Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.03.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-7260
Tsiviilasi
MH ja NH hagi JH vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.10.2015 otsus
Tsiviilasja hind Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MH ja NH apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja I (apellatsioonimenetluses apellant I): MH (isikukood XXXXXXXXX), seaduslik esindaja NH esindajad Hageja II (apellatsioonimenetluses apellant II): NH (isikukood
XXXXXXXXX)
Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): JH (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Ahas Istungi toimumise aeg
29.02.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja MH esindaja ja hageja NH ning kostja JH ja tema esindaja Ene Ahas
RESOLUTSIOON:
1.Võtta vastu hageja NH loobumine nõudest elatise väljamõistmiseks kostjalt ajavahemiku 10.11.2015-05.11.2016 eest, tühistada vastavas osas Harju Maakohtu 28.10.2015 otsus ning lõpetada tsiviilasja menetlus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 28.10.2015 otsus osaliselt ka hageja MH nõuete rahuldamata jätmise osas ning teha vastavas osas uus otsus, millega rahuldada hageja MH nõue kostjalt JH elatise võlgnevuse väljamõistmiseks ajavahemiku 01.11.2014-12.05.2015 eest 1162,10 euro ulatuses, samuti mõista kostjalt hageja MH kasuks alates hagi esitamisest välja 15,72 euro võrra suurem igakuine elatis. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Lugeda Harju Maakohtu 28.10.2015 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista JH-lt välja MH kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 01.11.201412.05.2015 eest summas 1162,10 eurot (üks tuhat ükssada kuuskümmend kaks eurot ja 10 senti).
3.3.Mõista JH-lt välja elatis MH kasuks igakuiselt summas 215,72 eurot (kakssada viisteist eurot ja 72 senti) kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 13.05.2015 kuni MH täisealiseks saamiseni, s.o 05.11.2031.
3.4.Elatise maksed tuleb tasuda NH pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX jooksva kuu eest kuu 1. päevaks. Maksmisega viivitamisel tuleb kostjal JH tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses.
3.5.Jätta rahuldamata elatise nõue NH ülalpidamiseks alates 13.05.2015 kuni 09.11.2015.
3.6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Rahuldada apellatsioonkaebus hageja MH suhtes osaliselt, hageja NH nõude osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
5.Jätta Harju Maakohtu 15.05.2015 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kehtima kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lugeda hagi tagamise korras tasutu alates 13.05.2015 väljamõistetud elatise nõudes (käesoleva otsuse resolutsiooni p 3.3) otsuse täitmiseks.
6.Apellatsioonkaebuse esitamises tingitud poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.
2(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MH (hageja 1, laps) ja NH (hageja 2, ema) esitasid 13.05.2015 Harju Maakohtule JH (kostja, isa) vastu hagi elatise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 vanemateks hageja 2 ja kostja. Vanemate kooselu on lõppenud. Hageja 2 hinnangul lõppes kooselu 2014.a. märtsis, kostja hinnangul 2014.a. augustis. Harju Maakohtu 6.04.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-57827 lahutati poolte abielu. Laps on kogu aeg, ka pärast vanemate kooselu lõppu, elanud koos emaga. Kostja pole pikemat aega andnud lapsele ülalpidamist.
3.Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatise võlgnevus alates 01.11.2014 kuni hagi esitamiseni kokku summas 2021,30 eurot. Lisaks paluvad hagejad mõista kostjalt hageja 1 kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni hageja 2 tööle asumiseni summas 520 eurot ja alates hageja 2 tööle asumisele järgnevast kuust igakuises summas 260 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni või täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamise jätkamisel põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja 2 palub mõista kostjalt hageja 2 ülalpidamiseks välja elatis alates hagi esitamisest kuni hageja 2 tööle asumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 05.11.2016, summas 455 eurot kuus. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja on täitnud nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust ning lapse ema puhul pole tegemist isikuga, kes vajaks ülalpidamist. Kostja on püüdnud saavutada hagejaga 2 kohtuväliselt kompromissi ning pakkunud lahendada lapsega seonduv elatise küsimus.
5.Lapse ema teeb regulaarselt kostjale takistusi lapsega suhtlemisel. Õige ei ole hageja 2 väide, et kostja pole pikemat aega andnud lapsele ülalpidamist. Kostja on last toetanud nii rahas kui teinud kulutusi asjade ostmisel. Lisaks on kostjal veel kaks alaealist last, kes samuti vajavad ülalpidamist. Hageja 2 nõuab kaks korda suuremaid summasid kui kostja maksab teistele lastele, mis ei ole kooskõlas laste võrdse kohtlemise põhimõttega. Kostja peab lapsele vajaminevaks põhjendatuks kuluks kokku 178 eurot. Lapse ema pole tõendanud, et tal puudub võimekus endale ülalpidamist hankida. Lapse ema on tsiviilasjas nr 2-14-60747 avaldanud, et tal on olemas majanduslik valmisolek ja võimekus üksinda last kasvatada, mistõttu pole ülalpidamisnõue põhjendatud. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 28.10.2015 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt lapse kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1⁄2 Vabariigi
3(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 13.05.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o 05.11.2031.
7.Otsuse põhjenduste järgi pole elatiste väljamõistmine ajavahemiku 01.11.201413.05.2015 eest põhjendatud. Puuduvad tõendid, et hageja oleks ajavahemikul 01.11.2014-13.05.2015 nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneks kostja ja tema ülalpidamisel olevad kaks alaealist lapst kohtu hinnangul tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Tuleb arvestada, et kohus on mõistnud hagi tagamise korras elatise välja alates 15.05.2015, mis tähendab, et kostjal tekkis juba sellest märkimisväärne tasukohustus. Maakohus jättis elatise võlgnevuse perioodi 01.11.2014-13.05.2015 eest välja mõistmata.
8.Hageja 2 palk enne lapsega koju jäämist oli 1000 eurot kuus. Hetkel maksab Sotsiaalkindlustusamet hageja 1 esindajale igakuiselt 83 eurot. Kostja keskmine töötasu on 659 eurot kuus OÜ-s A. Lisaks on kostja M-s nõukogu liige, 2014. aastal sai kostja ettevõttest ca 2000 eurot. Maakohtu hinnangul on lapse põhjendatud ja mõistlikud toidukulud ühes kuus 70,00 eurot. Põhjendatud eluasemekuludeks pidas maakohus 253,00 eurot kuus, riietele ja jalatsitele 50,00 eurot kuus, ravimitele 12,00 eurot ja hügieenitarvetele 10,00 eurot kuus. Mänguasjade põhjendatud kuluks hindas maakohus 5,00 eurot kuus.
9.Kohus jättis välja mööbli ja jalgrattaga seotud kulud, sest lähtuvalt vanemate võimalustest tuleb nende asjade ostmises kohtu hinnangul eraldi kokku leppida. Asja materjalide kohaselt on kostjal hagejast 1 vanem poeg, mistõttu on kostjal erinevas vanuses lapsele mänguasju. Maakohtu hinnangul puudub seega vajadus topelt asjade ostmiseks. Esmavajadusena pole maakohtu arvates põhjendatud kulud loovustoale 30,00 eurot, sest elatise puhul ei kuulu arvestamisele kõikvõimalikud kulutused. Elatise määramisel üle seaduses sätestatud miinimummära arvestatakse lapse põhjendatud ja tõendatud vajadusi, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
10.Lapse põhjendatud ja vajalikeks kulutusteks pidas maakohus kokku 400 eurot, mistõttu jääb kummagi vanema kanda 200 eurot. Kostja võttis kohtuistungil omaks kohustuse ainuisikuliselt tasuda lapsele sobiva voodi ja madratsi soetamise kulud. Maakohus mõistis kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 13.05.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, so 05.11.2031.
11.Hageja 2 nõude elatise väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Lahutatud abikaasa ei saa nõuda igal juhul oma endiselt abikaasalt enda tavapäraste eluvajaduste rahuldamiseks elatist, vaid ka lahutatud abikaasa elatisenõude esmaseks eelduseks on tema abivajadus, s.o võimetus ise oma sissetuleku ja vara arvel end ülal pidada. Lahutatud abikaasa enese ülalpidamise põhimõtet kinnitab ka perekonnaseaduse
4(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 (PKS) § 74 lg 2, mille järgi peab lahutatud abikaasa mh oma vara enda ülalpidamise eesmärgil võõrandama, kui see on majanduslikult otstarbekas. Hageja 2 pole kohtule tõendanud, et tal puudub võimekus endale ülalpidamist hankida. Hagejale 2 kuulub kinnistu asukohaga Harjumaa, Viimsi vald, XXXXX XXXX, XXXXXXX XXX X ja korteriomand Tallinnas Kesklinna linnaosas XXXXXXX XX XX korter nr XX. Asja materjalide kohaselt on hagejal säästud, mida ta hoiab oma ema kontol. Kohtu hinnangul polnud mõjuvaks põhjuseks ka see, et lapsel on probleem sotsialiseerumisega. Lapse varajaseks sotsialiseerumiseks on ettenähtud mitmed eriala spetsialistid, kes juhendavad ja abistavad lapsevanemaid juhtudel, kui lapsed vabatahtlikult ei soovi jääda lastesõime või lasteaeda. Ema pole selgitanud, mida ta on teinud selleks, et probleem lahendada. Maakohus leidis, et ema, kes on lapsega koos elav lapsevanem ja tunneb lapse vajadusi kõige paremini, pole kasutanud piisavalt võimalusi lapse kiiremaks sotsialiseerumiseks ja lasteaiaga harjumiseks, mis omakorda tagaks lapse emale võimaluse leida olukorras sobiv töökoht. Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale esitasid hagejad 01.12.2015 apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
13.Maakohus on hageja 2 hinnangul asunud vastupidiselt faktilistele asjaoludele seisukohale, et kostja on täitnud nõuetekohaselt ja lapse huvidest lähtuvalt oma ülalpidamiskohustust. Maakohus ei hinnanud hageja 2 esitatud tõendeid ning ignoreeris hageja 2 menetluslikke taotlusi tõendite kogumiseks. Kostja töökoht asub XXXXXXX keskuses, XXXXX XXX X, M OÜ-s ja M OÜ-s. Mõlemas ettevõttes on kostja ülemuseks RS. OÜ-d A juhib ja kontrollib kostja ise ning tema kasuvend EH on juhatuse liige variisikuna. Kostja on 2013. aastal hagejale 2 OÜ A pangaarvelt ülekannet teinud. Selle ettevõtte pangakaart oli ainuisikuliselt kostja kasutuses. Hageja 2 arvates pole miinimumsummas elatis kostja jaoks märkimisväärne tasukohustus. Kostja on varasemalt tasunud suuremaid summasid.
14.Maakohus ei kohelnud hageja 2 hinnangul menetlusosalisi võrdselt. Hagejal on kindel teadmine, et kostja teeb endisele perele lisaks elatisele ka muid makseid kingitustena ja ostab kõik rõivad, nutitelefonid, maksab koolimakse, palkab eraõpetajaid, tasub motokrossi ja poksi trennide eest. Seda ei jagata vanemate vahel pooleks. Hageja 1 asetatakse põhjendamatult kehvemasse olukorda.
15.Hageja 1 on arvatud alates 10.11.2015 Tallinna XXXXXXXXX Lasteaeda. 2015. aastal on lasteaiatasu 41,34 eurot kuus. Kuna lasteaiatasu on seotud miinimumpalgaga, siis selle tõusmisel alates 01.01.2016, tõuseb ka lasteaiatasu. Toidupäeva maksumus on 1,80 eurot.
16.Hagejale 2 jääb mõistmatuks, miks kohus ei nõustunud kululiikidega, millega nõustus isa. Ema kulud lapsele on tunduvalt suuremad. Kohus märkis omaalgatuslikult lapse 5(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 toidukuluks 70 eurot kuus, kuigi isa oli istungil nõus, et lapse toidule kulub 90 eurot. Ainuüksi lasteaia söögitasu on umbes 40 eurot. Lapsel on diagnoositud erakordne naha kuivus, mis eeldab kallite kreemide ja vanniõlide kasutamist. Kostjal pole vanemast pojast mitte ühtegi jalgratast ega mänguasja hagejale anda. Maakohus tegi lõpplahendi ilma, et oleks arvestanud kohtuistungi ajal kokkulepituga.
17.Hageja 2 ei nõustu kohtu järeldusega, et ema pole tegelenud piisavalt lapse sotsialiseerumisprobleemi lahendamisega. Hageja 2 oli paar esimest nädalat lapsega koos poole päeva kaupa lastehoius, kuid laps keeldus üksinda sinna jääma. Tsiviilasjas nr 2-14-60747 on kostja nõustunud, et nii väike laps ei peaks hoius käima ning et laps on emaga kodus ja kostja peaks elatist ka emale maksma. Väärad on väited, justkui kuuluks hageja 2 ema raha hagejale 2 või kostjale.
18.Hageja 2 vaidlustab maakohtu järelduse, mille kohaselt puuduvad tõendid, et ema pole varem isa käest lapse kasuks elatist nõudnud. Tõendid on olemas Harju Maakohtule edastatud hagiavalduses.
19.Maakohus tegi lõpplahendi ilma, et oleks hinnanud kulusid tõendavaid tõendeid lapsele ja emale. Samuti ei ole maakohus põhjendanud, mis asjaoludel on lapse huvidega kooskõlas arvestada lahendi tegemisel üksnes lapse isa poolt esitatud tõendeid.
20.Maakohtu kaevatav otsus oma sisult ka hüpoteetiline. Kohus on ennatlikult asunud reguleerima olukorda, milleks kohtu sekkumine pole vajalik. Vastustaja seisukoht
21.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Hageja 2 on 29.02.2016 ringkonnakohtu istungil loobunud nõudest kostjalt elatise väljamõistmiseks 09.11.2015 järgneva perioodi, s.o ajavahemiku 10.11.201505.11.2016, eest (II kd, tl 148). Kolleegium leiab, et esitatud hagist loobumise avaldus on võimalik vastu võtta ning selles osas asjas menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Seoses hagist loobumisega tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg-st 1 juhindudes hageja 2 elatisenõude osas ajavahemiku 10.11.2015-05.11.2016 kohta tehtud esimese astme kohtu otsuse.
23.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse põhjal tuleb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada hageja 1 nõuete rahuldamata jätmise osas ning teha uus otsus, millega rahuldada nõue elatise võlgnevuse väljamõistmiseks 1162,10 euro ulatuses, samuti mõista kostjalt hageja 1 kasuks alates hagi esitamisest välja 15,72 6(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 euro võrra suurem igakuine elatis. Muus osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Osaliselt tuleb küll muuta maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebus kuulub hageja 1 osas rahuldamisele osaliselt, hageja 2 nõude osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohtu 28.10.2015 otsust ei ole praegusel juhul vaidlustatud osas, millega maakohus hageja 1 nõude rahuldas. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. Apellatsioonkaebuse sisust järelduvalt on see esitatud maakohtu otsuse peale osas, millega maakohus jättis hagejate nõuded rahuldamata, ning osas, millega maakohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
25.PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Seega on alaealise lapse vanematel ja vanavanematel lapse ülalpidamise kohustus. Seejuures annab lähema astme sugulane PKS § 105 lg 2 järgi ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nende sätete sõnastusest lähtuvalt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem.
26.Kolleegiumi hinnangul on maakohus lapse vajaduste tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme, jättes osaliselt hindamata hagile lisatud tõendid (TsMS § 438 lg 1). See on tinginud ka osaliselt ebaõige lõpplahendi. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtute senise praktika põhjal tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 09.04.2005 otsus tsiviilasjas nr 32-1-7-05, p 20). Maakohus on õigesti osundanud, et ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on PKS § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt nt Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12, või 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Asjakohaste tõendite puudumise korral tuleb välja mõista n-ö miinimumelatis.
27.Praegusel juhul on esitatud nõue miinimummäärast suurema elatise väljamõistmiseks ning lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude kohta on hagile lisatud mitmeid
7(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 tõendeid. Maakohus on leidnud, et põhjendatud ja mõistlikud kulud hageja 1 ravimitele ühes kuus on 12 eurot. Vaidlustatud otsusest ei nähtu samas, millel selline kohtu järeldus põhineb. Selles osas ei vasta otsus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 nõuetele. Hageja on esitanud arstitõendi ning kuludokumendid, millest nähtub, et lapse tervishoiukulud on olnud keskmiselt 33,44 eurot kuus (I kd, tl-d 38-48). Lapsel on diagnoositud erakordne naha kuivus ja kalduvus atoopilisele nahale, mistõttu on kulutused nahahooldustoodetele tavapärasest suuremad. Kolleegiumi hinnangul on need väited hageja 1 vajaduste kohta piisavalt tõendatud. Ka kostja on sisuliselt möönnud, et ülalviidatud nahaprobleem hagejal 1 esineb ning nahakreeme on lapsel vaja. Sarnaselt on kohus leidnud, et põhjendatud ja mõistlikud kulud mänguasjadele on 5 eurot kuus. Samas on hageja esitanud tõendeid, millest nähtuvad oluliselt suuremad kulud mänguasjadele – keskmiselt 32,28 eurot kuus. Hagi ja apellatsioonkaebuse väidetest järelduvalt on silmas peetud ka (sünnipäevadel jmt üritustel) teistele lastele kingitavaid mänguasju. Kolleegium loeb eelmärgitut arvestades põhjendatud ja vajalikeks kuludeks mänguasjadele 15 eurot kuus.
28.Seega on mõistlikud ja põhjendatud kulud lapse ülalpidamiseks kolleegiumi hinnangul 431,44 eurot kuus ehk maakohtu poolt leitust 31,44 euro (21,44€+10€) võrra suuremad. Kostja osa selles moodustab vastavalt 215,72 eurot. Muus osas on maakohus kulude põhjendatust ja vajalikkust õigesti hinnangud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teha teistsuguseid järeldusi. Ringkonnakohus rõhutab, et elatise nõude rahuldamisel on aluseks kulutuste mõistlikkus ja vajalikkus (lapse vajaduste seisukohalt), mitte üksnes vastavate kulutuste tegemine ühe vanema poolt. Seega on põhjendamatud apellatsioonkaebuse etteheited, nagu ei võinuks maakohus hinnata, mis on mõistlik kulu ja mis mitte. Vastupidi, kohus pidigi asja õigeks lahendamiseks vastava hinnangu andma.
29.Maakohus on leidnud, et lapse põhjendatud ja mõistlikud toidukulud on 70 eurot kuus. Lapse vanust ja leibkonna suurust (millesse kuuluvad hageja 1 ja hageja 2) arvestades, nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga. Asja materjalid ei toeta apellatsioonkaebuses esitatud väidet, nagu oleks kostja hageja märgitud toidukulude suurusega 90 eurot kuus menetluses nõustunud. Hagis välja toodud kulusid riietele ja jalatsitele (50 eurot) on maakohus pidanud põhjendatuks, eluasemekulude osas on maakohus 270,96 euro asemel põhjendatuks pidanud 253 eurot kuus. Hagis on käsitletud lapse kuludena eluasemele (270,96 eurot) mh kulusid televisioonile ja internetile keskmiselt 17,95 eurot kuus. Kolleegium ei ole veendunud, et viimatinimetatud kulud oleksid lapse vanust arvestades vajalikud. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates õigesti pidanud põhjendatud kuludeks elusasemele 253 eurot kuus. Samuti nõustub kolleegium asja materjalide põhjal maakohtuga, et kulud loovustoale (30 eurot kuus) ei ole lapse esmavajaduste seisukohalt põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei sisalda ka põhjendusi, miks tuleks kõnealust kulu lapse arengu tagamiseks siiski hädavajalikuks lugeda.
8(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260
30.Maakohus on jätnud kulude arvestusest välja mööbli ja jalgrattaga ostuga seotud kulud, sest lähtuvalt vanemate võimalustest tuleb nende asjade ostmises eraldi kokku leppida. Maakohus on märkinud, et asja materjalide kohaselt on kostjal hagejast 1 vanem poeg, mistõttu on kostjal erinevas vanuses lapsele mänguasju, jalgrattaid on 5 tk alates 2-15 vanusele, lisaks on erinevaid väikelapse mööbliesemeid, seega puudub vajadus topelt asjade ostmiseks. Ringkonnakohus nende põhjendustega osaliselt ei nõustu. Toimiku materjalid kinnitavad, et kokkulepete saavutamine lapsele tehtavate kulutuste osas on vanemate vahel seni olnud äärmiselt keeruline. Kolleegiumi hinnangul ei saa nende väidetavate kuludega arvestada eelkõige põhjusel, et tõenditest nähtuvalt ei ole vastavaid kulutusi lapse vajaduste rahuldamiseks tehtud. Samas, nagu eelnevalt märgitud, nõutakse hagis n-ö miinimumelatisest suuremat elatist. Hagis märgitud jalgrataste osas pole ka selge, et vastavaid kulutusi on tulevikus vaja teha. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtuga, et kulud mööblile, jalgratastele jms esemetele sõltuvad ka vanemate rahalistest võimalustest. Lapse tavalise elulaadi PKS § 99 lg 1 mõttes kujundavad eelkõige vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kolleegium rõhutab, et mõlemal vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt nt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).
31.Hageja 1 on PKS § 108 alusel nõudnud elatise võlgnevuse väljamõistmist perioodi eest alates 01.11.2014 kuni hagi esitamiseni (13.05.2015) kokku summas 2021,30 eurot. Maakohus on jätnud hagi vastavas osas rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks osaliselt rahuldada. Maakohus on põhjendanud kõnesoleva nõude rahuldamata jätmist sellega, et asjas puuduvad tõendid hageja poolt ajavahemikul 01.11.2014-12.05.2015 kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmise kohta. Samuti on maakohus leidnud, et elatise tagasiulatuv väljamõistmine paneks kostja ja kostja ülalpidamisel olevad teised kaks alaealist tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Lisaks on kohus arvestanud sellega, et kostjalt on käesolevas asjas mõistnud hagi tagamise korras elatis välja alates 15.05.2015, millest kostjal on tekkinud märkimisväärne tasukohustus.
32.Kolleegium leiab, et ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmata jätmine ajavahemikul 01.11.2014-12.05.2015 ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähtsust. PKS §-st 108 ega ühestki teisest normist tulenevalt ei ole elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud. Oluline on tuvastada see, kas vanem on ülalpidamiskohustust vastaval perioodil kohaselt täitnud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks ajavahemikul 01.11.2014-12.05.2015 elanud hagejaga 1 koos. Asja materjalide põhjal ei ole kostja alates 2014. aasta novembrist ülalpidamiskohustust täitnud, pigem toetavad tõendid hageja 1 väidet, et
9(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 ülalpidamist on antud kuni 2014. aasta oktoobrini. Seonduvalt kostja väidetega lisab kolleegium, et lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt nt Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele elatist makstes. Seejuures tuleb elatist maksta PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu eest ette. Ülalpidamiskohustust võib täita ka muul viisil, kuid seda üksnes eeldusel, et lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab selleks eelnevalt nõusoleku või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks. Praegusel juhul taoline nõusolek või heakskiit tuvastamist leidnud pole.
33.Eelmärgitut arvestades on PKS § 108 rakendamise eeldused kolleegiumi hinnangul täidetud. Siiski ei ole elatise võlgnevuse suuruseks mitte 2021,30 eurot, vaid 1162,10 eurot. Ringkonnakohus on eelpool leidnud, et lapse ülalpidamise mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks tuleb lugeda 431,44 eurot kuus. Asja materjalidest ei nähtu, et ülalpidamiskulud olnuks ajavahemikus 01.11.2014-12.05.2015 teistsugused. Seega pidanuks kostja elatist maksma 215,72 eurot kuus ning elatisevõlgnevus perioodi 01.11.2014-12.05.2015 eest on 1162,10 eurot (s.o 5*215,72 + (215,72:31*12)). Hagejate käsitluse põhjal peaks kostja alates hageja 2 poolt saadud vanemahüvitise lõppemisest (31.03.2015) kuni tööle asumiseni kandma 100% hageja 1 ülalpidamiskuludest. Kolleegium sellega ei nõustu. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1118-12 tehtud otsuse punktis 15 märkinud, et vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb mh hinnata vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada ühe vanema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Käesolevas asjas ei ole hageja 2 tõendanud, et tal esinenuks objektiivseid takistusi tööleasumiseks pärast vanemahüvitise lõppemist. Enne hageja 1 sündi ning hageja 2 lapsehoolduspuhkust oli hageja 2 palk tema enda väidete kohaselt 1000 eurot kuus. Hageja 2 on välja toonud raskused hageja 1 sotsialiseerumisel, mis on takistanud last lastehoidu jätmast. Samas tõendeid võimalike sotsialiseerumisprobleemide esinemise kohta asjas esitatud ega kogutud ei ole, mistõttu tuleb käsitleda väiteid sotsialiseerumisraskuste kohta pigem hageja 2 (subjektiivse) hinnanguna. Lisaks eelmärgitule võiksid kostja ülalpidamisel olevad teised kaks last hageja 1 ülalpidamiskulude 100-protsendilise kandmise korral osutuda varaliselt vähemkindlustatuks kui hageja 1. Enda teistele alaealistele ülalpeetavatele maksab kostja kokkuleppel nendega koos elava vanemaga elatist kokku 320 eurot kuus (I kd, tl 204).
34.Ringkonnakohus ei leia, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine summas 1162,10 eurot võiks seada kostja ja kostja ülalpidamisel olevad teised kaks alaealist raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Toimikust nähtuvalt on kostja varaline seisund võimaldanud enne 2014. aasta novembrit teha hagejale 1 kulutusi 500 eurot kuus (I kd, tl 181). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et kostja 10(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 ülalpidamisvõime oleks praeguseks hetkeks vähenenud. Esialgse õiguskaitse korras kostjalt (miinimummääras) elatise väljamõistmine alates 15.05.2015 ei oma PKS § 108 kohaldamise seisukohalt tähtsust.
35.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus hageja 1 nõude elatise võlgnevuse väljamõistmiseks perioodi 01.11.2014-12.05.2015 eest 1162,10 euro ulatuses ning mõistab kostjalt hageja 1 kasuks välja igakuise elatise maakohtuga võrreldes 15,72 euro võrra suuremas ulatuses.
36.Hageja 2 on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks kostjalt enda ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni hageja 2 tööle asumiseni, kuid mitte kauem kui kuni 05.11.2016. Maakohus on jätnud nimetatud selle nõude tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohtu menetluses on hageja 2 nõudest 09.11.2015 järgneva perioodi osas loobunud. Selles osas on ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetanud ja TsMS § 645 lg-st 1 juhindudes maakohtu otsuse tühistanud (vt käesoleva otsuse põhjenduste p 22).
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja 2 nõude muus osas õigesti rahuldamata jätnud. Maakohtu otsuse põhjenduste p-s 20 märgitu järgi on hagejal 2 säästud, mida ta hoiab oma ema kontol. Sellist järeldust toetavaid tõendeid toimikus siiski ei ole. Maakohus on viidanud hageja 2 poolt 08.10.2015 istungil avaldatule. Kolleegiumi arvates ei ole hageja 2 kostja väidet säästude kohta menetluses omaks võtnud (TsMS § 231 lg 2) ning omaksvõttu ei ole võimalik ka eeldada (TsMS § 231 lg 4). Eelmärgitut arvestades tuleb põhjendused säästude olemasolu kohta maakohtu otsuse põhjendustest välja jätta. Nimetatu ei anna siiski alust maakohtu otsust hageja 2 nõude rahuldamata jätmist puudutavas osas tühistada.
38.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejal 2 on vara, s.o Viimsi vallas XXXXX XXXX asuv kinnisasi, mille hageja 2 saab enda ülalpidamise eesmärgil võõrandada (PKS § 74 lg 2). Menetlus tsiviilasjas nr 2-14-61211 on apellatsioonimenetluses esitatud tõendite kohaselt lõppenud (II kd, tl 137-141). Seega puuduvad hagejal 2 edaspidi mainitud kinnisasja käsutamisel eeldatavalt takistused. Samuti on kolleegiumi arvates õige maakohtu järeldus, et kuivõrd kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale 1 hetkel veel kaks alaealist last, ei ole ta varalist seisundit arvestades suuteline andma hagejale 2 ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata (PKS § 76 lg 2).
39.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata.
40.Iseenesest põhjendatud on apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited, et maakohus ei lahendanud hagejate taotlusi tõendite kogumiseks kostja varalise seisundi kohta. Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. TsMS § 392 lg 1 p-st 4, § 238 lg-st 1, § 463 lg 1 esimesest lausest ja § 238 lg-st 4 tuleneb, et kohus peab tegema tõendite vastuvõtmisest keeldumise kohta määruse. Riigikohtu praktika järgi tuleb
11(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260 määrus teha ka tõendite vastuvõtmise kohta. Ilma tõendite vastuvõtmise või vastuvõtmisest keeldumise kohta määrusi tegemata ei ole kohtul üldjuhul võimalik menetlusosalistele selgitada asjaolude tõendamise vajadust ja koormust, sest seni kuni pole teada, missugused ühe või teise poole esitatud tõendid on vastu võetud ja missuguste tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka menetlusosalistele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid (vt Riigikohtu 20.06.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-14, p 10). Eelmärgitu kehtib ka tõendite kogumise taotluste kohta. Kolleegiumi hinnangul ei võimalda apellatsioonkaebuse väited samas järeldada, et see maakohtu minetus eelmenetluse läbiviimisel võis iseenesest tuua kaasa ebaõige lõpplahendi. Hagejad pole apellatsioonkaebuses põhistanud, kuidas andmete kogumine kostjaga seotud äriühingute kohta võimaldaks teha kostja enda varalise seisu osas maakohtu otsuses märgitust erinevaid järeldusi. Ülekannete tegemine OÜ A arvelduskontolt hagejale 2 ei oma kohtu ette toodud asjaoludel iseseisvat tõenduslikku tähtsust. Apellatsioonimenetluses ei ole hagejad maakohtule esitatud taotlusi tõendite kogumiseks (uuesti) esitanud.
41.Maakohus on 15.05.2015 määrusega rahuldanud avalduse hagi tagamiseks ning kohustanud kostjat hagi tagamise korras tasuma hagejale 1 igakuist elatusraha 195 eurot alates nimetatud määruse tegemisest kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni (I kd, tl-d 71-72). TsMS § 445 lg-st 2 tuleneb, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kolleegiumi hinnangul on hageja 1 huvides vajalik maakohtu 15.05.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse jätta. Otsuse selguse ja täitmisel tekkida võivate probleemide vältimiseks märgib ringkonnakohus lahendi resolutsioonis, et hagi tagamise korras tasutu on ühtlasi ka alates 13.05.2015 väljamõistetud elatise nõudes otsuse täitmine. Menetluskulude jaotus
42.Maakohus on jätnud TsMS § 164 lg-le 1 tuginedes poolte menetluskulud poolte enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid maakohtu menetluses kantud menetluskulude jaotuse muutmiseks. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 164 lg 1 alusel samuti poolte endi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
43.Hageja 2 on tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu 10 eurot (II kd, tl 101). Arvestades riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-s 2 ja § 59 lg-s 15 sätestatut, ei olnud hageja 2 nimetatud riigilõivu tasumiseks kohustatud. Hagejal 2 on õigus taotleda TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. 12(13)
Tsiviilasi nr: 2-15-7260
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.