Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. september 2015. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-53770
Tsiviilasi
L.R. ja G.R. hagi K.R. vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2031,56 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.R. ja G.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid (hagejad):
1.L.R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)
2.G.R. (isikukood: XXX; elukoht: Viljandi XXX) Apellantide seaduslik esindaja E.V. Vastustaja (kostja): K.R. (isikukood: XXXX; elukoht:
XXXXX
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2015. a otsuse resolutsiooni p-i 3 G.R. täisealiseks saamise kuupäeva osas ja sõnastada p 3 järgmiselt: „Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni G.R. täisealiseks saamiseni (29.01.2028. a)“.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista K.R. lt L.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni L.R. täisealiseks saamiseni (10.01.2025. a).
3.Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni G.R. täisealiseks saamiseni (29.01.2028).
4.Mõista K.R. lt L.R. kasuks välja ühekordne hüvitis 30.06.2014-23.01.2015. a eest summas 119,59 eurot.
5.Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja ühekordne hüvitis 30.06.2014-23.01.2015. a eest 119,59 eurot.
6.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, st iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
7.Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta 1/3 uuest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Menetluskulude jaotus Maakohtus kantud menetluskulud jätta 1/3 osas hagejate ja 2/3 osas kostja kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.L.R. ja G.R. esitasid 30.06.2014. a hagi K.R. vastu kummalegi lapsele elatise väljamõistmiseks miinimummääras alates 30.06.2014. a. Hagiavalduse kohaselt on K.R. ja E.V. kooselust sündinud lapsed L.R. ja G.R. . Lapsed elavad koos emaga. Isa K.R. maksab lastele elatist ebakorrapäraselt. Hagejate andmetel töötab kostja Sveba Dahlen Baltic OÜ-s.
Hagejate esindaja teavitas 25.11.2014. a, et 2014. a juunis tasus kostja elatist 177,50 eurot, 2014. a juulis 200 eurot, 2014. a augustis 200 eurot + 100 eurot koolitarvete soetamiseks, 2014. a septembris 200 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ostab lastele kõik vajaminevad asjad, maksab L.R. huviringide tasu, kooli toiduraha ning G.R. lasteaia raha.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja märkis, et hagejate ema ning kostja vahel on pooleli menetlus tsiviilasjas nr 2-14-19249, milles maakohus lõpetas osaliselt ühise hooldusõiguse ja andis ainuotsustusõiguse laste elu- ja viibimiskoha, lasteaia- ja koolivaliku osas laste emale ning määras kindlaks suhtluskorra. Kostja leidis, et laste ema panus laste kasvatamisse on tunduvalt väiksem kui seaduses toodud miinimummäär, mistõttu on täiesti põhjendamatu elatise nõudmine miinimumsummas. Kostja on makseid teostanud iga kuu. Kostja lisas 10.12.2014. a täiendavalt, et tema poolt lastele kulutatav raha ei kulu üksnes toidule. Kostja on ostnud vaidlusalusel perioodil lastele korduvalt riideid. Lastega koos olles tegeleb laste isa nende arendamisega – külastab vanavanemaid, ujulat, mänguväljakuid, vabaajakeskust, raamatukogu, viib erinevatele ekskursioonidele, ostab arendavaid mänguasju jne. Novembris 2014. a ostis isa lastele talveriided. Kostja esitas graafiku, mille järgi on lapsed viibinud 2014. a tema juures: juunis 8 päeva, juulis 8,5 päeva, augustis 6,5 päeva, septembris 5 päeva, oktoobris 4 päeva, novembris 7 päeva.
3.19.01.2015. a kohtuistungil avaldas kostja, et ta on nõus maksma lastele elatist kokku 250 eurot kuus. Kuni kohtuistungini on kostja tasunud lastele 200 eurot kuus.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus otsustas 23.01.2015. a otsusega järgmiselt:
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista K.R. lt L.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni L.R. täisealiseks saamiseni (10.01.2025. a).
3.Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni G.R. täisealiseks saamiseni (29.01.2025).
4.Mõista K.R. lt L.R. kasuks välja ühekordne hüvitis 30.06.2014-23.01.2015. a eest summas 119,59 eurot.
5.Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja ühekordne hüvitis 30.06.2014-23.01.2015. a eest 119,59 eurot.
