakolimisel ja puudutatud isiku II õpitulemuste langemisel võib olla põhjuslik seos, kuid see ei viita, et puudutatud isiku II psüühika on isast tulenevalt ohus. Puudutatud isiku II õpitulemuste langus võib olla põhjustatud vanematevahelistest erimeelsustest jm. Kohus tuvastas, et mõlemal lapsevanemal on valmisolek lapsi kasvatada ja laste huvid on mõlema vanema juures tagatud. Seega tuli asja lahendamisel lähtuda laste soovist. TsMS § 5521 lg 1 sätestab kohtu kohustuse ära kuulata vähemalt 10-aastane laps isiklikult. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kohus leidis, et laste ärakuulamine ei ole põhjendatud, kuna see ei aita kaasa asja lahendamisele, sest lapsed on väljendanud soovi elada isaga. Kohus jättis avaldaja avalduse rahuldamata ja rahuldas puudutatud isiku I avalduse ja lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse ja andis puudutatud isikule I ainuotsustusõiguse laste viibimiskohaga seotud küsimustes. Otstarbekaks pidas kohus anda puudutatud isikule I üle ka ainuotsustusõigus laste hariduse ja tervisega seotud küsimuses. Kohus ei nõustunud avaldajaga, et veel oleks vajalik ühe psühholoogi hinnangut, selgitamaks välja lastega toimuvat. Kohus leiab, et laste tahe oli välja selgitatud mitme neutraalse isiku poolt. Määruskaebus
6.Avaldaja palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus jättis läbi viimata vajaliku menetluse, välja on jäänud selgitamata olulised asjaolud, kogumata vajalikud tõendid. Kohus rikkus menetlusnorme, kuna ei täitnud seaduses ettenähtud ülesandeid. Kohtul on hagita asjas seaduse järgi aktiivne roll, kuid kohus ei kogunud piisavalt tõendeid, vaid tugines kolmandate osapoolte pinnapealsetele arvamustele ja jättis olulised asjaolud välja selgitamata. Kohus ei süvenenud laste tegelikku tahtesse, sest ei selgitanud välja, miks lapsed ei soovi vanemaga suhelda. Tegu ei ole lapsevanematega, kes oleks elanud pikka aega lahus ning aeg oleks olnud määrav (lahku mindi oktoobris 2015). Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata avaldaja taotluse veel ühe psühholoogi hinnangu küsimiseks. Kohus ei kuulnud ära psühhiaater II, kes kohtus lastega kõigest ühel korral, kuid esitas juba seisukoha eestkosteasutusele. Kuna kohtumised lastega olid enamuses toimunud isa juuresolekul, ei saa rääkida laste avameelsest ja vabast suhtlemisest. Kohus nendib, et

(määruse p 26), et juhul, kui lapsed näevad vanematevahelist vägivalda pealt, on see lapsele avaldatav kahjulik mõju, kuivõrd taoline käitumine on lapse jaoks traumeeriv. Samas on kohus lähtunud eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohast, et ei nähtu, et laste isa käitumine on laste suhtes olnud traumeeriv. Määruse p-s 10 oli kirjas, et poja seisukoht, et ta ei suuda seda kõike aktsepteerida, mida ema neile teinud on ning ta ei soovi emaga ei suhelda ega ka kokku saada. Ka tütre sõnul on ta ema peale solvunud ning ei soovi temaga suhelda. Eestkosteasutus, lastele määratud esindaja ega psühhiaater ei ole välja toonud põhjuseid, mis lastega tegelikult toimub, mis on nende reaalne vajadus. Laste öeldu puhul on tegemist ütlustega, mis sisaldavad isa lauseid, mida viimane on kasutanud laste ees emaga rääkides. Apellandi arvates on üks vanem andnud oma negatiivse suhtumise teise vanemasse üle lastele ja lapsed on kooselava vanema mõju all. Lastele on üle kandunud vanema kontrastne sõnavara ja maneer ning vastandlik käitumine, milline avaldub suurel määral isa käitumises. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-4-07 p-s 24 kirjutanud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivaldses või ähvardavas käitumises lapse enda suhtes, vaid see võib seisneda ka lapsele tajutavas vägivaldses või ähvardavas käitumises lapsele lähedaste inimeste suhtes. Seega võivad teatud juhul ühe vanema ähvardavad telefonikõned teisele vanemale olla käsitatavad lapsele kahjuliku mõju avaldamisena. Kuid vanemate omavaheliste telefonikõnede sisu ei pea iseenesest jõudma lapseni. Praegusel juhul on aga lasteni jõudnud info läbi nende enda telefoni ning lapsed on näinud isa suhtumist emasse kirjapildis. Kohtul tuleks määrata erapooletu asjatundja, kes selgitaks välja need põhjused, miks lastes on kujunenud selline arusaamine. Kuna lastega koos elav vanem ei suuda julgustada lapsi suhtlema eraldi elava vanemaga, tuleks olukorra lahendamiseks kaasata erieeskostja, kes selgitaks lastele vanemaga suhtlemist ja vanemasse suhtumist. Avaldajale teadaolevalt puudub laste isal regulaarne sissetulek. Kooselust mäletab apellant, et sisuliselt laste isal vastavad vahendid puudusid. Maakohus on jätnud menetluses selle välja selgitamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb anda hinnang puudutatud isiku I väidetele tema majandusliku ja tervisliku olukorra kohta. Vastused määruskaebusele

