Apellant I (hageja): A.S. (isikukood XXXX seaduslik esindaja D.S. (isikukood XXX);
Apellatsioonkaebus II 346,41 eurot
Vastustaja I (kostja): A.K. (isikukood XXX). Apellant II (kostja): A.K. (isikukood XXXX); Vastustaja II: A.S. (isikukood XXX ); seaduslik esindaja D.S. (isikukood XXX).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.S. apellatsioonkaebus.
2.Jätta A.K. apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015.a otsus osas, millega jäeti rahuldamata A.S. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks seadusjärgse elatise miinimummäärani. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada A.S. hagi A.K. vastu elatise
suurendamiseks seadusjärgse elatise miinimummäärani ning siduda väljamõistetud elatise suurus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga.
4.Muuta menetluskulude jaotust ja jätta A.S. menetluskulud täielikult A.K. kanda.
5.Lugeda Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015.a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada A.S. hagi A.K. vastu elatise suurendamiseks.
2.Suurendada Tartu Maakohtu 15. juuni 2010.a otsusega väljamõistetud elatist ja mõista A.K. lt A.S. kasuks välja elatis 195 eurot kuus alates 29. septembrist 2014.a kuni A.S. täisealiseks saamiseni XXX.a Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
3.Elatis tuleb tasuda D.S. arveldusarvele nr XXX (AS SEB Pank), selgitusse märkida „elatis“. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette.“
6.Võtta asja materjalide juurde Hansa Aluproduct OÜ (reg nr 11479052) äriregistri päring ja 2014.a majandusaasta aruande väljatrükid, Krediidiinfo väljatrükk, Okkoplast OÜ (reg nr 10914706) äriregistri väljatrükk, Politsei- ja Piirivalveameti 29. mai 2012.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ja Sotsiaalkindlustusameti 27. veebruari 2015 peretoetuse ja vanemahüvituse taotluse läbi vaatamata jätmise otsus. Keelduda asja materjalide juurde võtmast kviitungeid korteriomandi, asukohaga XXXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa, kommunaalmaksete tasumise kohta ning lugeda need käesoleva otsuse jõustumisel tagastatuks A.K. le.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.K. kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.S. esitas 29. septembril 2014.a hagiavalduse A.K. vastu Tartu Maakohtu 15. juuni 2010.a otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks seadusjärgse miinimummäärani alates 29. septembrist 2013.a ja elatise sidumiseks seadusjärgse elatise miinimummääraga. Kostja ei tasunud hagejale elatist kaks aastat, mistõttu tekkis kostjal elatise võlgnevus. Kostja on hagejale tasunud elatist oktoobrini 2013.a 150 eurot kuus ja pärast seda 100 eurot kuus. Hagejal oli
kostjaga suuline kokkulepe elatise suurenemiseks ning alates jaanuarist 2014.a tasus kostja elatist 180 eurot kuus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata. Kostjal on äärmiselt raske majanduslik olukord, seega ei ole tal võimalik maksta suuremas summas elatist. Kostjal sündis kolmas laps. Kostjal puudub püsiv sissetulek. Kuna kostjal ei ole ametlikku sissetulekut, ei saa ta esitada tõendeid sissetulekute kohta. Kostja teeb aeg-ajalt juhutöid ja saab sissetulekut kuni 350 eurot. Kostjal on vennaga kahe peale korter Võnnus, seal elab ja maksab makse kostja ema. Kostja juhatuse liikmeks olek ei näita veel seda, et kostjal oleks püsiv sissetulek. Kostja püüab tekkinud elatise võlga vähendada.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas A.S. hagi osaliselt ja suurendas Tartu Maakohtu 15. juuni 2010.a otsusega väljamõistetud elatist ja mõistis välja A.K. lt A.S. kasuks elatise 177,50 eurot kuus alates 29. septembrist 2014.a kuni A.S. täisealiseks saamiseni XXX.a. Poolte menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohus leidis, et elatise suurendamise nõue on põhjendatud osaliselt. Maakohus arvestas, et kostjal sündis 27. juulil 2014.a kolmas laps ja mõistis elatise välja kuni 2014. aasta lõpuni kehtinud miinimummäära järgi s.o summas 177,50 eurot kuus alates hagi esitamisest
29.septembril 2014.a kuni A.S. täisealiseks saamiseni XXXX.a. Maakohus mõistis elatise välja alla 2015 kehtivat miinimummäära põhjusel, et elatise suurendamisel ei osutuks kostja teised lapsed vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega arvestas kohus elatise suurendamisel lisaks A.S. vajadustele ka kostja teiste alaealiste laste A.K. (sünd 2014) ja V.K. (sünd 2008) vajadustega. Kohus märkis, et täitemenetluse registrist nähtuvalt on täiteasjades nr 186/2011/42, 186/2011/508 ja 186/2013/309 seisuga 31. detsember 2012.a oli kostjal hageja ees tekkinud elatise võlgnevus, kokku summas 2283,79 eurot. 15. juuni 2010.a kohtulahendi asjaoludest nähtuvalt puudus kostjal töökoht ja püsiv sissetulek. Kuna kostja on tööealine ja töövõimeline isik, siis ei anna maakohtu arvates kostja püsiva sissetuleku puudumine alust jätta elatise summa muutmata. Samas nähtub nii eelmise kohtulahendi asjaoludest kui ka käesoleva asja materjalidest, et kostja ei ole nelja aasta vältel teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parandamiseks. Maakohus arvestas, et kostjale on sündinud kolmas laps peale eelmise kohtuotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud elatist 01. jaanuaril 2014.a 180 eurot, 22. veebruaril 2014.a 180 eurot, 31. märtsil 2014.a 280 eurot, 25. aprillil 2014.a 280 eurot, 27. mail 2014.a 300 eurot, 01. juulil 2014.a 280 eurot, 06. augustil 2014.a 260 eurot ja 26. septembril 2014.a 270 eurot. Hageja väitel oli poolte vahel suuline kokkulepe elatise suurendamiseks alates 2014.a 180 euroni kuus. Kostja väitel tasus ta hoopis elatise võlgnevust. Tõendeid selle kohta, mis perioodi katteks ja mis summas ning kas on pooled 2014.a tasutud elatisest midagi maha arvestanud võlgnevuse katteks, maakohtule ei esitatud. Maakohus kontrollis kooskõlas TsMS § 230 lõikega 3 kostja varalist olukorda avalikest registritest (äriregister, kinnistusregister, liiklusregister) ja tegi kindlaks, et äriregistri andmetel on kostja Okkoplast OÜ (registrikood 10914706) osanik, mis on likvideerimisel ja Hansa Aluproduct OÜ (registrikood 11479052) osanik ja juhatuse liige. Okkoplast OÜ 2013.a majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte käive 0 eurot ja kasum 403 eurot ja Hansa Aluproduct OÜ 2013.a majandusaasta aruande info kohaselt oli ettevõtte käive 3293 eurot ja kasum 94 eurot.
