Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ulvi Loonurm ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
NL hagi AP vastu abielu kehtetuks tunnistamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.02.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse NL määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja: NL (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja: AP (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 03.02.2015 määrus tühistada ning saata tsiviilasi hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
4.Jätta läbivaatamata NLi määruskaebus osas, milles NL nõuab AP-lt igakuist elatist ja kahjuhüvitist. Kaebeõigus Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Muus osas ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.
1.NL (hageja) esitas 20.11.2014 Tartu Maakohtule hagi AP (kostja) vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja taotles 23.10.2014 kostjaga sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kostja varjas hageja eest oma tervislikku seisundit. Hageja hinnangul sõlmis kostja hagejaga abielu selleks, et saada hageja käest raha. Hageja soovis tõendada oma väiteid asjaoludega, et alates 23.10.2014 ei vasta kostja enam hageja telefonikõnedele ja 25.10.2014 ja 27.10.2014 avaldati raadiokanalil „Russkoe radio“ kuulutus, milles 44. aastane pikka kasvu ja tumedate juustega naisterahvas soovis tutvuda meesterahvaga tõsiste suhete loomise eesmärgil. Kuulutusele oli lisatud kostja telefoninumber XXXXXXXXX. Hageja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist ja menetlusabi saamist.
2.Tartu Maakohus keeldus 20.11.2014 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle vastavalt kohtualluvusele lahendamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis avalduse 29.12.2014 määrusega käiguta ning andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus selgitas, et hagejal tuleb põhistada ja tõendada, et kostja on hagejat tahtlikult eksimusse viinud. Samuti juhtis maakohus hageja tähelepanu vajadusele selgitada hagiavalduse eset. Hagiavaldusest ei selgunud maakohtu hinnangul üheselt, kas hageja taotleb abielu kehtetuks tunnistamist või abielu lahutamist.
3.Hageja esitas kohtule 05.01.2015 ja 14.01.2015 venekeelsed puuduste kõrvaldamise avaldused. Hageja märkis, et abielu on sõlmitud pettuse tulemusel, sest kostja ei teatanud hagejale enne abielu sõlmimist, et ta on skisofreenik. Hagejal puudub kostjaga ühine vara, kooselu ei ole ning suhteid taastada pole võimalik. Abielu on algusest peale fiktiivne ning see tuleb annulleerida. Hageja palub abielu lahutada, kuna tal on juba uus naine, kellega soovib abielu sõlmida.
4.Kohus jättis hagiavalduse 16.01.2015 määrusega teistkordselt käiguta ning palus uuesti kõrvaldada hagi menetlemist takistavad puudused. Maakohus kohustas hagejat esitama edaspidi dokumendid eestikeelselt ning tõendada või põhistada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Samuti selgitas kohus hagejale võimalusi, kuidas hageja taotletava eesmärki oleks võimalik kiiremini, odavamalt ning lihtsamalt saavutada. Hageja esitas 23.01.2015 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles palus menetlusabi kohtukulude kandmiseks. Samuti taotles kohtule esitatud kaebuste ja avalduse koopiat viidates avaliku teabe seadusele. Maakohtu määrus
5.Maakohus keeldus 03.02.2015 kohtumäärusega hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel. Maakohus märkis, et hageja ei kõrvaldanud hagiavalduses esinevaid puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul. Hageja ei täpsustanud, kas ta sooviks on abielu lahutada või taotleda selle kehtetuks tunnistamist. Ka ei esitanud hageja vaatamata kohtu korduvale
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61160 nõudmisele ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagi eset ega täpsustanud hagi asjaolusid. Hageja esitatud avaldused olid jätkuvalt võõrkeelsed.
6.Kuna hageja ei suutnud viia hagiavaldust vastavusse sellele seadusega kehtestatud nõuetele, ei lahendanud maakohus hageja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
Määruskaebus
7.30.04.2015 esitas hageja maakohtu määrusele määruskaebuse ja avaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendi, milles palub maakohtu määrus tühistada. Lähtuvalt 30.04.2015 avaldusena pealkirjastatud menetlusdokumendi sisust käsitleb kolleegium 30.04.2015 menetlusdokumenti määruskaebusena TsMS § 660 lg 1 mõttes.
