Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. veebruar 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-140779
Tsiviilasi
B2 Impact osaühingu (endine nimi OK Incure osaühing) hagi V. B. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4 413.23 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja B2 Impact osaühing (endine nimi OK Incure osaühing, registrikood 11542046); hageja lepinguline esindaja Anzhela Ternikova (e-post
kostja V. B. (isikukood XXX).
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Jätta rahuldamata B2 Impact osaühingu (registrikood 11542046) hagi V. B. (isikukood XXX) vastu võlgnevuse nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda ning määrata, et rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-23-140779 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud OK Incure OÜ esitas 05.10.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla nõudes. Kohus tegi 10.10.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 1 kohustas kohus 23.04.2024 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma hagilt riigilõivu vastavalt TsMS §-le 139. Hageja esitas 13.05.2024 hagiavalduse V. B. ’i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks I AS-i ja kostja vahel 18.08.2020 sõlmitud krediidikontoleping nr xxxx. Kostja esitas 16.11.2020 krediidilimiidi suurendamise taotluse limiidiga kuni 3000 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles I AS lepingu 12.06.2023 üles. I AS loovutas nõude kostja vastu hagejale. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et lepingu sõlmimisel 18.08.2020 analüüsis krediidiandja kostja krediidivõimekuse hindamiseks kostja arvelduskonto väljavõtet perioodil 01.05.2020 – 17.08.2020. Krediidilimiidi suurendamisel 16.11.2020 lähtuti lepingu sõlmimisel esitatud andmetest. Kuivõrd esimese krediidilepingu sõlmimisest on möödunud suhteliselt lühike periood, siis ei näinud krediidiandja vajadust uuesti küsida kostjalt arvelduskonto väljavõtet. Harju Maakohus võttis 10.09.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. 29.01.2024 kohtumäärusega andis kohus hagejale võimaluse esitada tagasimaksete ümberarvestus, tuues sealhulgas välja kui palju on kostjale laenu kokku väljastatud ning kui palju on kostja kokku tagasimakseid teinud nii esialgse lepingu alusel kui ka pärast krediidilimiidi suurendamist. Hagejal tuleb esitada ka uus viivisearvestus. Kui krediidiandja ei määra vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tagasimakseid uuesti, on hagiavalduses esitatud asjaoludel hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning kohus ei saa nõuet rahuldada. 30.01.2025 esitas hageja vastuse kohtu nõudele. Hageja on seisukohal, et kuivõrd krediidiandja on kostjale krediidi väljastamisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet krediidiandjale kehtestatud hoolsuskohustusega, siis puudub alus nõude täpsustamiseks ega ümberarvestuse tegemiseks ning hageja jääb enda nõude juurde. Menetlusdokumendid on kostjale kättetoimetatud kättetoimetamisportaali kaudu 12.12.2024. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.
2-23-140779 II Kohtu põhjendused
2-23-140779
tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad; tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
2-23-140779 Leping kostjaga sõlmiti 18.08.2020, kuid krediidilimiiti suurendati 16.11.2020. Kohtu hinnangul on ligi 3 kuud piisavalt pikk aega, kus kostja finantsolukord ehk sissetuleku ja kohustuste suurus võis olla muutunud, seega ei kontrollinud krediidiandja krediidilimiidi suurendamise seisuga kostja krediidivõimelisust. Kohus selgitab, et laenu tagastamine peale lepingu sõlmimist ei tõenda asjaolu, et krediidiandja kontrollis kostja krediidivõimelisust krediidilimiidi suurendamise hetkel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses krediidilimiidi suurendamisel ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama.
2-23-140779 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.