Kinnistusregistri väljatrükist nähtuvalt kuulub kostjale 1⁄2 kaasomandist aadressil XXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa ja ühisomandis olev 640/51358 mõttelist osa kinnistust ja reaalosa mitteeluruum nr M26, mille üldpind on 64 m2 aadressil XXX Tartu. Sõidukite registri andmetel kuulub kostjale Respo haagis registreerimismärgiga XXX (ehitusaasta 2000) ja sõiduk Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX (ehitusaasta 1996). Nimetatud haagisele ja sõidukile on seatud 15. veebruaril 2011.a keelumärge täitemenetluse raames. Maksu ja Tolliameti andmetel tasus kostja eest sotsiaalmaksu viimati jaanuaris 2010.a Eesti Töötukassa. Maakohtule esitatud pangapäringutest nähtuvalt omab kostja arveldusarvet XXX Swedbank AS-is, mille saldo oli 26. jaanuari 2015.a seisuga 0 eurot, toimingud ajavahemikul 22. september 2014.a kuni 22. jaanuar 2015.a puudusid ja arveldusarvet XXXX Danske Bank A/S Eesti filiaalis, kus ajavahemikul 22. september 2014.a kuni 22. jaanuar 2015.a toimingud puudusid. Lisaks eelpoolmärgitud elatise võlgnevustele täitemenetluses on kostja suhtes algatatud kolm täitemenetlust muude võlgnevuste nõudes. Maakohus märkis, et PKS § 101 lõige 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, kuid kuna haginõudeks on väljamõistetud elatise suurendamine, mille osas perekonnaseadus ei näe ette suurenemist automaatselt, ei saa kohus käesolevas asjas välja mõista elatist muutuva suurusena. Kui hageja vajadused suurenevad on hagejal õigus esitada edaspidi kohtule nõue elatise suuruse muutmiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista välja seadusjärgne elatis, mis 2015. aastal on 195 eurot kuus lapse kohta. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei nõustu apellant maakohtuga, et A.K. majanduslik seisund ei ole paranenud. Majanduskriisi ajal 2008. aastal viis A. K temale kuulunud seadmed Venemaale. Tartus kuulus A. K Okkoplast OÜ, mis tegeles akende ja uste valmistamisega; 2) arvestades A.K. elukvaliteeti, ei vasta tõele A.K. väide, et ta on töötu. A.K. ööbib hotellides, kus tuleb öö eest maksta 30-50 eurot, on vahetanud kolm autot, ostnud telefoni ja tahvelarvuti, käib spordiklubis, ostis endale trenažööri, remondib autosid ja tööbussi. Omab Venemaal firmasid Aluexpert, HansaGlass, Bauexpert, mis tegelevad akende ja ustega. Seadmed on A.K. omad. Samuti ehitab A.K. Venemaal maju; 3) kirjutas A.K. oma vara kolmanda isiku nimele. A.K. tegutseb Venemaal venna M.K., kellel on Venemaa kodakondsus. A.K. elab ja töötab Venemaal; 4) on käesoleval aastal seadusjärgse elatisraha suuruseks 195 eurot.
5.A.K. vaidles A.S. apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) tegeles A.K. akende tootmisega, kuid 2008. aastal tekkisid raskused ning A.K. sissetulekud vähenesid; 2) on D.S. teadlik, et 2012.a Võnnusse ostetud korteri tehingust ja asjaolust, et korteri ostuks andis raha A.K. vanaema ning vanaema soov oli, et korter vormistataks A.K. ja tema venna M.K. nimele. Antud korteris elab A.K. ema;
3) on arusaamatu D.S. väide A.K. hotellides ööbimiste kohta. Kui A.K. viibib Eestis, siis ööbib ta oma ema juures Võnnus; 4) on arusaamatu väide, et A.K. le kuuluvad mitmed masinad. A.K. kasutas tööks bussi, mis 2005.a varastati; 5) sündis A.K. l kolmas laps, kelle eest ta hoolitseb, et lapse ema saaks tööl käia. Seetõttu ei ole võimalik A.K. l päeval tööl käia. A.K. käib tööl öövahina töötasuga 9000 rubla; 6) ei tohiks elatist suurendada seni kuni A.K. kolmas laps läheb lasteaeda ning A.K. l on võimalik täistööajaga tööle asuda.
6.A.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2015.a otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta elatise suurendamise hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) vaidlustab apellant maakohtu otsuse osas, milles väljamõistetud igakuine elatis hageja kohta ületab 139 eurot; 2) on maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ja kohaldanud valesti materiaalõigust; 3) ei arvestanud maakohus, et apellandi netosissetulek on umbes 350 eurot kuus. Tal on kolm ülalpeetavat last. Kui arvestada, et kõik lapsed peaks saama isalt ühesuguse summa ülalpidamiseks, kuluks apellandil laste ülalpidamiseks kohtu poolt väljamõistetud elatise suurusega 177,50 eurot kuus kokku 532,50 eurot. Apellandile endale raha ei jääks. Apellandil on paratamatult ka enda isikuga seotud kulud (toit, eluase, riided jms.); 4) kontrollis maakohus otsuse punkt 4 kohaselt apellandi varalist olukorda avalikest registritest. Maakohus jättis kohaldamata piisavas ulatuses PKS § 101 lg 2, sest apellandil puudus võimalus seisukoha esitamiseks TsMS § 230 lg 3 alusel kohtu poolt kogutud tõendite kohta. Seetõttu ei ole maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ega kooskõlas TsMS §-ga 436; 5) on äriregistri andmete järgi apellandile kuuluv Respo haagis registreerimismärgiga XXX ja sõiduk Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX ärandatud. Esitatud asjaolu kinnitamiseks tuleb asja juurde võtta kriminaalmenetluse lõpetamise määrused Fiat Ducato reg. nr XXX ja vargusega seoses. Respo haagise registreerimismärgiga XXX ja sõiduki Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX olemasolu on formaalne ja nähtub ainult äriregistri andmetest. Tegelikult, registreeritud asju ei saa apellant käsutada ja vallata. Nende arvelt ei ole võimalik tasuda elatist. 1/2 kaasomandi eest aadressil XXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa tasus vanaema ja korteri tegelik kasutaja on apellandi ema. Esitatud väidete kinnitamiseks tuleb asja juurde võtta kviitungid, mis kinnitavad, et korteri kasutamise ees tasub apellandi ema XXX; 6) tuleb otsuse tegemisel arvestada asjaoluga, et apellant viibib lapsehoolduspuhkusel seoses kolmanda lapse kasvatamisega. Apellant esitas avalduse vanemahüvitise saamiseks, kuid ei saanud seda, kuna kolmas laps viibib Venemaal; 7) ei analüüsinud maakohus asjaolu, et Okkoplast OÜ on likvideerimisel ja Hansa Aluprodukt OÜ 2013.a. käive oli 3293 eurot ja kasum 94 eurot. Äriregistri andmed sisuliselt kinnitavad asjaolu, et juhatuse liikmeks olek ei näita kostjal piisava sissetuleku olemasolu. Vastupidi, 94 euro suuruse aastakasumi puhul ei ole igakuise elatise tasumine summas 177,50 eurot võimalik. Okkoplast OÜ likvideerimine viitab kostja majanduslikule olukorrale, mis on äärmiselt raske;
8) on Riigikohus oma otsustes nr. 3-2-1-93-08 ja 3-2-1-127-09 leidnud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps; 9) ei ole maakohus arvestanud teiste laste olemasolu, vaid olematuid sõiduvahendeid ning A.S. ema valeväiteid; 10) tasub A.K. A.S. le elatisena 140 eurot, millele lisandub Sotsiaalkindlustusameti poolt makstav riiklik lapsetoetus 100 eurot, seega on A.K. hinnangul kokku makstav elatis 240 eurot. Tema teisele lapsele V.K. tasub ta elatisena 140 eurot, millele lisandub riiklik lapsetoetus 45 eurot, kokku 185 eurot. A.K. ülalpidamiseks jääb 120 eurot. Seega saab A.S. elatisena 240 eurot, mis on tunduvalt suurem kui teistele lastele tasutav elatis ning summa ületab seadusjärgse minimaalse elatisemäära, mis on 2015. aastal 195 eurot.
