Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
2142 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KV (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja KK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja lepinguline esindaja Harri Paabo Kostja VV (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kirjalik menetlus seaduslik
RESOLUTSIOON
1.Võtta KV apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Tühistada Harju Maakohtu 22.09.2015 otsus ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
3.Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel. Edasikaebe kord ja selgitused Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud
1.KV (hageja/laps) esitas 15.01.2015 kohtule hagi VV (kostja/isa) vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatis 238 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seaduses sätestatud alammääras ja tagasiulatuvalt võlgnevus 936 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja sündis KK (K/ema) ja kostja abielust 21.11.2007. Septembris 2012 lahkus kostja perekonna juurest ja asus elama Leedu Vabariiki. Hageja jäi elama koos emaga Eestisse. Kostja maksis hagejale vabatahtlikult elatist 160 eurot kuus. Hageja vajadused olid 2014. aasta jooksul olnud 576 eurot 99 senti kuus ja ta soovis, et kostja hüvitaks pool sellest. Kulutused koosnesid: toidule - hommikusöök 22,86 eurot; lõunasöök 53,38 eurot; õhtuoode 13,47 eurot; õhtusöök 48,55 eurot; maiustused 38,67 eurot; toidunõude kulu 1,09 eurot; eluasemele 39,30 eurot; riietele 34,13 eurot; jalanõudele 14,19 eurot; mööblile 15,76 eurot; sidevahenditele 18,05 eurot; koolitarvetele 5,38 eurot; hügieenitarvetele 3,92 eurot; meditsiinivahenditele 7,25 eurot; kurdi erivahenditele 0,42 eurot; transpordikulu 174,22 eurot; mänguasjakulu 4,17 eurot; taskuraha 10,00 eurot; sünnipäevapidude kulu 15,00 eurot; kultuuriarendusele 9,36 eurot; spordivahendid 22,79 eurot; huvireisikulu 25,03 eurot. Riigilt sai hageja sotsiaaltoetust 80 eurot 55 senti kuus, hageja emale maksti 2014.aastal igakuist peretoetust 19 eurot 18 senti kuus, s.t kokku 99 eurot 73 senti kuus. Ülejäänud kulud 477 eurot 26 senti kuus peaksid vanemad kandma võrdselt 238 eurot 63 senti. Hageja emale ei kuulu märkimisväärset vara. Ta oli 50% ulatuses töövõimetu ja sissetuleku moodustasid töövõimetuspension 148 eurot ja sotsiaaltoetus 31 eurot 96 senti. Hagejat aitasid tema vanemad, kes võimaldasid üüri maksmata elada neile kuuluvas elamus ja kasutada sõiduautot renti tasumata. Hagejale ei ole teada kostja hetkeline varaline seis ja sissetulekute suurus. Kui eeldada, et vanemate võimalused on võrdsed, peaks kostja maksma elatist 238 eurot kuus, kuid maksab 160 eurot ehk 78 eurot vähem. Sellest tulenevalt võlgnes kostja hagi esitamise seisuga 936 eurot (78 x 12), mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited.
2.Kostja vaidles vastu elatise suurusele ja leidis, et 160 eurot kuus ja temapoolne lisatoetus ostude näol ning lapse vähemalt osaline tasuta elamine 20 päeva kuus XXXXX XXXX (XXXXXXX) XXXXXXXXXX on sellega kaetud. Laps käis igal aastal 2-3 korda Leedus ja oli koolivaheaegadel 1-1,5 kuud aastas isa juures ja ülalpidamisel. Kuna kostja ei saanud kohtult hagi lisasid, ei ole tal hageja transpordikulude arvestust ja kuna koolitransport peaks eelduslikult olema tasuta, kahtles kostja 174 euro 22 sendi suuruses transpordikulus. Kuna hagejal ei ole liikumispuuet, ei vaja ta eritransporti ja koolitransport peaks osaliselt olema riigi poolt kompenseeritud. Esimese astme kohtu otsus
3.Kohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlust ei ole selles, et hageja elas koos emaga ja kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist 160 eurot kuus.
