KL’i ja BL’i hagi ML’i vastu elatise suurendamise ja väljamõistmise nõudes ning ML’i vastuhagi elatise vähendamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.01.2016.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse ML’i apellatsioonkaebus liik Tsiviilasja hind
Menetlusosalised esindajad
ja
KL ́i osas maakohtu otsuse vaidlustamisel apellatsioonkaebuse hind 697,5 eurot; BL ́i osas maakohtu otsuse vaidlustamisel apellatsioonkaebuse hind 697,5 eurot nende Hageja I / vastukostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): KL (isikukood XXXXXXXXXX) Hageja II / vastukostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): BL (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja (ema) AP Kostja / vastuhageja (apellatsioonimenetluses apellant): ML (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Keelduda menetlusse võtmast ML’i apellatsioonkaebust Pärnu Maakohtu 25.01.2016.a otsuse peale.
2.Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest ja eemaldada need toimikust.
4.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud ML’i kanda. Mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid ML’ilt välja.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja asjaolud
1.11.12.2014.a esitasid hagejad maakohtusse hagi, milles palusid suurendada kostjalt väljamõistetud elatist kuni pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Pärnu Maakohtu 24.01.2013.a määrusega kinnitati poolte kompromiss, mille raames lepiti kokku elatise maksmine kummalegi lapsele suuruses 125 eurot kuus. Kostja on kohustust vastavalt kohtumäärusele täitnud. Nüüdseks on elatustase tõusnud ja kõik hinnad on kallinenud. Lapsed käivad koolis ja vaja on lisamaterjale õpingute tarvis. Kuna tegu on tütarlastega siis kulud neile on kasvanud, samuti hügieenitarvete vajadus ja kulutused ravimitele. Hagejate seaduslikul esindajal ei ole aastaringselt Pärnus tööd, et lapsi kasvatada ja hagejate seaduslikul esindajal vara puudub. Ühele lapsele kulub kuus 560 eurot ja teisele lapsele 525 eurot. Hagejad soovivad elatise suurendamist ja väljamõistmist alates hagi esitamisest seadusandja poolt kehtestatud miinimummääras. 10.08.2015.a esitas hageja I täiendava avalduse, paludes talle välja mõista elatis kuni gümnaasiumi lõpetamiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kokkuleppe sõlmimise ajal oli kokkulepitud summa suurim, mida tema majanduslik olukord võimaldas tasuda. Tänaseks päevaks on tema sissetulekud kahanenud keskmiselt umbes 300 eurot kuus. Sellest johtuvalt ületab kokkuleppe täitmine tema võimaluste piirid, jättes sellega tunduvalt kehvemasse olukorda tema kolmanda lapse, XX.XX.XXXX.a sündinud ML’i. Lisaks sellele on maksnud hagejatele raha ka tema ema ML, enamasti hagejate endi või hagejate esindaja palvel, põhjuseks enamasti rahapuudus. Lisaks sellele maksab tema ema siiani hagejale ostetud sülearvuti järelmaksu ning ülekannetele lisaks on alati andnud hagejate Raplas viibides neile sularaha ning ostnud vajalikke vahendeid. Kostjal on põhjust kahtlustada, et tema makstud elatis ei ole kulunud laste tarbeks. Hagejate esindajal puudub juba aastaid kindel töökoht ja stabiilne sissetulek. Sellest hoolimata on ta võtnud kergekäeliselt laene ja elanud üle oma võimete. Elukaaslane MU on hetkel töötu ning õpib, et saada Soome tööturule pääsemiseks vastav kvalifikatsioon. Elukaaslasel lasub lisaks veel kohustus katta oma hooldekodus elava haige ema hoolekande kulud. Tema ise on juba pikemat aega tegelenud uue ja parema töökoha otsimisega, kuid ka Soomes on majanduslangus ja võõramaalasena on see võimalus väiksem. Tema keskmine palk kuus on 1358,55 eurot. Eluasemega seotud kulu on üür 611,10 eurot, elekter 57,13 eurot ja parkimiskoha maksumus 7 eurot kuus, automaks 57,93 eurot kuus, liikluskindlustus 35,71 eurot kuus, kütus 20,80 eurot kuus, igakuine laenumakse 131,27 eurot kuus, elatis hagejatele 250 eurot kuus, MLi lasteaia maks 159,37 eurot kuus. Üle jääb ainult 28,24 eurot. Seega on tema kolmas laps juba praegu halvemas olukorras.