6.Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, st iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
7.Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel arvestada kohtuotsuse täitmisel väljamõistetud elatis lapse kohta 1/3 uuest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus jättis menetluskulud 1/3 osas hagejate ja 2/3 osas kostja kanda. Kostja on avaldanud, et ta osaleb laste kasvatamises ning ta on veetnud ning soovib veeta rohkem aega lastega. Hagejate esindaja ei ole eelnimetatule vastu vaielnud. Lisaks on Tartu Maakohus 15. detsember 2014 tsiviilasjas nr 2-14-19249 määranud, et kostjal on õigus olla lastega koos üle nädala reedest pühapäevani, esmaspäeviti ning omavahelisel kokkuleppel võivad isa kohtumised lastega toimuda ka sagedamini ja pikemaajaliselt. Sellest nähtub kohtu hinnangul, et vaatamata asjaolule, et lapsed on määratud elama ema juurde, osaleb isa laste kasvatamises. Riigikohus on 8. jaanuar 2014 otsuses nr 3-2-1-165-13 asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, tuleb kohtul elatist välja mõistes arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Seejuures võib tekkida
olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud seisukohaga üldjoontes ka käesoleva tsiviilvaidluse kontekstis nõustuda. Arvestades asjaoluga, et hageja ning kostja ühised lapsed veedavad ca 1/3 aega ka kostja juures, kes võimaldab neile lisaks riietele ning toidule ka arendavaid tegevusi, on kohtu hinnangul põhjendatud vähendada väljamõistetavat miinimumelatist mõlema lapse puhul 1/3 võrra, kohustades kostjat alates 01.02.2015 tasuma kummalegi lapsele 130 eurot kuus, s.o 2/3 poolest kehtivast alampalgast (195 x 2/3). Poolte vahel puudub vaidlus, et alates käesoleva kohtumenetluse algusest juunis 2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni on kostja tasunud hagejatele kokku 1677,50 eurot (s.o 7 x 200 + 100 + 177,50). Arvestades kohtu poolt ülaltoodud seisukohta, tulnuks kostjal hagejatele eelnimetatud perioodil tasuda 2/3 kehtinud poolest alampalgast, s.o 2 x [(7 x 177,50) x 2/3 + (2/3 x 195)] = 1916,67 eurot. Seega on nimetatud summade vaheks 239,17 eurot (1916,671677,50). Kuna kostja on vähem maksnud, tuleb ka nimetatud summa kostjal hagejatele hüvitada, st mõlemale hagejale summas 119,59 eurot (239,17:2).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.L.R. ja G.R. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad osaliselt maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista K.R. lt kummagi lapse kasuks välja elatis miinimummääras kuni laste täiskasvanuks saamiseni või kui nad täisealiseks saanuna jätkavad põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ja tasumata elatis summas 1120 eurot. Hagejad palusid täiendavalt välja mõista alates 2015. a veebruarist kuni 2015. a augustini vähem tasutud elatise summas 780 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus jätnud tähelepanuta, et G.R. saab 18-aastaseks 29.01.2028, mitte 29.01.2025; 2) arvas kohus tasutud elatise hulka augustikuus tasutud lisaraha 100 eurot, mille maksis K.R. le tema tööandja lapse esimesse klassi astumise puhul; 3) on kohus jätnud arvestamata lapse ema kulutused lastele (sh L.R. tantsutrenn
eurot kuus; L.R. mobiiltelefoni arve 8 eurot kuus; G.R. lasteaia tasu 85 eurot kuus; L.R. pikapäevarühma tasu 15 eurot kuus; toiduraha kahele lapsele 300 eurot kuus; korteri üür 150 eurot, millest laste kulu 75 eurot; korteri kommunaalkulud, sh TV ja internet 150 eurot, millest laste kulu 75 eurot; tervishoid (rohud ja vitamiinid) kahele lapsele 20 eurot kuus; riided, jalanõud kahele lapsele 80 eurot kuus (lapsed on kiires kasvueas); hügieenitarbed kahele lapsele 20 eurot kuus; koolitarbed, raamatud, arendavad mänguasjad kahele lapsele 40 eurot kuus; laste sõbrannade sünnipäevad 20 eurot kuus; kultuuriüritused, meelelahutused kahele lapsele 30 eurot kuus; transpordikulu (ema toob lapsed isa juurest koju igal emapäeval ja üle nädala pühapäeval 6x20 km=120 km x 0,3= 36 eurot). Isa võtab lapsed kaasa pärast tööd, seega eraldi kulud transpordile puuduvad. Kulutused kokku on 824 eurot kuus, millele lisanduvad ühekordsed väljaminekud; 2) ei ole lapsed isaga 1/3 ajast. Alates 1. septembrist 2014 on lapsed isaga üle nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ja igal emaspäeva õhtul ligikaudu 3 tundi, kokku 1/6 ajast. Hageja leiab, et tasumata elatis tuleks arvestada kahele lapsele: 2014. a juuli kuni detsember eest 6x355 – 6x200=930 eurot ja 2015. a jaanuari eest 390-200=190 eurot, kokku 1120 eurot. Laste isa ostab lastele asju, mida lapsed tegelikkuses ei vaja.
6.K.R. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
Vastuväidete kohaselt: 1) jääb arusaamatuks, miks ei tohi elatise tasumisena arvestada augustikuus tasutud 100 eurot; 2) on laste toodud kulud ülemäärased. Kulud on arvestatud nii, nagu lapsed viibiksid ainult ema juures. Arvestamata on jäetud, et ka laste ema uus elukaaslane panustab eluaseme, kommunaalkulude, interneti, tv jms kuludesse. Kulutused toidule, riietele ja transpordile on liialdatud; 3) kulub isal lastele igakuiselt umbes 314 eurot kuus. Lisanduvad täiendavad ühekordsed kulud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 23. jaanuari 2015, a otsuse resolutsiooni p-i 3 tuleb muuta G.R. täisealiseks saamise kuupäeva osas. Ringkonnakohus jätab muus osas maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjalt hagejate kasuks välja elatis kokku 260 eurot kuus alates 30.06.2014. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Ringkonnakohus ei kontrolli nimetatud osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Apellandid paluvad mõista välja elatise miinmummääras, s.o 195 eurot kuus kummalegi lapsele. Ringkonnakohus kontrollib, kas käesolevas asjas on põhjendatud mõista kostjalt elatis välja suuremas summas kui 130 eurot kuus kummalegi lapsele.
9.Pooled vaidlevad käesolevas asjas peamiselt selle üle, kui suures ulatuses täidab laste isa ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil lapsed viibivad isa juures. Kostja esitas oma seisukohtades graafiku, mis näitab kui kaua ja millal on lapsed viibinud koos isaga. Lapsed olid koos isaga 2013. a novembris 9 päeva, 2013. a detsembris 12,5 päeva, 2014. a jaanuaris 8 päeva, veebruaris 11 päeva, märtsis 12 päeva, aprillis 10 päeva, mais 10 päeva, juunis 8 päeva, juulis 8,5 päeva, augustis 6,5 päeva, septembris 5 päeva, oktoobris 4 päeva, novembris 7 päeva. Tartu Maakohtu 15.12.2014. a määruse (tsiviilasi nr 2-14-19249) kohaselt on lapsed isaga üle nädala reedest pühapäevani ja igal nädalal esmaspäeva õhtul. Eeltoodust tuleneb, et enne 15.12.2014. a määruse jõustumist, mil piirati märgatavalt laste suhtlust isaga võrreldes varasemalt toiminud suhtluskorraga, on kostja osalenud ja osaleb laste ülalpidamises ja kasvatamises. Kostja on menetluse kestel korduvalt väitnud, et kuigi 15.12.2014. a määruse kohaselt on tema suhtlemiskord lastega oluliselt muutunud, st vähenenud, siis sooviks ta lastega tunduvalt rohkem koos aega veeta. Kostja esitatud graafikust nähtub, et laste isal on soov panustada laste kasvatamisse nii ajaliselt kui ka rahaliselt. Kostja on alati laste kasvatamises osalenud ja maksnud laste emale ka elatist laste ülalpidamiseks.