7.A.S. vaidles A.K. apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on elatise väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut. Järelikult ei saa A.K. elatissumma vähendamiseks tugineda pelgalt asjaolule, et tema sissetulek on käesoleval ajal väike; 2) ei ela A.K. koos vastustajaga ja ei ole osalenud tema ülalpidamises. A.K. elab alates 2008. aastast Venemaal. Perioodil, mil A.K. elukohaks oli Eesti Vabariik, omas ta oma äri. Käesolevaks ajaks on A.K. oma äritegevuse üle viinud Venemaale ja A.K. varjab oma tegelikku sissetulekut; 3) on A.K. esitanud maakohtule oma Venemaal sündinud kolmanda lapse sünnitunnistuse, kuid puuduvad andmed, kas A.K. on selle lapse ülalpidajaks ja mis summas saab see laps A.K. lt toetust. Samasugused andmed puuduvad ka vanema lapse ülalpidamise kohta A.K. poolt. A.K. on nimetatud andmeid varjanud. Seega on maakohus põhjendamatult välja mõistnud vastustaja kasuks elatise alla PKS § 101 lg 1 sätestatud alammäära ehk summas 177,50 eurot, sest puuduvad andmed A.K. poolt teiste laste toetamise kohta. Asjaolu, et tööealise ja töövõimelise apellandi sissetulek on väike, ei moodusta elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 järgi. Töövõimeline apellant peaks täitma ülalpidamiskohustust oma kõigi laste suhtes vähemalt seaduses sätestatud alampiiri ulatuses. A.K. l ei ole mõjuvat põhjust vastustaja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks suuremas ulatuses, kui seda on teinud maakohus oma 29. jaanuari 2015.a otsuses; 4) on A.K. väitnud, et kinnisomand asukohaga XXXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa on tema ema N. X kasutuses. Nimetatud väide ei muuda kehtetuks ega vähenda A.K. omandiõigust kinnisomandile ja seda ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks elatuse alandamiseks perekonnaseaduse järgi. Kui vanema sissetulek ei ole piisav ülalpidamise kohustuse täitmiseks, peab vanem seda täitma oma muu vara arvelt; 5) on A.K. tuginenud asjaolule, et Respo haagis ja sõiduk Fiat Ducato on ärandatud ja seega ei ole A.K. l võimalik neid asju käsutada ja vallata, mida A.K. kinnitab Lõuna Prefektuuri 29.
mai 2015.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Nimetatud määrusest nähtub üksnes kaubiku Fiat Ducato ärandamine, kuid puuduvad andmed haagise ärandamise kohta; 6) on vanem kohustatud oma lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, kuid A.K. ei ole alates 2010. aastast teinud pingutusi oma majandusliku olukorra parandamiseks. Vastustaja on seisukohal, et A.K. l ei esine ühtegi mõjuvat põhjust, mis tingiks A. S perekonnaseaduse järgi kuuluva elatise vähendamise.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata A.S. hagi elatise suurendamiseks kuni seadusega ettenähtud miinimummäärani, sh elatise sidumiseks jooksvalt kehtiva miinimummääraga. Ringkonnakohus leiab, et A.S. hagi A.K. vastu elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada ning mh määrata, et elatise suurus ei või jääda alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. A.S. apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ning A.K. apellatsioonkaebus elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole väljamõistetud elatise suurendamise eesmärgil esitatud hagi puhul võimalik mõista elatist välja muutuva suurusena. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Kui kohus on algselt (s.o käesoleval juhul tsiviilasjas nr 2-09-48905) määranud elatise suuruse kindlaks summaliselt, siis ei välista see elatise suurendamiseks esitatud hagi lahendamisel PKS § 101 lg 2 kohaldamist.
9.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 3 alusel asja materjalide juurde Hansa Aluproduct OÜ (reg nr 11479052) äriregistri päringu ja 2014.a majandusaasta aruande väljatrükid, Krediidiinfo väljatrüki, Okkoplast OÜ (reg. nr 10914706) äriregistri väljatrüki. Samuti võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde A.K. poolt esitatud tõendid Politsei- ja Piirivalveameti 29. mai 2012.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrused ja Sotsiaalkindlustusameti 27. veebruari 2015 peretoetuse ja vanemahüvituse taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus keeldub kviitungeid korteriomandi, asukohaga XXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa, kommunaalmaksete tasumise kohta asja materjalide juurde võtmast kui asjasse mittepuutuvaid tõendeid ja loeb need käesoleva otsuse jõustumisel tagastatuks A.K. le.
10.Asjas puudub vaidlus, et 27. juulil 2014.a sündis A.K. le tema kolmanda lapsena poeg A.K.. Samas ei ole tõendatud A.K. väited, mille kohaselt puudub tal võimalus sissetuleku teenimiseks seoses lapse eest hoolitsemisega ning et lapse ema on peale lapse sündi tööle asunud. A.K. ei ole esitanud ühtegi tõendit oma praeguse perekonna varalise seisundi kohta. Samuti ei ole ta esitanud tõendeid (nt konto väljavõtted, teatis töötuna arvele võtmise kohta jne), et tal puuduvad rahalised vahendid, mis ei võimalda tasuda A.S. le seadusjärgset elatisraha, s.o 2015.aastal 195 eurot kuus.
