Hagejate seaduslik esindaja T-DA, lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Jesse Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): RL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Marina Leis
1.Harju Maakohtu 30.06.2015 otsus tühistada ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
uueks
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.05.2005 esitasid GL, RL, BL ja G-GL (hagejad) maakohtule RL (kostja) vastu hagi (täpsustatud 01.06.2015), milles palusid kostjalt välja mõista elatise 150 eurot kuus igale hagejale alates 27.05.2015.
2.Kostja ei toeta hagejaid rahaliselt. Hagejate seadusliku esindaja brutosissetulek on 1450 eurot kuus ja kostjal ligikaudu 300 eurot kuus. Hageja I vajaduste katmise kulu on 140 eurot kuus, hagejal II 132 eurot kuus, hagejal III 140 eurot kuus ja hagejal IV 165 eurot kuus. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud nõuet. Perekond on elanud ja majandanud koos. Kostja ülesandeks on olnud muretseda perekonnale küttepuud, talvekartulid ja sealiha. Kostja on oma vahenditest remontinud pereautot ja hagejate seaduslikule esindajale kuuluvat sõiduautot Honda Civic. Kostja on andnud hagejatele taskuraha, reisiraha, kinkinud telefoni, tasunud telefoniarveid ja korraldanud kooli lõpupeo. Kostja töötasu on 300 eurot kuus ega võimalda tasuda ülalpidamiseks 200 eurot kuus. Kostja on aprillist tervislikel põhjustel palgata puhkusel. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
4.Harju Maakohus 30.06.2015 otsusega rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja elatise iga hageja kasuks 150 eurot kuus alates 27.05.2015 ja jättis menetluskulud kostja kanda.
5.Pooled ei vaidlusta, et kostja ja hagejate seadusliku esindaja ühised lapsed on GL (sünd. XX.XX.XXXX), RL (sünd. XX.XX.XXXX), BL (sünd. XX.XX.XXXX) ja GGL (sünd. XX.XX.XXXX) ja neil on laste suhtes ühine hooldusõigus.
6.Asjaolu, et kostja on muretsenud perele küttepuud, talvekartulid ja sealiha, ei vabasta teda perekonnaseadusest tuleneva kohustuse täitmisest. Töövõimetus ja töö puudumine on sisult kohustuse täitmise küsimus. Isikul tekib kohustus muu hulgas kohtulahendi alusel ja laste huvides on, et kui ajutiselt kohustatud isik ei täida oma kohustust nt töö puudumise või töövõimetuse tõttu, siis on isik kohustatud lastele
2(5)
vähemalt tagantjärele tekkinud võlgnevuse tasuma. Lapse ülalpidamiseks ettenähtud elatist ei saa tasaarvestada VÕS § 200 lg 1 alusel ja ei saa asendada küttepuude, talvekartuli ja sealihaga, kui vanematel pole sellekohast eelnevat kokkulepet. Kumbki lapsevanem kohtule sellise kokkuleppe olemasolu esile toonud ei ole (PKS § 100 lg 3).
7.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või 2015. aastal alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 195 eurot.
8.Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.
9.Üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
10.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, millega vähendada igale hagejale väljamõistetavat elatist 50 eurole.
11.Kostja on siiani töövõimetu seoses põlve vigastusega ning ees seisab operatsioon. Pole teada, millal kostja saab naasta tööle. Kostjal pole majandusliku seisundi tõttu võimalik elatise nõuet esitatud kujul täita. Kostjal puudub sissetulek. Arvatavasti lähiajal saadetakse kostja arstlikku komisjoni ja määratakse invaliidsus. Mitu aastat oli kostja ainsaks perekonna toitjaks, kuna elukaaslane hoolitses laste eest. Seni on toimunud elatise andmine kokkuleppel viisil, et kostja varustab perekonda küttepuudega, kartuli ja lihaga ja toetab võimalusel materiaalselt (PKS § 100 lg 3). Kostja teeb kõik võimaliku püsivalt tasustatava töö leidmiseks. Maakohtu otsustatud suuruses elatise väljamõistmine on kostjale liialt koormav. Vastustajate seisukoht
12.Vastustajad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tervikuna tuleb TsMS § 646, § 656 lg 2 teiste lause ja lg 4 ning § 657
3(5)
lg 1 p 3 järgi tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
14.27.05.2015 esitasid GL, RL, BL, G-GL ja AL maakohtule hagiavalduse RL vastu miinimummääras elatise saamiseks. Kõiki hagejaid esindas seadusliku esindajana nende ema T-DA. 01.06.2015 e-kirjas on hagejate esindaja teatanud, et ta soovib neljale esimesele hagejale elatise väljamõistmist summas 150 eurot. 02.06.2015 määrusega on maakohus võtnud menetlusse GL, RL, BL, G-GL hagiavalduse elatise saamiseks ja andnud tähtaja kostjale hagile vastamiseks. AL-i hagi kohus menetlusse ei võtnud, kuna hageja on täisealine ja ema T-DA ei ole tema seaduslik esindaja. 29.06.2015 vastas kostja hagile. Kostja hagi ei tunnistanud ja väitis, et ta elab koos hagejatega ning majandab koos hagejate emaga perekonda koos. Kostja ülesandeks on muretseda küttepuud, talvekartulid ja sealiha. Kostja on remontinud oma vahenditest hagejate ema ja pere sõidukeid ning andnud hagejatele tasku- ja reisiraha, ostnud telefoni ja tasunud arved. Kostja töötasu on 300 eurot kuus. Aasta algusest oli kostja töövõimetu ja alates aprillist on seoses tervisega palgata puhkusel. Kostja on nimetanud ka esitatavad tõendid, kuid vastusele neid lisatud ei olnud. 30.06.2015 tegi maakohus hagi rahuldava otsuse.
15.TsMS § 392 lg 1 järgi selgitab kohus eelmenetluses muuhulgas välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse.
16.Kolleegium leiab, et maakohus ei ole käesolevas tsiviilasjas eelmenetlust kohaselt läbi viinud. Kuigi elatise nõue oli esitatud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras, ei anna see alust, et jätta läbi viimata eelmenetlus. PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise väljamõistmisel ei ole üldreeglina vajalik tuvastada lapse tavapäraste vajaduste rahuldamiseks kuluvat, kuid kostja vastuväidetest tulenevalt tuli kohtul kontrollida PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses toodud aluste olemasolu. Kuna kostja oli viidanud sellele, et tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline töötama ja nõutud määras elatist tasuma, siis pidi maakohus TsMS § 392 lg 1 p 4 järgi selgitama välja tõendid, mida kostja soovib oma väidete tõendamiseks esitada. Kostja on vastuses küll viidanud tõenditele, kuid vastusele neid lisatud ei ole. Sellisel juhul peab kohus andma poolele TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus seda teinud ei ole.
17.PKS § 100 lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldreeglina perioodiliste rahaliste maksetena, kuid PKS § 100 lg 3 ei välista vanemate kokkuleppel ülalpidamiskohustuste täitmist muul viisil. Kostja on väitnud, et elab hagejate ja nende emaga koos ja täidab elatise andmise kohustust osaliselt viisil, kus ta varustab peret toiduainetega (kartuli ja sealihaga) ning muretseb küttepuud. Kohus hagejatelt selle kostja vastuväite osas vastust ei ole palunud ega välja selgitanud, kas hagejate vanemate vahel oli selline kokkulepe. Seega on kolleegiumi arvates maakohus otsuses ennatlikult leidnud, et tegemist ei ole kostja poolt kohase elatise tasumise viisiga.
18.Eelnevalt toodu tõttu leiab kolleegium, et maakohus on jätnud käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse läbi viimata viisil, mis tagaks õige otsuse tegemise, ja see on maakohtu otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu poolt tõendite kogumisel ja esmakordselt
4(5)
hindamisel ning asjaolude tuvastamisel on menetlusosalistel piiratud võimalus otsuse peale Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 688 lg 4 järgi on Riigikohus üldreeglina seotud alama astme kohtu poolt tuvastatud asjaoludega.
19.Kaevatava otsuse järgi on maakohus lahendanud tsiviilasja TsMS § 404 lg 1 kohaldades, mille kohaselt varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. TsMS § 404 lg 2 järgi § 404 lg-s 1 nimetatud viisil hagi lahendades määrab kohus avalduste ja dokumentide esitamise tähtpäeva, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab neist menetlusosalistele. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et maakohus oleks täitnud TsMS § 404 lg 2 nõudeid ja määranud pooltele tähtpäeva avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatanud, millal tehakse otsus teatavaks. Maakohtul poleks olnud seda isegi võimalik teha, kuna kostja esitas vastuse hagile 29.06.2015 ja maakohus on otsuse teinud 02.07.2015. Ka eeltoodud viisil käitudes on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja takistanud pooltel oma seisukohtade esitamist.
20.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale osas, milles maakohus mõistis välja iga hageja kasuks elatise 100 eurot kuus. 50 eurose igakuise elatise väljamõistmist ta ei vaidlustanud. TsMS § 656 lg 4 sätestab, et kui menetlusõiguse normi rikkumine puudutab lahendi seda osa, mille peale ei kaevatud, siis otsustab ringkonnakohus, kas otsuse see osa tühistada. Kolleegium leiab, et maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis tingib kogu otsuse tühistamise. Tsiviilasja menetlemine viisil, kus sisuliselt eelmenetlust läbi ei viida ja ei järgita TsMS § 404 lg-s 2 sätestatut ei taga seadusliku ja õige kohtuotsuse tegemist.
21.Kostja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega tõendid. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab selle uueks läbivaatamiseks maakohtule, siis tuleb maakohtul eelmenetluses otsustada esitatud tõendite vastuvõtmine.
22.Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse täielikult ja saadab tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis menetluskulud tuleb jaotada ja nende rahaline suurus kindlaks määrata TsMS § 174 lg 6 kohaselt maakohtul.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.