Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
04.01.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-2359
Tsiviilasi
AS hagi RS ja ES vastu elatise saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1935 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.12.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja KK Kostja 1: RS (isikukood XXXXXXXXXX), Kosta 2: ES (isikukood XXXXXXXXXX), kostjate 1 ja 2 esindaja Liivi Tuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja asjaolud 13.02.2015 esitas AS (hageja) Pärnu Maakohtusse hagi RS ja ES (kostjad) vastu elatise nõudes. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, millega hageja palus rahuldada hagi tagamise taotlus ning kohustada kostjaid tasuma kohtumenetluse ajal igakuiselt elatist summas 191,73 eurot kuus. Pärnu Maakohus jättis 17.02.2015 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata ja 18.12.2015 otsusega hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus ja hagi tagamise taotlus 30.12.2015 esitas hageja Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse ja taotluse hagi tagamiseks. Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel ning kohus ei ole otsust tehes analüüsinud arvestamisele kuuluvaid asjaolusid ja tõeneid. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse normi (põhjendamatult on kohaldamata jäetud PKS § 106 lg 2) ning menetlusõiguse norme (asjas esitatud tõendid on jäetud täielikult arvesse võtmata, rikutud on kohtuotsuse põhjendamiskohustust). Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt asenduskohustuse tekkimise eeldused ei ole täidetud. Hagi tagamise taotluse kohaselt arvestades asjaolusid, so ülapidamist vajava alaealise isiku õiguste kaitse tagamise vajadust ning hagiavalduses märgitud põhjendusi, on põhjendatud hagi esitamine kostjate kui PKS § 106 lg 2 järgsete kohustuse täitjate vastu. Lisaks eeltoodule, on hageja arvates käesoleva hagiavalduse asjaoludest tulenevalt põhjendatud TsMS § 378 lg 3 p 4 tuginedes kostjatele kohtumenetluse ajaks elatise maksmise kohustuse panemine vähemalt 02.12.2011 kohtuotsusega nr 2-10-3551 sätestatud määras ehk 191,73 eurot kuus. Hageja leiab, et hagi tagamine on hädavajalik, sest hageja õiguste rikkumine elatise mittetasumise näol on olnud väga pikaajaline ning ülapidamiskohustuse eiramise jätkamise tõenäosus on äärmiselt suur. Hageja palub rahuldada hagi tagamise taotlus ning kohustada kostjaid solidaarselt tasuma kohtumenetluse ajal igakuist elatist summas 191,73 eurot kuus, mis tuleb tasuda elatise tasumise kalendrikuu 25. kuupäevaks hageja ema KK pangakontole nr
Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 alusel apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata. Tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada. Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lg-s 8, mille lausete 1 – 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses
põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Osundatud sätetest järeldub, et kohtuotsuses tuleb hagi lahendamise eeldusena poolte esitatud väidete ja nende tõendamiseks esitatud tõendite hindamise alusel tuvastada vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogum, mille nõudenormi koosseisu elementidele vastavuse hindamise tulemusena on võimalik teha järeldusi hagi rahuldamise võimalikkuse kohta. Maakohtu vaidlustatud otsus neile nõuetele ei vasta, sest otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta. Maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata ja vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud on esile toomata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal asjas olulised asjaolud esile tuua ja tõendada ning anda kostjale võimalus esitada omapoolselt olulised asjaolud ja need tõendada, tehes seejärel põhjendatud ja seadusliku otsuse. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega koos esitatud hagi tagamise taotlusega, leiab, et taotlus ei ole selles toodud asjaoludel põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaselt võib abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas kohus menetluse ajaks reguleerida ka seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja põhjendused ei anna alust hagi tagamise abinõu rakendamise vajalikkuse kohta. Perekonnaseaduse (PKS) § 106 lg 2 esimese lause järgi tekib asenduskohustus juhul, kui vanema vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse isa teinud osaliselt ülekandeid elatise maksmiseks. Isegi kui lapse isa on elatise tasumise kohustust osaliselt rikkunud, ei nähtu esitatud taotlusest, et hageja oleks jäänud seetõttu raskesse olukord elatisvahendite täieliku puudumise tõttu, mis annaks aluse hagi tagamiseks. Eeltoodu tõttu puudub alus taotluse rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.