Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2.1.Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri Tallinna kinnistusjaoskonna registriossa nr xxxxxxxx kantud korteriomand asukohaga Tallinnas Xxxxx xx xx-xx jätta AN-i ainuomandisse; 2.2.Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuv korter jätta TM ainuomandisse;

Menetluskulude jaotus Apellatsiooniastme menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 04.06.2013 esitas TM (hageja) Harju Maakohtule hagi AN-i (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Menetluse kestel täiendas hageja ühisvara koosseisu ja palus jagada ka Aktsiaseltsi PA aktsiad, mis osteti abikaasade poolt 17.11.1994 (kd II tl 127-128). Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid xx.xx.xxxx ja soetasid ühisvarana 1 toa 2-toalisest korterist aadressil Xxxxx xx xx-xx, Tallinnas. Seejärel erastasid pooled ühisvarana kogu 2toalise korteri xx.xx.xxxx, kus nad praegu ka elavad. Abielu lahutasid pooled xx.xx.xxxx, ühisvara jäi jagamata. Kostja ei ole nõus ühisvara jagama. Hageja hindas keskmisest turuhinnast lähtuvalt ühisvara väärtuseks 48 000 eurot. Hageja palus kohtul ühisvara jagada võrdsetes osades. Kuna kostja on pensionär, siis võib tal olla raskusi summa varasema tasumisega ja hageja teatas, et ta on nõus korteri müügiga, soovib ise selle teostamisel notari juures viibida ja veenduda poole talle kuuluvast ühisvarast väljamaksmise korrektsuses. Hageja on nõus ühisvara jagamiseks korteri vabastama, kui kostja talle hiljemalt 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest toimuval müügil notari juures ühisvaraosa 24 000 eurot välja maksab. Hageja palus kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja ühisvarast 50%, so 24 000 eurot (kd I tl 1-2). Vastuseks kostja 04.07.2013 vastuväidetele märkis hageja, et kostjal aitas RKO kaarte osta hageja. Neid osteti juurde ühistest vahenditest. Isegi kui kostjal oli eelnevalt omandatud üks tuba, siis pooled ostsid teise toa kolmandalt isikult pärast abiellumist ühiste vahenditega.

Samuti osteti hiljem juurde maad. Hageja aitas kinnistu väärtust läbi kapitaalremondi oluliselt tõsta. Korteri väärtus on 12.07.2013 seisuga vähemalt 44 000 eurot. Hageja on püsivalt osalenud majanduskulude tasumisel. Xxxxxxx korter ei ole poolte ühisvara, kuna raha korteri ostuks sai ta endale kingituseks. Ühisvara korteri ostmiseks ei kasutatud (kd I tl 34-35). Kostja vastuväited Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, leides, et Xxxxx xx-xx korter ei ole poolte ühisvara. Kostja elas nimetatud korteris orderi alusel alates 18.05.1962, so enne abielu registreerimist ja korter erastati 18.05.1995 üksnes kostja RKO kaartide alusel. Hageja erastamisesse ei panustanud, veelgi enam, tal puudus sel ajal elamisluba Eestis ja tema nimele ei olekski saanud korterit erastada. Abikaasade ühisvaraks on poolte abielu ajal ostetud korter Xxxxxxxx Xxxxxxx linnas Xxxxxxxxxxxx x-xxx. Korter osteti hageja initsiatiivil, kes tahtis omada selles hea kliimaga rajoonis kinnisvara, kavatsusega sinna pensionipõlves elama minna. Pooled panustasid korteri ostmisesse võrdselt rahalisi vahendeid, korter osteti US dollarite eest. Korteri maksumuseks hindab kostja internetis avaldatud müügikuulutuste alusel sarnases rajoonis 55 000 USD, mis eurodes moodustab ca 38 500 eurot. Kui kohus peaks siiski leidma, et Xxxxx xx-xx