Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. märts 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-422
Tsiviilasi
XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes
Tsiviilasja hind
495 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX); Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX).
Menetluse liik
Kirjalik lihtmenetlus
Edasikaebamise kord
2-16-422 Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (18.03.2016). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXX(hageja) esitas Harju Maakohtule 08.01.2016 hagiavalduse XXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Pärnu Maakohtu 02.05.2013 kohtumäärusega/maksekäsuga tsiviilasjas nr 2-13-11596 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 160 eurot kuus alates 13.03.2013 kuni XXX täisealiseks saamiseni 06.02.2028. Hagiavalduse kohaselt palub hageja väljamõistetud elatise suurust suurendada, kuna elatise miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused on tulenevalt hinnatõusust samuti suurenenud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras s.o pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääras alates 08.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja 21.02.2016 vastuse kohaselt ei ole kostjal midagi lapsele määratud elatise suurendamise vastu. Kostja toob välja, et temale on tähtis oma poja rahaline toetamine ja ta on temale määratud elatist tasunud 2013. aastast. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et XXX hagi XXX vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 637 lg-le 21 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-16-422 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Pärnu Maakohtu 02.05.2013 lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-11596 on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 160 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elatise miinimummäär on tõusnud ja lapsega seotud kulutused seoses hinnatõusudega on suurenenud, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2013 aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega lisaks laste igakuiste kulude kasvule on võrreldes 2013. a muutunud ka elatise miinimummäär. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-124-15 selgitanud, et kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või lapse igakuine elatis olla üldjuhul väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, annab seaduses sätestatud miinimumelatise muutumine alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse, mille kohaselt ei vaidle kostja elatise suurendamisele vastu. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 08.01.2016. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus väljamõistetud elatiste suurendamiseks kuulub rahuldamisele ja väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta hageja poolt kohtule hagi esitamisest alates. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 02.05.2013 lahendiga tsiviilasjas 2-13-11596 välja mõistetud elatise suurust ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates kohtule hagi esitamisest 08.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
2-16-422
Kohus selgitab, et kohtu hinnangul saab lapsele ülalpidamist andma kohustatud isiku kohustus anda lapsele ülalpidamist lugeda täidetuks ka siis, kui kohustatud isik maksab lapsele elatist kolmanda isiku vahendusel (nt kasutades kolmanda isiku pangakontot). Lisaks kohus viitab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-15 väljendatud seisukohale, et kuna perekonnaseadusest ei tulene, et ülalpidamiskohustuslane peab täitma ülalpidamiskohustust isiklikult ning see ei tulene kolleegiumi hinnangul ka ülalpidamiskohustuse olemusest, saab kolmas isik täita ka võlgniku ülalpidamiskohustuse ülalpidamist saama õigustatud isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.