11.Maakohtule ja ringkonnakohtule esitatud andmetest ei ole võimalik järeldada, et A.K. l puudub võimalus töötada ja sissetulekut teenida. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastupidiselt A.K. poolt väidetule, on A.K. l võimalik sissetulekut teenida ning seda võimalust A.K. ka kasutab. Hansa Aluproduct OÜ äriregistri väljatrükist nähtub, et ettevõte ainuosanik ja ainuke juhatuse liige on A.K. . Ettevõte on asutatud 01. aprillil 2008.a ja 19. juunil 2013.a on osanik vastu võtnud otsuse tegevuse jätkamiseks. 28. juunil 2014.a on ettevõte registreerinud enda
tegevusvaldkonnaks mujal liigitamata metalltoodete tootmise ning valminud toodangut on müüdud Venemaale. Asjaolu, et ettevõttes tegevus toimub, kinnitab Krediidiinfo väljatrükk, millest nähtub, et 2015.a II kvartalis on ettevõte tasunud riiklikke makse ning 30. juunil 2015.a A.K. poolt allkirjastatud ettevõtte 2014.a majandusaasta aruande kohaselt on ettevõte teeninud müügitulu kauba müügist Venemaale. Majandusaasta aruande kohaselt oli 2014.a ettevõtte põhitegevuseks metalltoodete müük. Kuigi majandusaasta aruandes on märgitud, et 2014.a aastal juhatuse liikmele tasu ei arvestatud ning töötajaid ettevõttes ei olnud, ei saa sellest järeldada, et A.K. l puudus seoses lapse sünniga võimalus teenida sissetulekut. Asjaolu, et ettevõte pole A.K. le tasunud töötasu, ei tähenda, et A.K. l puudub sissetulek. Ei saa pidada eluliselt usutavaks, et A.K. tegutseks ettevõtluses ilma igasuguse vastutasuta. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades A.K. le kuuluva ettevõte majandustegevust, tuleb järeldada, et A.K. l on võimalik ka väikese lapse kõrvalt juhtida ettevõtet ning tegeleda metalltoodete müügiga, seega on A.K. l võimalik teenida ka sissetulekut, mis võimaldaks tasuda elatist alaealisele lapsele. Põhjendatud ei ole A.K. väited, mille kohaselt tema ettevõttel läheb halvasti. Ehkki Okkoplast OÜ on likvideeritud ja äriregistrist kustutatud 16. aprillil 2015.a, siis Hansa Aluproduct OÜ müügitulu on võrreldes 2013. majandusaastaga kasvanud. Kui 2013.a oli ettevõtte müügitulu 3293 eurot, siis 2014.a oli müügitulu 6086 eurot. Seega on asjakohatu apellandi väide, et seoses ettevõtte Okkoplast OÜ likvideerimisega on ta sattunud raskesse majanduslikku olukorda, sest Hansa Aluproduct OÜ on jätkuvalt toimiv ettevõtte ning müügitulu Venemaale on suurenenud.