korter on poolte ühisvara, siis tuleb poolte ühisvara hulka arvata ka Xxxxxxx korter. Kostja palus jätta Xxxxx xx-xx korteri talle ja Xxxxxxx korteri hagejale. Kostja leidis, et korterite hind on enam-vähem võrdne ning Tallinna korter ei maksa rohkem kui 40 000 eurot. Kui Tallinna korter peaks maksma rohkem kui korter Xxxxxxxs, siis on kostja nõus enamsaadud vara arvel saadud vahe hagejale hüvitama. Hüvitisega tuleks kostja hinnangul tasaarvestada Xxxxx xx-xx korteri hoolduskuludest hageja osa, mille hageja on jätnud alates poolte lahutamisest 2008 kuni 01.01.2013 maksmata. Korteri hoolduskulusid on tasunud üksnes kostja. Alates 01.01.2013 kannab hageja igakuiselt 40 eurot kostja arveldusarvele korteri hoolduskulude tasumiseks. 16.09.2013 kohtule esitatud seisukohas võttis kostja õigeks, et tema lahusvaraks on Xxxxx xx-xx asuvast korterist üks tuba ja teine tuba osteti ühisvarana. Seega on ühisvaraks pool Xxxxx xx-xx korterist. Kuivõrd pool Xxxxx xx-xx korterist on kostja lahusvara, nagu hageja seda ise kinnitab, kuulub abikaasade vahel ühisvarana jagamisele pool korterist (kd I tl 158). Menetluse käigus kostja vaidlustas omaksvõtu. Kostja vastuhagi 14.10.2013 esitatud vastuhagis (kd II tl 2-3) palus kostja jagada poolte ühisvara järgmiselt: tunnistada kostja omandiõigust Xxxxxx xx-xx korterile, tunnistada hageja omandiõigust Xxxxxxxs, Xxxxxxxxxxxx x-xxx asuvale korterile ja kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist enamsaadud ühisvara arvelt 1000 eurot. Vastuhagi kohaselt on poolte ühisvaraks 1⁄2 kahetoalisest korterist Xxxxx xx xx-xx Tallinnas, korter Xxxxxxxs ja PA-i aktsiad. Kostja leidis, et mingil juhul ei saa kostjal olemas olnud ühte tuba ühiskorteris hinnata 1/3 mõttelise osana ühiskorterist. Poolte abielu sõlmimise ajal kehtinud elamuseaduse alusel oli ühiskorteris ühte tuba kasutaval üürnikul õigus kasutada ka korteri kööki ning seda võrdselt teise üürnikuga. Kostja erastas temale üüritud ühe toa, kuid kuna teise toa üürnik lahkus korterist erastamise õigust kasutamata, omandas kostja õiguse erastada ka teine eluruum ja kostja erastas poolte abielu ajal kogu korteri enda nimele. Kostjal oli enne abielu sõlmimist lahusvara 1⁄2 mõtteline osa Xxxxxx xx-xx korterist ja ühiselt omandati 1⁄2 mõtteline osa, erastades ka teise toa ja korteri tervikuna. Korter Xxxxxxx omandati abielu ajal, 17.08.1999 ühe abielupoole nimele ja moodustab ühisvara. Kostjale 10.04.1997 kohtuotsusega väljamõistetud summa sai ta kohtutäituri abiga kätte ja andis selle abikaasale edasi korteri omandamiseks. Abikaasade abielu ajal omandatud vara – 1⁄2 mõttelist

osa Xxxxxx xx-xx korterist ja Xxxxxxxs asuv korter kuuluvad poolte vahel jagamisele võrdsetes osades. Hageja vastuväited vastuhagile Hageja vaidles vastuhagile vastu. Ühisvaraks on hageja arvates mitte pool, vaid 71% korterist Xxxxxx xx-xx, kuivõrd kostja poolt varasemalt omandatud toa pindala oli kogu korterist 29% ja teine poolte ühisvaraks omandatud tuba ja korteriosa oli oluliselt suurem, 20m2. Kostjale kuulus enne abielu korterist vaid üks 13m2 tuba ja ülejäänud korter 44,5 m2 osteti juba ühisvarana hagejaga koos. Seega on ühisvaraks ostetu 31,5 m2 ja varasemalt lahusvaraks 13 m2, vastavalt 71% ja 29%. Kostja erastas erastamisseaduse alusel temale üüritud ühe 13 m2 toa, mis oligi abiellumisel tema lahusvaraks. Ülejäänud korter erastati abielu ajal. Korteri tubade väline pind oli küll ühiskasutuses, kuid mitte kostja eraomanduses. Kasutada võis kostja seda nagu trepikoda ja maja ümbritsevat maad, kui see ei olnud kostja omanduses. Isegi kui lähtuda vaid tubade suhtest, siis on see 61% ja 39%, st ühisvaraks on tubade pindade järgi võetuna 61% korterist. Maakohtu otsus 27.01.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja vastuhagi osaliselt, jagades poolte ühisvara, jättes kostja ainuomandisse korteriomandi Tallinnas Xxxxx xx-xx ja PA-i aktsiad ning hageja ainuomandisse Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuva korteri. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 21 642,90 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes ise, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-36-11, et 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Samas asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Neid sätteid koosmõjus hinnates saab teha järelduse, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, sest uues perekonnaseaduses puudub säte, mille järgi tuleks abikaasade ühis- ja lahusvara määrata pärast 01.07.2010 eseme omandamise ajast sõltumata kindlaks kehtiva PKS järgi. Samuti selgitas Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, et PKS mõtteks on alates 01.07.2010 abikaasade varasuhtes tekkivatele asjaoludele ja tehtavatele toimingutele kohaldada kehtivas PKS-is varaühisuse kohta sätestatut ning enne seda tekkinud asjaoludele ja tehtud toimingutele kohaldada toona kehtinud seadust. Kohus, märkides, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx ja lahutati xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis (I köide, lk 4), leidis, et poolte ühisvara koosseis tuleb seega vastavalt kehtiva PKS § 210 lg-tele 1 ja 2 määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Poolte ühisvara tuleb alates kehtiva PKS-i jõustumisest jagada kehtiva seaduse alusel. Kohus oli seisukohal, et selleks, et kohus saaks ühisvara jagada, tuleb kõigepealt välja selgitada ühisvara koosseis. PKS § 25 kohaselt lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Eseme kuulumine ühis- või lahusvara hulka tuleb kindlaks teha vastavalt omandamise ajal kehtinud seadusele.

Kostja esitas kohtule tõenditena: Tallinna Xxxxxx xxxxxxxx Rahvakohtu xx.xx.xxxx otsuse tsiviilasjas nr 2-421, milles kohus otsustas teostada eluruumi jagamine Tallinnas Xxxxxxxxxx xx-xx asuvas korteris ja jätta MJ xxxxxxxxx x kasutusse üks tuba suurusega 17,1 m2, MA xxxxxxxx x kasutusse tuba suurusega 13,9 m2; kohustada Xxxxxx xxxxxxxx RSN TK korteriosakonda sõlmima JVM-ga ja AMM-ga eraldi üürilepingud nendele eluruumidele (II köide, lk 203-204, tõlge lk 202); 07.11.1990 välja antud orderi nr 1023 kostjale elama asumiseks koos hagejaga Xxxxxxxxxx xx xx-xx, mis koosneb 2 toast, elamispinnaga 31 m2 (I köide, lk 30); Kristiine Linnaosa Valitsuse tõendi, mille kohaselt kostja oli ajutiselt sisse registreeritud Xxxxx xx-xx alates 18.05.1962 tähtajaga 31.03.2000 (I köide, tl 29); kostja 03.11.1994 esitatud avalduse sooviga osta eluruum asukohaga Tallinn Xxxxxx xx-xx. Perekonnaliikmena märgitud hageja (I köide, lk 5); Kristiine Linnaosa Valitsuse (müüja) ja kostja (ostja) vahel 18.05.1995 sõlmitud ostu-müügilepingu (I, lk 28), mille kohaselt müüja müüs ja ostja ostis korteri koos sellele vastava osaga elamust, mis asub Tallinnas Xxxxx xxxx ja