7.Puudutatud isik I palub jätta kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas, et avaldaja väited puudutatud isiku I vägivaldsuse osas on tõendamata. Ainetu on etteheide puudutatud isiku I sissetulekute välja selgitamata jätmise kohta, kuna laste isa on suutnud tagada lastele vajaliku elukvaliteedi. Kohus on põhjalikult motiveerinud määrust ja lähtunud laste soovist.
8.Eestkosteasutus Rae vald nõustub määruskaebuse väitega, et olukord nõuab spetsialisti sekkumist ja kaasata võib psühholoogi, et selgitada välja, miks lapsed emaga suhelda ei soovi. Õige on, et psühhiaater kohtus lastega ühe korra. Perenõustajale vastas laste isa telefoni teel, et lapsed ei soovi perenõustajaga enam kohtuda. Lapsed kinnitasid lastekaitsespetsialistile, et neil on kodus hea ja rahulik ning nad ei pea pealt vaatama, kuidas ema ja isa omavahel tülitsevad. Lastekaitsespetsialistile avaldas laste ema, et tema hinnangul on laste arvamus mõjutatud laste isast, kelle viha tema vastu on kandunud lastele. Lapsed on keerulises olukorras ja vaja on tugevat sekkumist, kuna ta ei ole saanud lastega suhelda ning on mures, kuna lapsed kannatavad isa vaimse vägivalla all. PKS § 143 lg 2 kohaselt peab vanem

hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Menetluse edasine käik

9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määrus
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja maakohtu määrus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vaidlustatud määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, samuti kohaldanud vääralt materiaalõigust. Rikkumise ulatus on selline, mis ei võimalda ringkonnakohtul teha asjas ise uut lahendit, arvestades kohtu kõrgendatud selgitamiskohustust ja tähtsust omavate asjaolude omal algatusel väljaselgitamise ülesannet hagita perekonnaasjade lahendamisel. Lähtuvalt PKS § 123 lg-st 1 teeb kohus lapsesse puutuvat asja läbi vaadates esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Hagita asja läbivaatamisel ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg 5). TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega perekonnaasjades. Sisuliselt on maakohus jätnud vaidlustatud määruse põhjendamata, rikkudes seega TsMS § 436 lg-t 1 (koostoimes TsMS § 463 lg-ga 2), samuti TsMS § 465 lg 2 p-s 8 sätestatud nõudeid. Maakohus rikkus oluliselt seadust, jättes täitmata TsMS § 5521 lg-s 1 sätestatud kohustuse ära kuulata vähemalt 10-aastane laps isiklikult. Avaldaja ja puudutatud isiku I ühised lapsed olid menetluse ajal 14- ja 12-aastased. Asjaolu, et kohtule oli väidetavalt teada laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamus, ei ole asjakohane ega mõjuv põhjus, mis annaks aluse laste ärakuulamisest loobumiseks (TsMS § 5521 lg 3). Arusaamatu on kohtumääruses olev korduv põhjendus, et laste ärakuulamine kohtu poolt ei aita asja lahendamisele kaasa (otsuse p 31). Lastekaitseseaduse § 5 neljanda punkti kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamisel lähtuda põhimõttest, et igal lapsel on õigus iseseisvaks seisukohavõtuks kõigis teda puudutavates küsimustes ning õigus väljendada oma vaateid. Viidatud sätte kohaselt on lapsel õigus iseseisvaks seisukohavõtuks sõltumata oma vanusest. Kohtul puudub alus kahelda laste võimes väljendada adekvaatselt seisukohta neid puudutavas küsimuses (TsMS § 5521 lg 2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul lapsed ära kuulata. Laste arvamust ei asendada lastepsühhiaatri seisukoht ja eestkosteasutuse arvamus, mis mõlemad põhinevad lastega ühekordsel kohtumisel, sest laste isa selgitusel ei soovivat lapsed rohkem oma emaga kohtuda. Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 465 lg 22 p-s 8 sätestatud nõuetele ja asjas tuleb teha uus määrus, mis vastab seaduses sätestatule. Kohus ei vastanud enamusele avaldaja väidetest, ega kõrvaldanud kahtlust, et lapsed võivad olla mõjutatud kooselavast vanemast, omandades vanema negatiivse suhtumise teisesse vanemasse. Riigikohus on 01.03.2007 lahendis nr 3-21-4-07 p-s 24 selgitanud, et lapsele avaldatav kahjulik mõju ei pea ilmtingimata seisnema vanema vägivallas või ähvardavas käitumises, vaid võib seisneda tajutavas vägivallas.

Maakohtul tuleb lapsed ära kuulata. Vajadusel tuleb kaasata protsessi psühholoog, nagu märkis eestkosteasutus vastuses määruskaebusele. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt selgitanud puudutatud isikule II tema iseseisvat kaebeõigust. TsMS § 533 lg 1 kohaselt võib vähemalt 14-aastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul tuleb laps enne asja lahendamist ära kuulata. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. TsMS § 696 lg 3 kohaselt ei ole määrus kassatsiooni korras vaidlustatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.10.20262-26-18497/9Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 05.10.20262-26-14303/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja