EE hagi NH vastu nõusoleku kohustamiseks või hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2016 määrus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NH määruskaebus EE määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: EE (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson Kostja: NH Tallinn)
Menetluse liik
(isikukood
andmiseks
XXXXXXXXX,
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.06.2016 määrus jätta muutmata.
2.NH määruskaebus jätta rahuldamata.
3.EE määruskaebus jätta rahuldamata.
4.EE taotlus tõendite kogumiseks jätta rahuldamata.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud 1(4)
menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.Harju Maakohus 01.06.2015 otsusega jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 09.11.2015 otsusega jättis maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Riigikohus 08.02.2016 määrusega jättis kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
2.Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt on kostja menetluskulud maakohtus 2252 eurot ja ringkonnakohtus 360 eurot. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
3.Harju Maakohus 16.06.2016 määrusega rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1682 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jättis avalduse 930 euro osas rahuldamata.
4.Kostja on tõendanud 50 euro riigilõivu tasumise ning see kuulub hagejalt väljamõistmisele. Ei ole põhjendatud hageja vastuväide, et määruskaebuselt tasutud riigilõiv tuleb jätta välja mõistmata, kuna määruskaebus jäi rahuldamata. Määruskaebus oli esitatud hagi tagamise määruse peale ja seoses hagi rahuldamata jätmisega on ka hagi tagamine tühistatud.
5.Kostja esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, samuti kassatsioonikohtu praktikat ning koostama dokumente (3-2-1-43-10, p 14). Kostja esindaja toimingutest ei ole põhjendatud hagi analüüs ja hagi vastuse koostamine, kuna toimiku materjalidest nähtuvalt on hagi vastuse allkirjastanud kostja isiklikult ning dokument on esitatud minavormis. Seega ei ole võimalik asuda seisukohale, et vastava menetlustoimingu on teinud esindaja. Määruskaebuse koostamist ja esitamist ei saa pidada põhjendamatuks kuluks ka olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, kuna menetlusosalistel on õigus enda õiguste kaitsmiseks kohtumääruseid edasi kaevata. Põhjendatud toiminguteks on ka vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine, kuna menetlusosalistel peab olema teada vastaspoole menetluslik positsioon. Maakohtu kohtuistungil osalemiseks kulunud aega saab pidada põhjendatuks lähtuvalt istungi kestvusest.
6.Kostja esindaja esitas 19.10.2015 ringkonnakohtu istungil menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja suuliselt, millele hageja ei ole kohtuistungil vastu vaielnud. TsMS § 176 lg 1 ei kohusta poolt esitama menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kirjalikult. Seega on põhjendatud ka kostja esindaja apellatsiooniastme kulud. Eeltoodut arvestades on kostja esindaja toiminguteks vajalik aeg 13,6 tundi.
7.Kostja esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindaja omab kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel
2(4)
hagejalt vaidluse asjaolusid, sh hagihinda, toimunud istungeid, menetluse aega, asja keerukust ning poolte esitatud menetlusdokumente. Kostja määruskaebus ja selle põhjendused
8.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise osas ja teha uue määruse, millega mõista välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud kokku 2612 eurot.
9.Maakohus on ekslikult arvanud, et kostja koostas ise vastuse hagile. Vastuses on märgitud, et kostja esindaja on Helen Tomberg, ja esindaja on kohtule dokumendi ka saatnud. Kostjal ei ole kohtudokumentide koostamise kogemust. Hageja määruskaebus ja selle põhjendused
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub nõuda kostjalt välja kuludokumendid koos tasumist tõendavate maksekorraldustega käesolevas tsiviilasjas ja tsiviilasjades nr 214-57827, 2-14-62781, 2-14-60747 ja 2-15-7260 ning jätta kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.
11.Kuna hagi tagamise vaidlustamiseks esitatud määruskaebus oli õigusvastane ja ebavajalik, oli ka sellega seonduv kulu 50 eurot riigilõivu ja lepingulise esindaja ajakulu ebavajalik. Määruskaebuse koostas tegelikult kostja ise. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal on kohtu menetluses viis tsiviilasja. Õigusabikulude kandmine on tõendamata. Õigusabi kasutamine on põhjendamatu, arvestades kostja erialast ettevalmistust.
12.Kostja taotlus apellatsiooniastme kulude kindlaksmääramiseks on esitatud hilinenult. Maakohtu tõlgendus TsMS § 176 lg-st 1 on ekslik. Menetluskulude nimekiri tuleb kohtule esitada kirjalikus vormis. Menetluse edasine käik
13.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu. Kostja ei esitanud vastust hageja määruskaebusele.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
15.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuste väidele märgib ringkonnakohus järgmist.
16.Määruskaebuste käsitlused küsimuses, millisel määral osales kostja lepinguline esindaja menetlusdokumentide koostamises, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel loetakse lepingulise esindaja kuluks TsMS § 175 lg 1 tähenduses kulu, mis tekkis menetlusosalise esindamisel. Hagiavaldusele esitatud kostja vastusel (kd I tl 65) puudub lepingulise esindaja allkiri, mistõttu menetlusdokumenti ei saa lugeda
3(4)
esitatuks esindaja poolt. 22.12.2014 määruskaebuse on allkirjastanud kostja lepinguline esindaja, mistõttu menetlusdokument tuleb lugeda esitatuks esindaja poolt sõltumata kliendi isiklikust panusest menetlusdokumendi ettevalmistamisel. Seetõttu ei oma tähtsust kostja õigusteadmised ja selle kohta esitatud tõendid.
17.Hageja väited ei anna alust kahtlusteks, nagu kostjal ei oleks käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid tekkinud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks ei pea kostja olema neid eelnevalt kandnud. Hageja vastupidine käsitlus on ekslik. Hageja taotlus menetuskulude kuludokumentide ja kulude tasumise kohta tõendite kogumiseks tuleb TsMS § 238 lg 1 alusel jätta rahuldamata.
18.Hageja määruskaebuse väited TsMS § 169 lg-s 1 sätestatud asjaolude kohta ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel asjakohased. Menetluse venimisest tingitud menetluskulude jätmist poole kanda sai vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
19.Hageja määruskaebuses ei ole esile toodud, kuidas asjaolu, et kostja ei esitanud apellatsioonimenetluse kulude nimekirja kirjalikult, vaid suuliselt kohtuistungil, võis rikkuda kostja menetlusõigusi ja tuua kaasa ebaõige lahendi.
20.Asja materjalid ei anna alust seisukohaks, et maakohus oleks kostja lepingulise esindaja konkreetsetele toimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus ei ole menetluskulude rahalise suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel rikkunud diskretsioonipiire.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.