12.Apellandile kuulub Eesti Vabariigis kaks kinnisasja asukohaga XXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa 1⁄2 kaasomandist ja 1⁄2 kaasomandist XXX Tartu. Asja materjalidest nähtub, et A.K. elab alaliselt Venemaal ning Eestis käies ööbib oma ema juures aadressil XXX Võnnu alevik Võnnu vald Tartumaa, seega ei ole antud korteriomandi puhul tegemist A.K. püsiva elukohaga. PKS § 102 lg 2 teise lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega olukorras, kus vanemal ei ole piisavaid rahalisi vahendeid elatise tasumiseks, on vanemal kohustus seda teha muu temale kuuluva vara arvelt. Asjaolu, et korteri eest tasub kommunaalmakseid A.K. ema, ei tähenda, et elatise kindlaksmääramisel ei saa antud korteriomandit käsitleda A.K. varana. Kuna A.K. on seisukohal, et tema majanduslik olukord võimaldab vaid lihtsa toimetulemise ning tema ettevõttel on raskusi, siis tuleks kaaluda kaasomandi osade, sh eeskätt Tartus XXXX asuva äripinna, realiseerimist, mille arvel oleks võimalik tasuda lapsele elatist.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.K. on tööealine ja töövõimeline isik, mistõttu ei anna tõendatud püsiva sissetuleku puudumine alust jätta elatise suurus muutmata. Asja materjalidest nähtub, et A.K. on 2014.a tasunud A.S. le elatisena reeglina 180 eurot kuus, aga ka 260-280 eurot kuus, seega on asjakohatu A.K. väide, et A.S. le seadusjärgse elatise maksmine paneks tema teised lapsed majanduslikult halvemasse olukorda. Ei ole eluliselt usutav, et 350 eurose sissetuleku korral tasub A.K. ära elatisena 280 eurot. Maakohtu poolt teostatud päringud Eesti Vabariigis tegutsevatesse pankadesse ei andnud informatsiooni A.K. võimalike sissetulekute kohta, sest Eestis tegutsevates pankades ei ole A.K. arveldusarvetel liikumisi olnud. Apellant ei ole esitanud andmed tema võimalike Venemaa pankades olevate arveldusarvete kohta. Samuti ei ole apellant esitanud andmeid töötuna registreerimise kohta ega ka koopiat töölepingust võimaliku töösuhte olemasolu kohta. A.K. väited raskest majanduslikust seisust on paljasõnalised ja tõendamata. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-14-08 (p 11) selgitanud, et elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista üksnes siis, kui lisaks vanema töövõime kaotusele ei ole tal ka enda tegeliku varalise seisundi tõttu
võimalik elatist miinimummääras maksta (vt lisaks ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-164-10). Käesoleval juhul ei ole A.K. väitnud, et tal esineb töövõime kaotus ning ta ei ole veenvalt põhistanud, et tema tegelik varaline seisund ei võimalda tal elatist maksta. Apellandile kuulub ka muud vara, mida on võimalik kasutada elatise tasumiseks ja lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
14.Ringkonnakohus ei nõustu A.K. ga, et tema poolt A.S. le makstavast elatisest 195 eurost tuleks maha arvestada riiklik peretoetus, mida makstakse D.S. le 100 eurot kuus, sest A.S. on D.S. kolmas laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2015. aastal 195 eurot. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kehtiv perekonnaseadus ei näe ette, et PKS §-s 101 lg-s 1 sätestatud elatise määrast kuuluks maha arvamisele riiklikult või muul viisil makstavad peretoetused. Peretoetuste maha arvamine elatisest paneb lapsed ebavõrdsesse olukorda, sest pere esimene ja teine laps saavad 2015. aastal peretoetusena 45 eurot kuus lapse kohta, seega oleks vanemal peretoetuse maha arvamisel seadusjärgsest elatise miinimummäärast võrreldes teise vanemaga ebavõrdne panus lapse kasvatamisse. Samuti ei ole seaduse mõte eristada lapsi ja neile makstavat elatist lähtuvalt sellest, mitmes on laps peres. Põhjendatuks ei saaks pidada olukorda, kus esimese kahe lapse puhul peaks vanem tasuma suuremat elatist kui kolmanda ja järgnevate laste puhul.
15.Seoses A.S. apellatsioonkaebuse rahuldamisega elatise suurendamiseks seadusjärgse miinimumini jääb A.K. apellatsioonkaebus elatise vähendamiseks 140 euroni kuus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et A.K. l säilib õigus taotleda uuesti elatise vähendamist, kui leiab dokumentaalselt kinnitamist, et apellandi majanduslik ja perekondlik olukord ei võimalda A.S. le elatise tasumist PKS § 101 lg 1 sätestatud määras. Samuti on A.S. l võimalus taotleda elatise suurendamist, kui elatis ei taga alaealise lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist. Riigikohus on selgitanud oma lahendi nr 3-2-1-125-11 punktis 11, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda TsMS § 497 järgi elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust võimaldab muuta ka TsMS § 459. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (TsMS § 459 lg 1 p 2).
16.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega, millega esitatud hagi rahuldatakse, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust ja jätta A.S. menetluskulud A.K. kanda ning A.K. menetluskulud jäävad tema enda kanda. Maakohus ei ole kohtuotsuse poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks määratud, seega määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus
TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.