Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
7. september 2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-22840
Tsiviilasi
MK avaldus TS vastu ühise hooldusõiguse lõpetamiseks või alternatiivselt lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 09.06.2015 määrus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
MK määruskaebus
Menetlusosalised, nende esindajad Avaldaja MK (IK XXXXXXXXXXX), määratud esindaja adv Li Uiga Puudutatud isik TS (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Ludmilla Tamar Puudutatud isik TS (IK XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Saarde vald (vallavalitsuse kaudu), esindaja Merike Maidle Eestkosteasutud Viljandi linn (linnavalitsuse kaudu), esindaja Piret Kangur Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Pärnu Maakohtu 09.06.2015 määrus tühistada suhtluskorra kindlaksmääramise osas ja saata asi selles osas maakohtule tagasi uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Asjaolud ja avalduse sisu MK ja TS kooselust sündis XX.XX.XXXX poeg TS. Vanemate kooselu lõppes 2008. Alaealine laps TS elab oma isa juures.
MK esitas 19.06.2014 Pärnu Maakohtusse avalduse alaealise poja TS suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja avaldajale hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks. Samuti palus määrata kindlaks isa ja lapse omavaheline suhtlemise kord, kui pooled ei jõua selles osas kokkuleppele. Avalduse kohaselt lapse isa TS ei luba emal vajalikul määral lapsega kohtuda, laps soovis emaga elada, avaldas seda emale. Viimati sai avaldaja lapsega kohtuda maikuus, isa ei võta telefoni vastu, ei ole võimalik suhelda. Lapsele on vaja suhelda ka teise vanemaga. 27.06.2014 võttis avaldaja tagasi nõude määrata kindlaks lapse isa ja lapse suhtlemise kord ja jäi nõude juurde lõpetada vanemate ühine hooldusõigus TS suhtes ja anda hooldusõigus üle avaldajale. 07.11.2014 esitas avaldaja kohtule seisukoha, kus muuhulgas esitas alternatiivse avalduse lapsega suhtlemise korraldamiseks. Avaldaja tegi ettepaneku lapsega suhtlemiseks järgmiselt:
1.MK kohtub oma pojaga ühel päeval nädalas, kas laupäeval või pühapäeval, mille pooled lepivad omavahel kokku. MK võtab lapse kodust XXXXXX-XXXXXXX hommikul kell 10.00 ja toob tagasi hiljemalt õhtul kell 20.00. Selline kord võiks kesta 2014.a lõpuni.
2.Alates jaanuarist 2015 võiksid kohtumised olla pikemad ja ööbimistega. MK-l on õigus võtta laps enda elukohta üle nädala selliselt, et ema läheb lapsele tema elukohta järele (kusjuures isa ei pea viibima lapse üleandmise juures) reedel alates kella 17.00-st ja toob lapse tema elukohta tagasi sama nädala pühapäeva õhtul hiljemalt kell 20.00. Lapsega koosviibimise ajal peab MK tagama lapse koolikohustusega seotud kodutööde tegemise ja õppimise ning viima lapse tema huviringi(desse). Juhul, kui MK-l ei ole võimalik temale ettenähtud nädalal lapsi võtta või huviringi viia, teatab ta sellest lapse isale vähemalt 5 kalendripäeva ette.
3.Kevad- ja sügiskoolivaheaeg veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedab laps sügisvaheaja emaga ja kevadvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi. 2015.a kevadvaheaja veedab laps emaga ja sügisvaheaja isaga.
4.Suvevaheajal viibib laps juulikuus kaks nädalat koos emaga, 01.07. – 15.07.2015. See on ema puhkuse aeg, mil ta saab olla igapäevaselt koos lapsega. Edaspidiselt lepitakse suvevaheajal lahus elava vanemaga koosolemise aeg kokku jooksvalt, arvestades lahus elava vanema puhkusegraafikut.
5.Pooled lepivad kokku, et alates 2014.a loetakse talvepuhkuse/-vaheaja perioodiks 22.12. 02.01., kusjuures sellel ajaperioodil peatub punktides 1 ja 2 kokkulepitud suhtlemiskord ja kohaldamisele kuulub alljärgnev suhtlemiskord: 5.1 Paaris aastatel on laps emaga 28.12. - 02.01. ja on isaga 22.12. - 27.12. 5.2 Paaritutel aastatel on laps emaga 22.12. - 27.12. ja on isaga 28.12. - 02.01.