koosneb kahest toast üldpinnaga 44,5 m2, mis moodustab 1,90% elamu korterite üldpinnast. Vastavalt eluruumi hindamise aktile on üldise väärtushinnangu koefitsiendi alusel eelnimetatud eluruumi arvestuslik üldpind 29,8 m2 ja hind 8940 krooni. Nimetatud lepinguobjekt müüdi ostjale 8940 krooni eest, mis on tasutud ostja poolt lepingu allakirjutamisel: rahvakapita obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastatega 8100 krooni eest ja erastamisväärtpaberitega summas 840 krooni. PKS § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Varem kehtinud PKS § 14 lg-st 1 tulenevalt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 15 lg 1 sätestas, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu ajal kinke või pärimise teel omandatud vara. Poolte omaksvõtu kohta märkis kohus, et TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poolte seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Käesolevas asjas kumbi pool vaidlustas korteriomandi Xxxxx xx xx-xx, Tallinnas suhtes menetluse kestel esitatud omaksvõtu asjaolud. Kohus leidis, et korteriomand aadressil Xxxxx xx xx-xx on poolte ühisvara. Kostja ei omanud enne abiellumist korterit vallasasjana, vaid kasutas seda üürilepingu alusel. Kuna korter erastati abielu ajal, on korteriomand tulenevalt PKS § 14 lg-st 1 poolte ühisvara. Vaidlust ei ole, et korteriomand aadressil Xxxxx xx xx-xx Tallinnas jääb kostjale. Hageja esitas kohtule eksperthinnangud (kd I tl 124-142, II köide, lk 49-69) ja kohus määras korteriomandi aadressil Xxxxx xx xx-xx, Tallinnas turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi (kd II tl 9596). Ekspertiisiakti nr 9096/14 kohaselt eksperdiarvamus väärtuse kuupäeval 21.05.2014: ekspertiisi eseme turuväärtus 56 000 eurot (kd II tl 102-120). Kostja ei olnud nõus eksperdi pakutud hinnaga, kuid ei taotlenud ka kordusekspertiisi. Kohus luges Tallinnas Xxxxx xx xxxx asuva korteriomandi väärtuseks 56 000 eurot. Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuva korteri ostu-müügileping sõlmiti 17.08.1999 müüjate ja (ostja) hageja vahel 5000 grivna eest (korteri väärtus 4363 grivnat) (kd I tl 121-123). Kostja väitel 2000 dollarit andis hageja ja 3000 dollarit kostja. Kostja väitel panustas ta rahana 10.04.1997 Tallinna Linnakohtu otsusega (kd II tl 7-9) väljamõistetud 49 446,10 krooni, mille ta sai kätte kohtutäituri abiga ja andis hagejale korteri omandamiseks. Hageja väitel osteti korter hageja lahusvara eest. Hageja poolt kohtule esitatud tõendi kohaselt Xxxxxxxs asuva korteri turuväärtus 25.03.2013 seisuga moodustas 206 648 grivnat (kd I tl

151). Hageja esitatud Xxxxxxx Rahvuspanga tõendi kohaselt xxxxxxx grivna ametlik kurss euro suhtes seisuga 15.07.2013 on 1041,8076 grivnat 100 euro eest (kd I tl 153). Seega hageja hinnangul maksis Xxxxxxxs asuv korter 19 835,52 eurot. Hageja esitas menetluse kestel tõendeid grivna kursi muutuste kohta (kd II lk 42, lk 45, lk 71, lk 74, lk 151, lk 197). 21.08.2014 kohtule esitatud Xxxxxxx korteri hinna ümberarvutuste kohaselt korteri korrigeeritud hind 13 642,85 eurot (kd II tl 177, tl 180). Seoses sõjategevuse ohuga on korteri väärtus langenud ja on vastavalt 29.12.2014 kursile 12 893,40 eurot (kd II tl 211). Kostja algsel hinnangul oli Xxxxxxx korteri väärtus 55 000 USD (kd I tl 31). Menetluse kestel oli kostja seisukohal, et Xxxxxxx korteri väärtus on 20 000 eurot, kuna Xxxxxxx linnas mingit sõjategevust ei toimu, linn on Xxxxxxx koosseisus, kuna asub Xxxxxxxx vähemalt 150 km kaugusel Xxxxxxx territooriumil. Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxx korter oleks tema lahusvara. Xxxxxxx korter on omandatud abielu ajal ja seega ühisvara. Vaidlust ei ole, et korter Xxxxxxx jääb hageja ainuomandisse. Kohus märkis, et eseme väärtuse regulatsioon tuleneb TsÜS §-st 65, mille kohaselt loetakse üldjuhul eseme väärtuseks selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Seega leidis kohus, et põhjendatud on arvestada korteri 29.12.2014 väärtusega 12 893,40 eurot. Kohus märkis, et kohtul tuleb jagada ka poolte ühisvarana Aktsiaseltsi PA aktsiad (aktsiad). Kostja esitatud panga õiendi kohaselt on aktsiad tänasel päeval väärt 179,20 eurot. Aktsiate turuväärtus on tegelikult „0“, kuna mingeid dividende ei ole mitte kunagi nende eest makstud, omanik on kohustatud regulaarselt kandma kulutusi aktsiate väärtpaberikontol hoidmise eest, mida keegi talle ei hüvita (kd II tl 161-167). Kohtuistungil taotles kostja jätta aktsiad temale. Hageja leidis, et aktsiate turuhind on 2208 eurot, esitades tõendina Aktsiaseltsi PA 2012. aasta majandusaasta aruande (kd II tl 130-150). Hageja palus jagada aktsiad poolte vahel võrdselt. Kohus leidis, et panga õiendiga on tõendatud aktsiate väärtus 179,20 eurot ja kuna kostja on regulaarselt kandnud kulutusi aktsiate väärtpaberikontol hoidmise eest, on põhjendatud jätta aktsiad kostjale. Kostja on märkinud vastuses hagile, et hüvitise maksmise kohustus otsustada sõltuvalt korterite hindamistulemustest, tasaarvestades hageja poolt täitmata kohustus tasuda pool Xxxxx xx-xx korteri hoolduskuludest alates 15.01.2008; hoolduskulude summa esitab kostja hiljem (kd I tl 25-26). Hageja esitas kohtule kokkuvõtted tasutud majandamiskulude kohta (kd I tl 37-119). Kuna kostja summat, mida soovib tasaarvestada hüvitisega, kohtule ei esitanud, siis kohus hoolduskulude tasumist/tasumata jätmist kohtuotsuses ei käsitlenud ja jättis hageja esitatud tõendid (kd I tl 37-119) tähelepanuta. Kohus märkis, et eeltoodut arvestades jääb kostjale vara kokku väärtusega 56 179,20 eurot, millest kostja peab poole, so 28 089,60 eurot, hagejale hüvitama. Hagejale jääva vara väärtuseks on 12 893,40 eurot, millest hageja peab poole, so 6446,70 eurot, kostjale hüvitama. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 21 642,90 eurot. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 164 lg-st 1, leides, et kuivõrd kohus rahuldab põhihagi osaliselt ja vastuhagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta asjas poolte endi kanda. Kumbki pool ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest lähtudes menetluskulud jagada teisiti. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud poolte endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (vt Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-70-10, p 14). Puuduvad mõistlikud põhjendused, miks ühisvara jagamise puhul tuleks menetluskulud jaotada teisiti. Apellatsioonkaebus 01.03.2015 esitatud apellatsioonkaebuses ja selle 09.03.2015 täienduses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 27.01.2015 otsuse oas, milles kohus lahendas vastuhagi nõude ja jagas vastuhagis nimetatud ühisvara. Kostja ei vaidlusta ühisvara jagamise viisi, kuid vaidlustab vara koosseisu määramise kohtu poolt ja rahalise hüvitise väljaarvutamisel kohtu poolt aluseks võetud vara harilikku väärtust. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS §-s 231 sisalduvat omaksvõtu kohta sätestatut, leides, et hageja poolt korduvalt kohtule nii kirjalikult kui suuliselt väljendatud omaksvõttu Xxxxx xx-xx korteri osalise kuuluvuse kohta ühisvara koosseisu ei tule kohaldada. TsMS § 231 lg 3 kohaselt omaksvõttu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele. Käesolevas asjas võttis hageja korduvalt omaks, et kostjale kuulus lahusvarana enne abielu üks tuba Xxxxx xx-xx korterist ja et teine tuba sellest korterist omandati abielu ajal, mille tulemusena saadi erastada kogu korter. Kostja tõendas seda asjaolu kohtulahendiga 1981, mille kohaselt temale kuulus enne abiellumist õigus erastada üks tuba Xxxxx xx-xx korterist vastavalt 1993. aastal kehtestatud eluruumide erastamise seadusele ning tal tekkis õigus erastada kogu korter tänu sellele, et ta omandas teist sama korteri tuba eraldi üürilepingu alusel kasutavalt isikult tema õigused. Viimane tehing toimus juba abielu ajal. Järelikult asjaolu, millele hageja omaksvõtt tugines, vastas tõele ning puudus ka vastaspoole nõusolek omaksvõtu tagasivõtmiseks. Seega ei olnud kohtul alust hageja omaksvõttu arvestamata jätta. Kohus nõustus alusetult hageja tõendamata väitega, et grivna kurss mõjutab Xxxxxxxs asuva korteri harilikku väärtust vähenemise suunas seoses Xxxxxxxx tekkinud majandusliku olukorra erakorralise langusega. Kostja leiab, et kinnisvarana isikule jääva omandi väärtuse kindlaksmääramisel käesolevas asjas TsÜS § 65 alusel ei saa arvesse võtta ajutisi erakorralisi asjaolusid, mis võivad mõjutada kinnisvara asukohariigis käibiva valuuta väärtust. Kinnisvara Xxxxxxx linnas on kasutusväärtusena alles ning grivna kursi muutumine selle väärtusele mitte mingit mõju ei avalda, kuivõrd kinnisvara hindamisel aluseks olevaks valuutaks selles regioonis laialtlevinud praktika kohaselt on mitte grivna, vaid globaalselt kehtiv US dollar või euro, mille väärtuse muutused on tühised. Kostja esitab kaebuse lisana kohtule avalikult kättesaadavatest kinnisvaraportaalidest väljavõtte, milles nähtub, et lähtuvalt grivna kursi langusest on kinnisvara hindade grivnades ümberarvutamisel lihtsalt hinnad grivnades väljendatud suuremate summadena, USD või eurodes väljendatud hind aga praktiliselt muutunud ei ole. Kostjal puudub võimalus esitada kohtule erapooletu asjatundja hindamisakt Xxxxxxxs asuva korteri turuväärtuse kohta, kuid mingil juhul ei saa see olla väiksem, kui hageja poolt esialgselt esitatud kirjalikus tõendis on märgitud, s.o. 19 835,52 eurot. See on hageja enda poolt esitatud kirjalik tõend ning ka selle osas kuulub kohaldamisele TsMS § 231 lg 3. Hageja on omaks võtnud, et Xxxxxxx korteri minimaalne turuväärtus võib olla selles suuruses ning puuduvad seaduslikud alused arvestada vara väärtust selle tõendiga võrreldes veel madalama hinnaga. Kostja leiab, et kinnisvara kujutab endast püsiva väärtusega varalist väärtust ning ei ole mingit alust selle hinna kujunemisel arvestada erakorralisi force majeure asjaolusid, mis valitsevad käesoleval ajal kinnisvara paiknemise asukohas, kuivõrd kõigi eelduste kohaselt need on ajutised ning pärast nende asjaolude möödumist on hageja omandis kindlaksmääratud omadustega (kasutusväärtusega) vara, mille harilik väärtus arvestatuna