8.Hageja märkis, et on algusest peale taotlenud abielu lõpetamist ehk lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist ja menetlusabi saamist. Hageja heidab maakohtule ette menetlusega venitamist ning leiab, et kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid olid välja toodud hagiavalduses.
9.Hageja hinnangul on riigilõivu suurus summas 100 eurot ebaproportsionaalselt suur. Hageja väljendab rahulolematust ka selle üle, et maakohus pole võimaldanud hagejale kohtulahendite tõlkeid, kuigi hageja on seda korduvalt taotlenud ning leiab, et kohus on rikkunud ka uurimispõhimõtet. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud tõendeid ise koguma.
10.Avaldaja palus mõista kostjalt välja igakuine elatis hageja kasuks summas 50 eurot kuus ning nõudis kostjalt ka kahjuhüvitist. Määruse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659). Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada ning osaliselt jätta läbivaatamata.
12.Maakohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel, kuivõrd rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid (TsMS § 363 lg 1 p-d 2 ja 3). Maakohus leidis, et hagiavalduses menetlemisest tuleb keelduda, kuna hageja pole täpsustanud, kas ta soovib taotleda abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, pole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hagi eset ning kuna hageja avaldused olid võõrkeelsed.
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagiavaldus peab vastama TsMS 38. peatükis ja §-s 363 sätestatud nõuetele. Avalduse menetlusse võtmisel tuleb kohtul kontrollida avalduse seadusele vastavust ning juhul, kui avalduse menetlemist takistavad 3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61160 puudused, mida on võimalik kõrvaldada, tuleb kohtul anda TsMS § 3401 lg 1 alusel menetlusosalisele tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hageja hagiavalduse kahel korral käiguta ning selgitanud hagejale hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamise vajadust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja poolt esitatud avaldustest polnud võimalik üheselt järeldada, kas hageja taotleb abielu lahutamist või abielu kehtetuks tunnistamist. Tegemist on hagi eseme ebaselgusega, mida tuleb kõrvaldada hagejal. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hageja tähelepanu vastava puuduse kõrvaldamise vajadusele korrektselt juhtinud ning ka arusaadavalt põhjendanud, milles seisneb erinevus ühe ja teise nõude vahel. Seetõttu pole kolleegiumi hinnangul põhjendatud määruskaebuse etteheide, et maakohus on kohtumenetlust venitanud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõude ebaselguse tõttu pole esitatud kujul hagi menetlemine võimalik.
14.Sellegipoolest pole käesoleval juhul kolleegiumi hinnangul täidetud eeldused, mis võimaldaksid maakohtul hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel keelduda. Hageja on nii maakohtule esitatud avaldustes kui ka määruskaebuses taotlenud menetlusabi TsMS § 180 alusel. Menetlusabi viidatud sätte mõttes on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmisel võib kohus taotleja põhistatud avalduse alusel muuhulgas vabastada taotleja osaliselt või täielikult tasu maksmisest menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest ja/või vabastada Eesti Vabariigi arvel kohtu nõutud ja menetlusabi taotleja esitatud dokumendi tõlkimise kulust või määrata kulude kandmise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul, kui dokument on vajalik asja lahendamiseks. Ka määruskaebuses märgib hageja, et soovib taotleda endale esindaja määramist. Sisuliselt palub hageja menetlusabi riigilõivu tasumisel ja tõlkekulude kandmisel ning riigi õigusabi TsMS § 180 lg 1 p-3 ja riigi õigusabi seaduse § 4 mõttes. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks hagejale riigi õigusabi saamise aluseid ja tingimusi selgitanud. TsMS § 217 lg 8 sätestab, et kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Hageja poolt esitatud avaldustest ja määruskaebusest nähtub, et hageja ei ole õigusteadmiste puudumise ning eesti keele mittetundmise tõttu võimeline oma nõudeid korrektselt esitama. Sellest tulenevalt ja arvestades, et hageja seda maakohtule esitatud menetlusdokumentides ka taotles, tulnuks kolleegiumi hinnangul maakohtul enne hagiavalduse menetlemisest keeldumise üle otsustamist selgitada hagejale riigi õigusabi saamise võimalusi ning lahendada ka hageja taotlus menetlusabi saamiseks, s.o ennekõike tõlkekulude kandmisest vabastamist puudutavas küsimuses. Kuna maakohus seda teinud pole, on tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega ning maakohtu määrus tuleb TsMS § 371 lg 1 p-i 9 ja TsMS § 3401 lg 2 väära kohaldamise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi samale maakohtule.