6.Lihavõtted ning võidupüha ja jaanipäeva veedab laps kordamööda kummagi vanema juures.
7.Juhul, kui vanem soovib võtta last kaasa reisile ja/või väljasõidule väljapoole Eesti Vabariiki, peab ta teist vanemat sellest teavitama viivitamata pärast reisiplaanist teadasaamist. Teisele vanemale tuleb muuhulgas anda informatsiooni reisi toimumise sihtkohast, reisi toimumise ajast ja kestusest ning reisiga seotud teistest olulistest asjaoludest.
8.Lapse haigestumise korral jääb laps selle vanema juurde, kelle juures ta haigestumise ajal viibib. Lapse haigestumise korral peab vanem, kelle juures laps parajasti viibib, sellest teisele vanemale koheselt teatama ning esimesel mõistlikul võimalusel lapse tema elukohta viima, kui pooled ei lepi kokku teisiti ja haige lapse transportimine ei kahjusta lapse tervist. Arstiabi kättesaadavuse peab lapsele tagama vanem, kelle juures laps haigestumise ajal viibib.
9.Olenemata suhtlemisgraafikust võib laps veeta alati emadepäeva koos emaga ja isadepäeva koos isaga.
10.MK-l kui eraldi elaval vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva lähimal koosveedetaval graafikujärgsel nädalavahetusel.
11.Lapsega koos elav vanem informeerib eraldi elavat vanemat e-kirja või sms-i teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt 1 kuu enne reaalset elukoha ja/või kooli vahetamist.
12.MK tagab lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse lapse enda hoole all viibimise ajal.
13.Vanemad ei tee vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks ning hoiduvad teist vanemat halvustamast ning lapsest eemalviibiva vanema suhtes vastumeelsust kujundamast. Vanemad suhtlevad lapse elu korraldamisel (s.h suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning edastavad lapsele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. Vanemad edastavad lapsele kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema.
14.Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel. TS seisukoht TS vaidles vastu ühise hooldusõiguse lõpetamisele ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale. TS on terve oma elu elanud isa juures, kus ta peaks ka edaspidi elama. TS oli nõus, et MK suhtleb lapsega kahel korral kuus, üle ühe nädalavahetuse, st tuleb pojale järele reedel kella 17 paiku ja toob tagasi koju laupäeval hiljemalt kella 20-ks. Aastalõpu kokkusaamised kehtestada vastavalt avaldaja palutule. Kokkusaamised pojaga muudel aegadel – poolte jooksval kokkuleppel. Lapsel ei ole emaga veel nii hea kontakt tekkinud, et pikemat aega ema juures viibida. Seetõttu isa ei nõustunud, et sügis- või kevadvaheaja, st terve nädala veedaks laps ema juures. Sama on ka lihavõttepühade ja jaanipäevaga. Eestkosteasutuste seisukohad Saarde Vallavalitsus asus seisukohale, et suhtlemiskorra kokkuleppe sõlmimine on õigustatud. Ei ole ühtegi põhjendust, miks ei võiks TS oma bioloogilise ema juurde lubada. Lapsel on õigus teada ja tunda oma vanemaid ning nendega suhelda ja emal peab olema võimalus oma poja kasvatamises osaleda. Täpsustada võiks lapse helistamise võimalust MK-le. Lapse emal MK-l võiks olla võimalus vähemalt kord nädalas lapsele helistada või Skype teel temaga suhelda. Viljandi Linnavalitsus leidis, et planeeritav suhtlemiskord on mõistlik. Kodukülastusel lastekaitsetöötaja selgitas välja, et MK elab koos oma elukaaslase MI-ga 2-toalises keskküttega üürikorteris. Korter oli sisustatud vajalike mööbliesemetega. Lapse jaoks on olemas oma voodi ja kapike, näha oli lapse mänguasju. Kõik oli kodukülastuse ajal puhas ja korras. Elamistingimuste poolest on korter lastega perele sobilik. MK rääkis kodukülastuse ajal, et ta sooviks ise last kasvatada, kuid mõistab, et lapsel tuleb enne temaga harjuda. Hiljem on lapsel endal võimalik otsustada, kumma vanema juures ta elada soovib. 17.10.2015 XXXXXXX-XXXXX gümnaasiumis kuulas kohus ära lapse klassijuhataja SK, kelle selgituse kohaselt on ta T klassijuhataja alates 01.09.2014, T õpib I b klassis. T-l läheb hästi, niipalju kui tema võimed momendil lubavad - T vajab logopeedi abi ja abistamist eriti just eesti keeles. Muidu on laps rahulik ja seltsiv kaaslastega. Tema vanematega, TS ja AA-ga on õpetaja suhelnud, mulje on positiivne. Isegi veel teisel koolinädalal käis kasuema A iga päev pärast tunde lapsel vastas, hommikul toob kooli ja ka suhtleb õpetajatega, küsib kuidas T-l läheb. Elavad nad SK kodu lähedal. Laps on hästi hoitud, puhas, kasvatatud, osaleb paljudes huviringides, kõik on vanematega läbi räägitud, millest ta osa võtab. 1,5 kuud, mis laps koolis käib, tema pärisema ei ole ühendust võtnud.