Vaidlus oli elatise suuruse üle. Hageja pidas kostjalt saadavat 160 eurot ebapiisavaks ja palus välja mõista igakuiselt 238 eurot. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, leides, et tema poolt makstav summa oli piisav. Kohus arvestas hageja põhjendatud ja mõistlikeks kuludeks kuus: toidule 100 eurot, eluasemele 39,30 eurot, toidunõudele 1,09 eurot, riietele 34,13 eurot, jalanõudele 14,19 eurot, mööblile 15,76 eurot, sidevahenditele 18,05 eurot, koolitarvetele 5,38 eurot, hügieenitarvetele 3,92 eurot, meditsiinivahenditele 7,25 eurot, kurdi erivahenditele 0,42 eurot, taskuraha 10 eurot, mänguasjadele 4,17 eurot, sünnipäevapidudele 15 eurot, kultuurile 9,36 eurot, huvireisile 25,03 eurot. Tõendamata oli spordivahendite kulu 22,79 eurot. Transpordikuludest pidas kohus põhjendatuks 50 eurot kuus bensiinikulu ja hageja nõuet 174,22 eurot pidas kohus ülepaisutatuks. Suuremad kulud ei olnud ka usutavad, sest hageja ema on 50% töövõimetu ning tema igakuise sissetuleku moodustavad 148 euro suurune töövõimetuspension ja 31,96 euro suurune sotsiaaltoetus. Kohus luges hageja põhjendatud ülalpidamiskuludeks kokku 352 eurot 67 senti, mis ei ületa kahekordset miinimumelatise suurust kuus. Hageja sai sotsiaaltoetust 80,55 eurot kuus, mis kattis osa kulusid. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2014. aastal 177,50 eurot ja alates 1.01.2015 195 eurot). Kostja kinnitusel suudab ta maksta hagejale 160 eurot elatist kuus. Tulenevalt kostja puudest on tal keeruline endale sobivat tööd leida, samuti jätkab ta magistriõpinguid XXXXXXX XXXXXXXXXXXX. Samuti ei ole kostjal töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud vara, mille arvelt minimaalmääras elatist tasuda. Kohtu hinnangul esinevad kaalukad asjaolud elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud minimaalmäära 160 euroni kuus. Kostja on regulaarselt tasunud 160 eurot kuus ja alust elatist välja mõista ei ole, sest kostja ei ole ülalpidamiskohustust rikkunud. Kui hageja ema panustaks samuti hageja ülalpidamisse 160 eurot ja sellele lisada sotsiaaltoetus 80 eurot 55 senti ja lastetoetus 45 eurot, tuleb hageja ülalpidamiskulude katteks kokku 445 eurot 55 senti, mis katab hageja igakuised kulud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja palus kohtuotsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis seaduses ettenähtud alammääras 195 eurot ning elatise võlg (kostja poolt makstu ja seaduses ettenähtud alammäära vahe) perioodi eest alates hagi esitamisest kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni. Menetluskulud palus hageja jätta mõlemas kohtuastmes kostja kanda. Hageja ei nõustu kohtuga, et tema vajaduste rahuldamiseks on piisav kostja poolt elatise maksmine seaduses ettenähtust vähemas määras 160 eurot kuus. Kohus märkis põhjusena kostjal töövõime osalist säilimist, kuid ei arvestanud, et hageja emal esineb samuti töövõime kaotus. Kohus ei võrrelnud vanemate sissetulekuid (kostja igakuine sissetulek 476 eurot ja hageja ema igakuine sissetulek 180 eurot). Maakohus ei arvestanud, milline osa sissetulekutest jääb hageja vanematel enda ülalpidamiseks. Sellest lähtudes ilmnebki kohtuotsuse ebaõiglus, sest kui isale jääb kohtuotsuse kohaselt iseenda vajaduste katmiseks igakuuliselt 316 eurot, siis emale üksnes 75 eurot. Põhjendatud ja õiglane ei ole kohtu poolt seaduses ettenähtud alammäärast väiksema elatise piisavaks tunnistamine. Juhul, kui kostja kohustuseks lugeda elatise tasumine seaduses kehtestatud alammääras 195 eurot kuus, siis oleks vanemate varaliste võimaluste võrdleva hindamise tulemus mõnevõrra õiglasem, sest kostjale jääks sel juhul oma vajaduste tarbeks 281 eurot ja emale 110 eurot. Elatise võlgnevuse väljamõistmise aluseks võiks ringkonnakohtul olla 35 (195-160) eurot iga võlgnetava kalendrikuu eest, alates jaanuarikuust 2015 (kaasa arvatud).