stabiilse kursiga valuutas jääb hageja omandisse. Apellatsioonikaebusele lisatud kinnisvaraportaali väljavõttest nähtub, et tegelikult on nii Tallinna kui ka Xxxxxxx korterid praktiliselt võrdse väärtusega, arvestades nende hinda eurodes ja tegelikult oleks võimalik vara jagada selliselt, et kummalegi abikaasadest jääks tema nimele ostetud kinnisvara võrdses väärtuses ja kumbki pool teisele hüvitist tasuma ei pea. Arvestades asjaolu, et kohtupraktikas kinnisvaraportaalide väljavõtteid üldreeglina kinnisvara hinna määramisel aluseks ei võeta ning et kohus tavapäraselt arvestab konkreetsete kirjalike tõenditega, siis leiab kostja, et Xxxxxxxs asuva korteri hinna määramisel tuleb aluseks võtta hageja enda poolt esitatud kirjalik tõend, mis ilmselgelt kajastab võimalikku minimaalset hinda, mida selle kinnisvara väärtuseks võiks pakkuda. Arvestades hageja omaksvõttu ja tema poolt kohtule esitatud tõendeid on pooltele kuuluva ühisvara koosseis ja selle väärtus järgmine: Tallinnas, Xxxxx xx-xx asuvast korterist 61%, mille väärtuseks on (56 000x 0,61=34 160) 34 160 eurot; Xxxxxxxs, Xxxxxxxxxxxx x-xxx asuvast korterist hariliku väärtusega vähemalt 19 835,52 eurot ja PA-i aktsiad väärtusega 179,20 eurot. Kokku on ühisvara 54 174,72 euro väärtuses, millest pool on 27 087,36 eurot. Kuivõrd hageja omandisse jääb vara (korter Xxxxxxxs, Xxxxxxxxxxxx x-xxx), mille väärtuseks on vähemalt 19 835,52 eurot, siis tuleks kostjal talle maksta hüvitiseks 7251,84 eurot, aga mitte rohkem. Sellise suurusega hüvitise maksmine oleks kostjale jõukohane, ilma et ta oleks sunnitud oma elukohaks olevat Xxxxx xx-xx korterit realiseerima. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja leiab, et maakohtu otsus on õige ja tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tuleb Harju Maakohtu 27.01.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 21 642,90 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitis 20 057,92 eurot. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ühisvara koosseisu kindlaksmääramise osas, leides, et ühisvara hulka kuulub Tallinnas, Xxxxx xx-xx asuvast korterist üksnes 61%, mille väärtuseks on 34 160 eurot (56 000x 0,61). Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas, kuivõrd kostja hinnangul tulnuks poolte ühisvara hulka kuuluva Xxxxxxxx, Xxxxxxx linnas asuva korteri väärtuse määramisel võtta aluseks hageja enda poolt esitatud tõend, milles on korteri turuväärtuseks märgitud 19 835,52 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti määranud kindlaks poolte ühisvara koosseisu, tuvastades muu hulgas, et korteriomand aadressil Xxxxx xx-xx Tallinn on poolte ühisvara. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Nõustuda ei saa apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsMS §-s 231 sisalduvat omaksvõtu kohta sätestatut, leides, et hageja poolt korduvalt kohtule nii kirjalikult kui suuliselt väljendatud omaksvõttu Xxxxx xx-xx korteri osalise kuuluvuse kohta ühisvara koosseisu ei tule kohaldada. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele seoses hageja omaksvõtu arvestamata jätmisega märgib ringkonnakohus, et kuivõrd käesolevas asjas on kumbki pool vaidlustanud korteriomandi Xxxxxx xx-xx, Tallinn suhtes menetluse kestel esitatud omaksvõtu asjaolud, puudus maakohtul alus lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub ühisvara koosseisu määramise osas