17.10.2014 ärakuulamisel kodus TS elukaaslane, T kasuema AA selgitas, et kasvatab T-t juba üle nelja aasta. Pärisema juures käimisest räägib T, et päeval võib ju ema juures olla, aga õhtuks tooge mind koju. Tema pärisemaga kohtus mais ja kogemata augustis Viljandis, kui käis seal poes. Sel laupäeval kella 12 ajal pidi pärisema tulema lapsega mängima. Hooti ta tunneb huvi. Nüüd, kui kohtunik avaldajale vihjas, et võiks ka lapse ülalpidamiseks oma panuse anda, on ta iga kuu 100 eurot saatnud. 17.10.2014 ärakuulamisel kodus alaealine TS vastas heameelega küsimustele tema nime ja kooli kohta, ütles, et koolis läheb hästi. Kui kohus asus küsima lapse pärisema kohta, oli näha, et need küsimused T-le ei meeldinud, ta ei vastanud, reageeris negatiivselt ja läks teise tuppa. Esimese astme kohtu määrus Maakohus rahuldas MK avalduse suhtlemiskorra määramiseks ja jättis rahuldamata avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhoolduse üleandmiseks. Kohus määras M ja TS vaheline suhtlemiskorra kindlaks järgmiselt:
1.MK suhtleb lapsega kahel korral kuus, üle ühe nädalavahetuse, st tuleb pojale järele reedel kella 17 paiku ja toob tagasi koju laupäeval hiljemalt kell 20.00-ks.
2.Aastalõpu kokkusaamised toimuvad järgmiselt: alates 2015 aastast loetakse talvepuhkuse/ vaheaja perioodiks 22.12. - 02.01., kusjuures sellel ajaperioodil peatub punktis 1 määratud suhtlemiskord ja kohaldamisele kuulub järgmine suhtlemiskord: paaris aastatel on laps emaga 28.12. - 02.01. ja isaga 22.12. - 27.12.; paaritutel aastatel on laps emaga 22.12. - 27.12. ja isaga 28.12. - 02.01.
3.Suvevaheaja puhuks lepitakse lahus elava vanemaga koosolemiseks ajad kokku jooksvalt vähemalt 2 nädalat enne kokkusaamist, arvestades lahus elava vanema puhkusegraafikut ja seda, et laps viibiks suve jooksul koos emaga katkematult vähemalt ühe nädala.
4.Olenemata suhtlemisgraafikust veedab laps alati emadepäeva koos emaga ja isadepäeva koos isaga. MK-l kui eraldi elaval vanemal on õigus lapsega tähistada tema sünnipäeva lähimal koosveedetaval graafikujärgsel nädalavahetusel.
5.MK kokkusaamised pojaga muudel aegadel (sh pühadel ja koolivaheaegadel) toimuvad poolte jooksval kokkuleppel.
6.Konkreetsed kohtumiste kuupäevad, kellaajad ja kokkusaamise kohad ning muutused nendes kooskõlastavad MK ja TS eelnevalt omavahel kas telefoni või e-kirja teel.
7.Lapsega koos veedetava aja sisustamisel arvestab MK lapse huvide ja soovidega, tagab lapse nõuetekohase ülalpidamise ja vanemliku hoolitsuse, sh koolikohustusega seotud kodutööde tegemise, vajadusel viib lapse tema huviringi(desse).