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga ja apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja tsiviilasi tuleb saata asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kuna esimese astme kohus on tõlgendanud vääralt materiaalõigust ja rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, rikkumisi ei ole ringkonnakohtul võimalik kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5). Ringkonnakohus lahendab asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal TsMS § 646 korras. Kohus ei ole asja lahendades selgitanud välja asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, sh on jäänud tuvastamata hageja tegelike vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus ja kummagi vanema osa hageja ülalpidamise kohustuse kandmisel ning arvestamata asjaolu, et millises osas hageja vajadusi võib olla kaetud riigi toetustega. Maakohus ei ole kindlaks teinud, millised on lapse esmavajadused ning kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (PKS § 99 lg-d 1 ja 2). Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras (hagis oli elatise nõue 238 eurot kuus ja võlgnevus 936 eurot) peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (PKS § 101 lg 1). Esmalt oli kohtul kohustus selgitada välja hageja põhjendatud vajadused. Hageja esitas kodus viibimise ajaarvestuse, mille kohaselt ta oli 2014 aastal 305 päeva ja 2015 aastal 283 päeva kodus (t.lk 13). Kohus ei ole seda tõendit hinnanud, vaid on otsuses kirjutanud, et hageja ei vaidlusta, et Hiie koolis käivate laste toitlustamine ja elamine koolis on tasuta ning seega ei ole hagejal hagis nõutud toidu ja eluasemekulu. Maakohtu otsus on vastuoluline: ühelt poolt märgib kohus, et ta hindab kõiki tõendeid, kuid tegelikult otsus seda ei kajasta- isegi olemasolevaid tõendeid on hinnatud valikuliselt. Selles osas on apellatsioonkaebus põhjendatud. Maakohus on leidnud, et hageja ei ole tõendanud kulutusi spordivahenditele ja transpordile. Samas lasus kohtul kohustus teha hagejale ettepanek esitada asjakohased tõendid (TsMS § 230 lg 2 teine lause). Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ka sellega, et ei edastanud kostjale hagiavaldust koos hagi materjalidega. Kohus edastas kostjale hagiavaldusest vaid osa, jättes esitamata kulutuste arvestuse koos hagimaterjalidega. Kostja on eelnevalt enne omapoolse vastuse esitamist 20.07.2015 e-kirjas palunud esitada hagi materjalid (tl 128). Maakohus jättis kostja kirja tähelepanuta. 31.07.2015 vastuses on kostja selgitanud, et kuna ta ei ole kohtult hagi lisasid saanud, milles võib olla on põhjalikult lahti kirjutatud hageja vajaduste arvutus, ei ole tal võimalik veenduda kulude põhjendatuses (tl 133). Seega ei taganud maakohus kostjale võimalust esitada oma seisukoht asjas ja vastata hagiavalduse väidetele. Asja materjalidest nähtuvalt ei selgitanud kohus välja hageja seisukohta seoses kostja vastusega: kas hageja viibib kostja ülalpidamisel koolivaheaegadel aastas 1-1,5 kuud Leedus, kas kostja ostab kokkuleppel hageja emaga hagejale riideid ja asju ning maksab lapse reisikulud ning kas vanematel on kokkulepe arvestada kostja tehtud kulutusi lapse ülalpidamiskulude hulka. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Nõuded otsuse põhjendusele sisalduvad TsMS § 442 lõikes 8, mille lausete 1 - 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda
tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Maakohtu vaidlustatud otsus neile nõuetele ei vasta, sest otsuses ei ole tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis võiksid anda piisavat alust järeldusele hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise võimalikkuse kohta: maakohtu otsuses tuvastatud asjaolud ei ole asja lahendamiseks piisavad. Maakohtu väide, et ta on arvestanud vanemate rahalisi võimalusi, ei ole õige. Hageja ema tervisetõend oli kestev kuni 3.02.2015 ja hageja pidi minema uuesti puude raskusastme ja lisakulu tuvastamiseks ekspertiisi 5.-20.01.2015. Uued tõendid puuduvad. Kostja on tähtajatult osaliselt töövõimetu alates 30.03.2004 35% (lk 147). Lisaks puuduvad tõendid lapsevanemate varalise seisu kohta ja kohus ei ole teinud ettepanekut tõendite esitamiseks. Maakohtu toimikus ja e-toimikus puuduvad tõendid, et kostjale oleks teatavaks tehtud ja edastatud 21.08.2015 koostatud teadet otsuse avalikult teatavaks tegemise, avalduste ja taotluste esitamise aja kohta kuni 4.09.2015. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Niisuguseks rikkumiseks peab kolleegium maakohtu poolt menetlusnormide rikkumist kostjale hagimaterjalide kättetoimetamisel, eelmenetluse ülesannete ebapiisavat täitmist (TsMS § 392 lg 1) ja kohtu selgitamiskohustuse täitmata jätmist (TsMS § 351 lg 1). Menetluskulude jaotus otsustatakse asja lõplikul lahendamisel.