15.Hagiavalduse menetlusse võtmise uuel otsustamisel tuleb maakohtul esmalt lahendada hageja taotlus menetlusdokumentide tõlkimise kulust vabastamise kohta ning seejärel selgitada hagejale riigi õigusabi ja menetlusabi saamise võimalusi ja korda ning anda 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61160 TsMS § 3401 lg 1 alusel hagejale täiendav tähtaeg taotluste esitamiseks. Juhul, kui hageja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul nõuetekohaseid taotlusi ei esita ega likvideeri ka hagiavalduse menetlemist takistavaid puudusi, võib see olla hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseks TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi või muul TsMS §s 371 sätestatud alusel.
16.Määruskaebuse muude etteheidete osas märgib kolleegium järgmist.
17.Kolleegiumi hinnangul pole põhjendatud hageja etteheide, mis puudutab lahutuse taotlemisel nõutava riigilõivu suurust. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, millega menetlusosaline peab kohtusse pöördumisel arvestama. Hagiavalduse esitamisel abielu lahutamiseks tasutakse riigilõivuseaduse § 59 lg 2 kohaselt riigilõivu 100 eurot ning nimetatud summa pole kolleegiumi hinnangul ebaproportsionaalselt suur. Hagiavalduse menetlemine nõuab kohtuteenistujate ja kohtunike mitmeid töötunde, mistõttu on ekslik hageja seisukoht, et avalduse lahendamine võtab aega 5 minutit.
18.Kohtumäärused, millega maakohus jättis hagi kahel korral käiguta, on õiguspäraselt allkirjastatud kohtujuristi poolt. Kohtujuristi pädevus menetlust korraldavate määruste koostamiseks ja allkirjastamiseks tuleneb TsMS § 221 lg-st 3.
19.Kolleegiumi hinnangul pole õigustatud ka hageja etteheide tõendite kogumata jätmise osas. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5 lg 2). Seega lasub hagejal endal kohustus oma nõuet põhistada ja tõendada. Nii abielu lahutamine kui abielu kehtetuks tunnistamise nõuded esitatakse hagimenetluses, kus kohus selgitab asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid vaid seaduses sätestatud erandjuhtudel. Selliseks erandjuhuks on olukord, kus tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada. Sel juhul võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist, kuid peab seejuures põhistama, miks ta ei saa ise tõendit esitada (TsMS § 236 lg 2). Abieluasjas võib kohus tõendi kogumise korraldada ka omal algatusel, kuid nimetatu on kohtu õigus, mitte kohustus (TsMS § 230 lg 3). Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed (TsMS § 236 lg 3).
20.Määruskaebuses palub hageja vaadata asi läbi kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse lahendamine võimalik tsiviilasjas kogutud ja esitatud menetlusdokumentide alusel, mistõttu ei ole kohtuistungi korraldamine määruskaebuse lahendamiseks vajalik. Hageja vastav taotlus tuleb seega jätta rahuldamata. 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-61160
21.Kolleegium lisab, et määruskaebus on võetud ebaõigesti menetlusse osas, milles hageja taotleb kostjalt kahjuhüvitise ja igakuise elatise väljamõistmist. Määruskaebuse menetlemisel kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust. Kuivõrd hagiavalduses ei esitanud hageja kahjuhüvitise ja igakuise elatise väljamõistmise nõuet ja arvestades, et määruskaebuse esitamisel pole hagi eseme muutmine lubatud, jätab kolleegium määruskaebuse vastavas osas TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
22.Seoses kohtuniku Ülle Jänes haiguslehel viibimisega, asendas teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ulvi Loonurm.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.