8.MK-l on piiramatu õigus suhelda lapse, TS-ga e-kirja ja telefoni teel, arvestades helistamisel lapse päevakava.
9.Lapsega koos elav vanem informeerib eraldi elavat vanemat e-kirja või sms-i teel lapse elukoha ja õppimiskoha muutusest vähemalt 1 kuu enne elukoha ja/või kooli vahetamist.
10.Vanemad ei tee lapsele vastastikku takistusi teise vanemaga suhtlemiseks. Vanemad suhtlevad lapse elu korraldamisel (s.h suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning edastavad lapsele selle kohta sõnumid kui oma ühised otsustused. Vanemad edastavad lapsele kokkuleppega määratletud suhtlemise graafiku kehtestavalt kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad last kokkuleppega määratletud ajal teise vanema juures olema.
11.Vanemad peavad austama teineteise eraelu ning tegema omavahel koostööd, et soodustada lapse ja ema suhtlemist. Vanemad on kohustatud lapsega suheldes, samuti lapse kuuldes või juuresolekul omavahelises suhtlemises hoiduma märkustest, žestidest, hääletoonist jms teadlikust või alateadlikust käitumisest, mida võib tõlgendada teise vanema halvustamisena.
12.Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja ja sms-i teel. Menetluskulud jäi poolte endi kanda. Kohtu määratud suhtluskord võimaldab lapsel rahulikus tempos uuesti oma ema tundma õppida. Iganädalased kohustuslikud kohtumised alles kooliläinud lapse jaoks võivad olla liiga väsitavad ja tekitada lapsele ülemäärast pinget ning stressi. Muud konkreetsed kohtumise ajad lepitakse iga kord TS ja MK vahel eraldi kokku. Kohus ei tuvastanud, et TS oleks takistanud emal lapsega suhelda, kuid arusaamatused tekkisid kokkusaamise aegade kokkuleppimises ja ette teatamata kohtumiste nõudmises, mis lapse kooli ja huviringe ning tema tavalist päevakava arvestades ei ole mõistlik ega lapse stabiilsele elukorraldusele kasulik. Vanematel tuleb suhtuda võrdväärse austusega nii endasse kui oma lapsesse ja tema teise vanemasse ja nende vajadustesse. Lapsega suheldes peavad vanemad arvestama lapse vanuse ja arengutasemega. Arvesse võttes, et lapse kasvades tema soovid, vajadused ja võimekus olukordadega toime tulla muutuvad, ei pidanud kohus mõistlikuks määrata pikaks ajaks kohtumisi kuupäeva ja päevade arvu täpsusega. Sisulist vaidlust lapsega kohtumise õiguse üle ei ole ning vanemad suudavad kõiki lapsega kohtumisi, sh lapse koolivaheaegade ja pühade aegseid kokkusaamisi neutraalselt läbi rääkida, selgelt kokku leppida ja kokkulepitust kinni pidada, arvestades lapse vajadusi. Ema ja lapse suhtlemiseks veel konkreetsemat reeglistikku ei ole õige kindlaks määrata, kuna selline kohtu poolt määratav kord ei oleks tõenäoliselt täidetav ja võiks kaasa tuua vanemate poolset sundust ja lapsele kahjulikke olukordi. Laps peab saama kõikidest oma tunnetest vanematega vabalt rääkida ning vanemate kohustus on aidata nii füüsiliselt kui emotsionaalselt areneval lapsel õppida oma tunnetega toime tulema ja neid juhtima. Samuti peavad mõlemad vanemad suutma valitseda lapse juuresolekul oma tundeid. Eeltoodut arvesse võttes tuleb vanematel hoiduda igasugusest käitumisest, mis võib halvustada teist vanemat ja kahjustada tema suhteid lapsega. Määruskaebus MK palub tühistada maakohtu määruse p 2.1 ja määrata, et ema suhtleb lapsega kahel korral kuus, üle nädalavahetuse, s.t tuleb pojale järele reede õhtul kella 17.00 paiku ja toob tagasi koju pühapäeval hiljemalt kella 20.00-ks, ning tühistada määruse p 2.5 ja määrata, et kevad- ja sügiskoolivaheaeg veedetakse nii, et ühel õppeaastal veedab laps kevadvaheaja emaga ja sügisvaheaja isaga ning järgmisel õppeaastal vastupidi; suvevaheajal viibib laps juulikuus kaks nädalat koos emaga, 01.07. – 15.07.2015. See on ema puhkuse aeg, mil saab koos lapsega olla igapäevaselt. Edaspidi on