10.Riigikohus on korduvalt leidnud, et elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav
vanem ise sel ajal, mil laps viibib tema juures (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 13; Riigikohtu 2. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-08, p 20). Kostja on oma seisukohtades toonud välja, et lisaks sellele, et isa ostab lastele kõik vajaliku ajal, mil lapsed viibivad isa juures, on isa korduvalt ostnud lastele riideid. Kostja väitel on ema mitmeid kordi andnud lapsed temale üle seljas olevat riietega öeldes, et kostja peab ise lastele riided ostma. Näiteks 2014. a novembris ostis isa lastele talveriided. Laste ema ei ole isa väitele, et 2014. a novembris ostis isa lastele talveriided, vastu vaielnud. Kostja väitel külastab ta lastega vanavanemaid, ujulat, mänguväljakuid, vabaajakeskust jne. Kostja seisukoha kohaselt kulub tal lastele igakuiselt keskmiselt 314 eurot arvestamata summasid, mida kostja on tasunud laste emale laste ülalpidamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laste isa on lapsi pidevalt toetanud ja maksnud lastele elatist. Laste ema märkis 25.11.2014. a seisukohtades, et kostja maksis kahele lapsele kokku 2014. a juunis 177,50 eurot, juulis 200 eurot, augustis 200 eurot ja lisaks 100 eurot L.R. koolitarvete soetamiseks, alates septembrist 200 eurot. Kostja ise on 10.12.2014. a seisukohtades toonud välja, et alates 2013. a novembrist kuni detsembrini maksis ta lastele kokku 320 eurot, 2014. a jaanuarist kuni maini 355 eurot, 2014. a juunis 177,50 eurot, 2014. a juulis 200 eurot, 2014. a augustis 200 eurot + 100 eurot koolitarvete ostmiseks, 2014. a septembrist kuni seisukohtade esitamise ajani 200 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud see, et laste isa on lisaks elatise makmisele ostnud 2014. a novembris lastele riideid ja 2014. a augustis koolitarbeid, seega kulub laste isal laste peale rohkem, kui lastele makstav igakuine elatis. Laste ema seisukoha kohaselt on laste igakuised kulutused 824 eurot kuus, millele lisanduvad veel ühekordsed väljaminekud. Ringkonnakohus leiab, et laste ema ei ole tõendanud laste igakuiste kulutuste suurust nii suures ulatuses. 5-aastase ja 8-aastase lapse kulud kokku summas 824 eurot on ringkonnakohtu hinnangul ülemäärased. Kui laste emal kulub kahe lapse peale 824 eurot kuus, mis on suurem, kui seaduse alusel tuleks mõlemal lapsevanemal maksta lastele miinimummääras, siis tuleb laste emal esitada laste ülalpidamiskulude kohta asjakohased tõendid. Laste ema ei ole tõendanud, et laste kulutused kokku ühes kuus on 824 eurot. Seejuures tuleb arvestada seda, et laste isa on alati osalenud laste kasvatamises, makstes lastele elatist. Kui lisada laste isa poolt makstav elatis, sh laste isa vahetu panus laste kasvatamisse (nt talveriiete ostmine jms), siis ületavad kahe lapse kulud mõistlikkuse piiri. Ringkonnakohus märgib, et Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud uuringu („Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“) kohaselt oli 2012. a 3-6. aastase lapse ülalpidamiskulu 247 eurot kuus ning 7-10. aastase lapse ülalpidamiskulu 194 eurot kuus. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub läbiviidud uuringust, et laste tegelikud ülalpidamiskulud on väiksemad kui seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti leidnud, et kostjalt tuleb mõlema lapse lasuks välja mõista elatis kokku summas 260 eurot kuus. Ringkonnakohus märgib, et üldiselt peavad mõlemad lapsevanemad täitma laste ülalpidamiskohustust ühetaoliselt. Kui lisada isa poolt makstavale 260-le eurole ema panus, s.o 260 eurot, siis 520 eurot kuus kahele lapsele on piisav ja mõistlik. Käesoleval juhul ei ole hagejate esindaja toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse mõista elatise välja suuremas summas kui 260 eurot kuus mõlemale lapsele. Eeltoodud arvesse võttes ei ole põhjendatud suurendada välja mõistetud elatist.
11.Hagejad on apellatsioonkaebuses palunud mõista elatise välja miinimummääras kuni lapse täiskasvanuks saamiseni või kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse
omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 97 p-i 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kuna L.R. on 8-aastane ja G.R. 5-aastane ning käesoleval ajal ei ole teada, kas nad jätkavad täisealiseks saanuna õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, tuleks praeguses olukorras jätta taotlus täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks rahuldamata. Kui PKS § 97 p-is 1 sätestatud eeldused on täidetud, on täisealiseks saamisel hagejatel õigus pöörduda elatise väljamõistmiseks kohtu poole. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hagejate taotluse mõista elatis välja kuni hagejate põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
12.Hagejad märgivad, et G.R. saab 18-aastaseks 29.01.2028. a, mitte 29.01.2015. a nagu on märkinud maakohus otsuse resolutsiooni p-is 3. Ringkonnakohus muudab G.R. täisealiseks saamise kuupäeva osas maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3. Maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb sõnastada järgmiselt: „Mõista K.R. lt G.R. kasuks välja elatis 130 eurot kuus alates 01.02.2015. a kuni G.R. täisealiseks saamiseni (29.01.2028. a)“.
13.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Ringkonnakohus palus 30.06.2015. a määruses esitada menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirjad hiljemalt 21. augustiks 2015. a. Kostja märkis, et temal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kuna hagejaid esindas menetluses hagejate seaduslik esindaja, siis võib eeldada, et ka hagejatel ei ole menetluskulusid tekkinud. Käesolevas asjas puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks muuta ka maakohtu poolt kindlaks määratud menetluskulude jaotust.
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.