3.Kostja esitas 09.02.2015.a vastuhagi elatise vähendamiseks. Vastuhagis leidis kostja, et ta ei suuda 24.01.2013.a kokkuleppest tulenevat elatist hagejatele tasuda. Tema
2(4)
Tsiviilasi nr 2-14-62478 sissetulekud on vähenenud ning kolmas laps ML on jäänud vähem kindlustatud olukorda. Seega palub vastuhagi esitaja vähendada elatist hagejatele kummalegi kuni 100 euroni kuus.
Hagejad vaidlesid vastuhagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Harju Maakohus tegi 25.01.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi ja suurendas Pärnu Maakohtu 24.01.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-44607 kinnitatud poolte poolt kokkulepitud elatusraha suurust ja mõistis kostjalt hageja I kasuks elatusraha alates hagi esitamisest s.o 12.12.2014.a perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (2014.a 177,50 eurot kuus, 2015.a 195 eurot kuus) kuni hageja I täisealiseks saamiseni s.o 25.07.2015.a. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja I kasuks välja elatusraha alates 26.07.2015.a perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (2015.a 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016.a 215 eurot kuus) kuni hageja I poolt XXX lõpetamiseni s.o juuni 2016.a. Maakohus suurendas Pärnu Maakohtu 24.01.2013.a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-44607 kinnitatud poolte poolt kokkulepitud elatusraha suurust ja mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatusraha alates hagi esitamisest s.o 12.12.2014.a perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras s.o 1⁄2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (2014.a 177,50 eurot kuus, 2015.a 195 eurot kuus ja alates 01.01.2016.a 215 eurot kuus) kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o kuni 10.10.2017.a. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda hagejate pangakontodele ning iga kalendrikuu eest ette. Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata.
6.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus Pärnu Maakohtu 25.01.2016.a otsuse tühistada. Määruse põhjendused
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda.
8.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagejad esitasid maakohtusse elatise suurendamise nõude kuni pooleni Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast. Eelnevalt oli Pärnu Maakohtu poolt kinnitatud kompromissiga kostjalt välja mõistetud elatis summas 125 eurot. Arvestades, et hagi esitamise seisuga (11.12.2014.a) oli kuutasu alammäär 355 eurot, siis oli PKS § 101 lg 1 kohane elatis 177,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt soovisid mõlemad hagejad, et kohus suurendaks nende elatist 52,5 euro võrra. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega on hagihind mõlema hageja osas 472,50 eurot (52,5 eurot × 9 kuud). Käesolevas asjas esitas kostja ka vastuhagi, milles taotles elatise vähendamist mõlema hageja osas 25 euro võrra (100 euroni). Vastuhagi hind mõlema hageja osas on seega 225 eurot (25 eurot × 9 kuud). Hagihinda tuleb mõlema hageja osas vaadata eraldi. Hagi ja vastuhagi puhul on tegemist üksteist välistavate nõuetega, kuid ka ühe hageja osas hagi ja vastuhagi hinna liitmisel on asja hind 697,50 eurot ((52,5 eurot + 25 eurot) × 9 kuud), mis jääb alla 2000 euro. Seega oli tegemist mõlema hageja puhul lihtmenetlusega.
3(4)
Tsiviilasi nr 2-14-62478
9.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
10.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.
11.Apellatsioonkaebusele lisati tõendid apellatsioonkaebuse põhjendamiseks. Kuna ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja ei menetle seda, puudub vajadus ja alus võtta vastu tõendeid, mis esitati apellatsioonkaebuse põhjendamiseks.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.