emal õigus veeta lapsega aega kahe nädala jooksul oma puhkuse ajast. Puhkuse ajast ja lapsega koosolemise ajast teatab ema lapse isale esimesel võimalusel peale puhkusegraafiku teadasaamist. Maakohus ei arutanud pooltega koolivaheaegadel suhtlemise korraldamist. Kohus võttis aluseks üksnes TS ettepaneku leppida suhtlemine kokku jooksvalt. Kohus ei põhjendanud, miks ei ole lapse huvides suhelda emaga koolivaheaegadel taoliselt, nagu ema on ettepaneku teinud. Avaldaja esitas avalduse kohtule seetõttu, et TS-ga ei ole võimalik kohtuväliseid kokkuleppeid sõlmida. TS ei suhtu avaldajasse positiivselt ning tekitab negatiivseid emotsioone. Seetõttu ei ole võimalik ka mingeid „jooksvad kokkulepped“ sõlmida. Kohus lapsega suhtlemise korda üldse ei arutanud. Lapsele esindajat määratud ei ole. Lapse poolt kummalegi vanemale avaldatu on erinev, seega pole välja selgitatud lapse tegelikku soovi. Samuti
ei ole suhtlemise lapse huvides korraldamiseks küsitud arvamust kohalikult omavalitsusest. Toimiku materjal puudutab hooldusõiguse muutmist, mitte suhtluskorda. Lapsega suhtlemise korraldamiseks ei teinud kohus ka mingeid pingutusi poolte vahel kokkuleppe saavutamiseks. Selline üldsõnaline suhtlemise korraldamine kohtumääruses ei taga tegelikku lapse õigust suhelda lahuselava vanemaga ega ka lahuselava vanema õigust ja kohustust lapsega suhelda. MK on kohtunud pojaga nädalavahetustel lühikest aega ja poeg avaldas soovi ema juures kauem viibida. Kui ema peab lapse juba laupäeva õhtul tagasi koju toimetama, jääb koosolemise aeg väheseks. Lapsel on laupäeval veel trenn/võistlused, milles osalemise peab ema tagama. Seega jääb omavahelise suhtlemise jaoks aega väga vähe. Lisaks tuleb arvestada ka seda, et ema elab teises paikkonnas ja kohtumise korraldamiseks kulub aega ka lapse transportimiseks. Lapsel on jalgpallivõistlused ja trennid kooliajal esmaspäeval, neljapäeval ja pühapäeval kell 15.30-16.30. Praegusel koolivaheajal on lapsel võistlused nii XXXXXXX-XXXXX kui ka XXXXX, mis satuvad just nädalavahetustele. Seni on ema ja lapse kokkusaamised toimunud tihedamalt kui kohus on lõpplahendis määranud. Kohtumenetluse käigus (aasta jooksul) on laps juba harjunud emaga, on avaldanud soovi emaga rohkem koos olla, Pärnu Linnavalitsuse seisukohast nähtuvalt avaldas laps, et ema juures talle meeldib, sest emaga koos olles tunneb ta end samamoodi hästi ja rõõmsalt. Kohus ei selgitanud määruses, kuidas on lapse huvides vähendada ema ja lapse suhtlemist. Kui nädalasisesed kokkusaamised jäävad ära, peaks olema võimalus pikemalt suhelda nädalavahetustel. Vastused kaebusele TS vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutused leiavad, et määruskaebus on põhjendatud. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus osaliselt tühistada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, seega praegusel juhul suhtluskorra kindlaksmääramise osas. Kolleegium nõustub määruskaebuse käsitlusega, et maakohus ei ole suhtluskorra määramise avaldust menetledes välja selgitanud kõiki olulisi asjaolusid ega teinud kõike endast sõltuvat, et vanemad lahendaksid ema ja lapse suhtlemise küsimuse kokkuleppel, pidades silmas lapse huve. Kohtulahendiga suhtluskorra määramisel tuleb kohtul, vältimaks vanemate vahel tekkida võivaid erimeelsusi vastava korra täitmisel, lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg jm ning lapse üleandmise kord, kusjuures lapsega suhtlemise aegu ei tohi määrata nii, et vanem ei saa neil aegadel tegelikult lapsega koos olla (näiteks lapse samaaegne trenn või muu huviring). Samuti tuleb arvestada, milline osa kohtumiseks ettenähtud ajast kulub lapse transportimiseks. Lapsega suhtlemise küsimusi ei tohi jätta sisuliselt otsustamata, pannes vanematele kohustuse mingites küsimustes leppida ise kokku. Eeltoodud põhimõtteid on korduvalt rõhutanud oma lahendites ka Riigikohus. Praegusel juhul ei ole maakohus vaidluse lahendamise täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ning on jätnud suure osa vanema ja lapse vahelise suhtlemise korraldamisest vanemate endi otsustada. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Avaldus lapsega suhtlemise korraldamise nõudes vaadatakse TsMS § 475 lg 1 p 8 ja TsMS § 550 lg 1 p 2 järgi läbi hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 järgi selgitab kohus hagita asjas üldjuhul ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Hagita menetluses tuleb kohtul TsMS § 435 lg 1 järgi lõpplahend teha
koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1, § 478 lg-ga 1 ja 463 lg-ga 2 alles siis, kui asja on ammendavalt arutatud ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Kuna vanema ja lapse suhtlemise reguleerimine on hagita asi ja kohus võib PKS § 143 lg 5 järgi rakendada suhtlemise korraldamiseks lapse huvide tagamiseks meetmeid ka omal algatusel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist korraldades teha kõik endast olenev, et vanema ja lapse suhtlemise kord vastaks kõiki asjaolusid ja vanemate õigustatud huve arvestades lapse huvidele PKS § 123 lg 1 tähenduses. Peale MK 07.11.2014 avalduse saamist, milles avaldaja teatas, et on lapse huvidest lähtuvalt nõus, et poja elukohaks on isa elukoht, ja taotles lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramist, ei toimunud ühtegi kohtuistungit. Maakohus küll küsis menetlusosalistelt seisukohti, kuid ei teinud enamat, selgitamaks välja, kuidas konkreetselt ema ja lapse omavahelist suhtlemist korraldada. Lisaks tuleneb TsMS § 561 lg-st 1, et last puudutavas menetluses peab kohus nii vara kui võimalik suunama vanemaid asja kokkuleppel lahendama. Toimikust nähtuvalt on last kasvatanud isa ja vanemad omavahel ei suhtle. Seetõttu tuli kohtul veenda vanemaid lapse huvides koostööle ja juhtida vanemate tähelepanu võimalusele kasutada perenõustaja abi. Samuti võib kohus kohustada pooli osalema lepitusseaduses sätestatud lepitusmenetluses. Antud juhul ei ole maakohus vanema ja lapse vahelise suhtlemise korraldamisel eeltoodud nõudeid järginud, mistõttu ei ole kohtumäärus kaevatavas osas ka seaduslik. Maakohus ei analüüsinud avaldaja poolt esile toodud asjaolusid, mis tingiksid talle suurema võimaluse andmist pojaga suhtlemisel. Kohus ei arvestanud, et lapse ja lahuselava vanema elukohad asuvad erinevates linnades, mistõttu vähendab sõidule kuluv aeg omavahelise suhtlemise aega. Suhtlemise korra määramise eesmärk on tagada eelkõige lapsele võimalus tunda lahus elavat vanemat ja säilitada ka lahus elava vanemaga lähedased suhted. Suhtlemise korra kindlaksmääramise menetluses tuleb kohtul arutada vanematega aktiivselt võimalusi, kuidas suhtlemise korda määrata, ning suunata vanemaid erimeelsuste korral lapse huvides tegema järeleandmisi. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu, et TsMS § 219 lg 2 kohaselt perekonnaasjas võib kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Seega tulnuks kohtul kaaluda, kas käesolevas tsiviilasjas ei oleks lapsele esindaja määramine olnud vajalik. Seda enam, et tegemist on alla 10-aastase lapsega, kes ärakuulamise protokollist nähtuvalt ei osanud ega olnud võimeline oma seisukohti väljendama. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja menetlemisel on maakohus menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning jätnud olulised asjaolud välja selgitamata, siis tuleb määrus suhtluskorra kindlaksmääramise osas tühistada ja asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole eelnimetatud rikkumisi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.