maakohtu järeldustega ja leiab, et korteriomand aadressil Xxxxx xx-xx on poolte ühisvara, tuleb apellatsioonkaebus selles osas jätta rahuldamata. Seevastu põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt kohus nõustus alusetult hageja tõendamata väitega, et grivna kurss mõjutab Xxxxxxx asuva korteri harilikku väärtust vähenemise suunas seoses Xxxxxxxx tekkinud majandusliku olukorra erakorralise langusega. Maakohus on ebaõigesti võtnud Xxxxxxxs asuva korteri hinna määramisel aluseks hageja poolt seoses grivna kursi muutustega esitatud korrigeeritud korteri hinna summas 12 893,40 eurot (II kd tl 211). Ringkonnakohus selgitab, et ühisvara hulka kuuluva korteri kohalikku keskmist müügihinda ehk turuhinda ei ole võimalik tuvastada kinnisvara asukohas kehtiva vääringu kursis toimuvate muutustega. Maakohtu menetluses ei ole hageja Xxxxxxxx Xxxxxxx linnas asuva korteri väärtuse tõendamiseks lisaks 25.03.2013 teostatud sõltumatule hinnangule kinnisvara väärtuse kohta (I kd tl 151) esitanud täiendavaid hindamisakte, millest nähtuks, et Xxxxxxx korteri väärtus on seoses grivna kursi muutustega langenud. Ringkonnakohus, olles seisukohal, et Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuva korteri väärtust ei saa määrata ainuüksi grivna kursi muutuse alusel võrrelduna 25.03.2013 teostatud hinnanguga, tegi pooltele 11.05.2015 ettepaneku esitada tõendid Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuva korteri hariliku väärtuse kohta käesoleval ajal nii dollarites, eurodes kui ka grivnades. Kohtu vastavale ettepanekule reageeris hageja, kes esitas 11.08.2015 kohtule täiendava tõendina hindamisakti koos tõlkega vaidlusaluse korteriomandi kohta. Nimetatud tõendist nähtuvalt moodustab Xxxxxxxx, xxxxxx linnas, xxxxxxxxxxxx xx x-xxx asuva kahetoalise korteri üldpinnaga 46,7 m2 turuväärtus hindamispäeva, s.o 05.06.2015 seisuga 382 006 grivnat, mis hindamise ajal ümber arvestatuna dollaritesse oli 18 178,90 dollarit ja eurodes 16 063,35 eurot. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud seisukoht, et grivna kursi muutused oleksid tinginud languse ka Xxxxxxxs asuva korteri väärtuses, kuulub apellatsioonkaebus selles osas rahuldamisele ning nimetatud ühisvara väärtuse määramisel tuleb lähtuda hageja 11.08.2015 esitatud tõendist nähtuvast korteri väärtusest summas 382 006 grivnat, mis vastab 16 063,35 eurole. Eeltoodust tulenevalt jääb kostjale vastavalt maakohtu poolt leitule vara kokku väärtusega 56 179,20 eurot, millest kostja peab poole, so 28 089,60 eurot, hagejale hüvitama. Hagejale jääva vara väärtuseks on 16 063,35 eurot, millest hageja peab poole, so 8031,68 eurot, kostjale hüvitama. Tasaarvestades poolte vastastikused hüvitised, peab kostja hagejale hüvitama 20 057,92 eurot. Ringkonnakohus leiab, et puudub alus muuta maakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotust, arvestades, et vaatamata ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse osalisele tühistamisele kuuluvad nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamisele osaliselt. Kolleegium nõustub, et ühisomandi jagamise tulemusena ühisomandi lõpetamine on mõlema poole huvides. Ringkonnakohus leiab, et lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb ka apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 164 lg 1 järgi poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.