Kaebuse esitaja ja kaebuse DE apellatsioonkaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) DE (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CN, lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja (vastustaja) RE (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Kinnitada hageja (apellant) DE ja kostja (vastustaja) RE vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooled lõpetavad Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-152558 menetluse kompromissiga.
1.2.Vastustaja kohustub: 1.2.1 tasuma apellandile hagiavaldusest nähtuvatele apellandi kulutustele tuginedes elatist summas 250 eurot kuus alates 17. veebruarist 2015 kuni tema täisealiseks 1(4)
saamiseni, s.o kuni 2. veebruarini 2031, või kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vastustaja poolt perioodil
veebruarist 2015 kuni 31. augustini 2015 apellandi ülalpidamiseks tasutud elatise summa 1 400 eurot kuulub käesolevas punktis sätestatud elatisega tasaarvestamisele. Käesoleva alapunkti alusel vastustaja poolt perioodi
17.veebruarist 2015 kuni 31. augustini 2015 eest täiendavalt tasumisele kuuluv 207,14 eurot tuleb tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist vastavalt punktis 1.5 sätestatule; 1.2.2 tasuma apellandile tagasiulatuvalt elatist perioodi 1. septembrist 2014 kuni
16.veebruarini 2015 eest kogusummas 1 204,53 eurot, millest 1 016,20 eurot kuulub tasaarvestamisele elatise summaga, mille vastustaja tasus 30. juunil 2015. Käesoleva alapunkti alusel vastustaja poolt tasumisele kuuluv 188,33 eurot tuleb tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul pärast käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist vastavalt punktis 1.5 sätestatule.
1.3.Lisaks lepivad pooled kokku, et selliste apellandi ülalpidamisega seotud tulevaste kulutuste tegemise, mis ei ole igapäevased ning mis ületavad igakordselt või (samalaadsete kulutuste korral) ühe kuu jooksul 150 eurot, lepivad apellandi seaduslik esindaja ja vastustaja eraldi kokku ning kannavad vastavad kulutused võrdsetes osades. Kokkulepe iga konkreetse kulutuse osas peab olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja enne vastava kulutuse tegemist.
1.4.Pooled on kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad vastava poole enda kanda.
1.5.Punkti 1.2 alusel vastustaja poolt tasutavad summad tuleb tasuda apellandi seadusliku esindaja CN arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is või apellandi seadusliku esindaja poolt vastustajale kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil teatatud muule arveldusarvele.
1.6.Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus 3 tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.8.Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.
2.Tühistada Harju Maakohtu 24.04.2015 otsus.
3.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
2(4)
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DE esitas 17.02.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse RE vastu elatise ja kahju hüvitise nõudes, paludes kostjalt välja mõista elatise summas 330 eurot alates 18.02.2015 kuni tema täisealiseks saamiseni või kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni, ning kahju hüvitise alates 01.09.2014 kuni 28.02.2015 summas 1980 eurot. Hagiavalduse kohaselt sündis CN ja RE kooselust XX.XX.XXXX poeg DE, kes elab koos emaga ja on tema ülalpidamisel. Lapsevanemad elavad alates 2014 septembrist eraldi. Kostja hageja ülalpidamisest osa ei võta. Hageja ülalpidamiseks kulub 661 eurot, millest kostja osa moodustab 330,50 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Juhuks, kui kohus peab põhjendatuks hagi osaliselt rahuldada, palus kostja mõista välja kahjuhüvitise alates 01.09.2014 kuni 28.02.2015 maksimaalselt summas 1100 eurot. Kostja on lapse emal last aidanud ülal pidada mitmel viisil. Kostja pakkus ka laps emale lapse ülalpidamiskulude kandmiseks sularaha, millest lapse ema keeldus. Lapse ema ei soovinud lapse ülalpidamiskulude jagamist kostjaga konstruktiivselt kokku leppida, vaid esitas selle asemel ultimatiivseid nõudmisi, milles ei olnud arvestatud kostja tegelikku panust lapse ülalpidamisse. Kostja nõustus maksma igakuist elatist miinimummääras. Esimese astme kohtu otsus
3.24.04.2015 otsusega rahuldas maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 195 eurot alates 17.02.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 02.02.2031, määrates, et kostjal tuleb hagejale tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, palga alammäära muutumisel arvestatakse elatise summa ümber. Tagasiulatuvalt mõistis kohus välja elatise perioodi 01.09.2014 kuni 16.02.2015 eest kogusummas 1016,20 eurot. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda. Otsuse kohaselt saab lugeda lapse põhjendatud ja tõendatud kulutusteks esitatud asjaolude ja tõendite alusel kokku 355 eurot. Kuna elatis ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, siis kostjal tuleb hagejale tasuda elatist pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o käesoleval ajal 195 eurot. Kohtule esitatud tõendi kohaselt kostja küll maksis hagejale elatist 26.02.2105 summas 200 eurot, aga põhjendatud on igakuine elatis välja mõista, kuna elatise maksmine peab olema stabiilne ning hageja seaduslik esindaja peab saama sellega arvestada. Samuti on põhjendatud hageja kasuks kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2014 kuni 16.02.2015 eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta maksis sel perioodil hagejale elatist ning samuti ei ole tõendatud kostja väide, et ta aitas hagejat ülal pidada mitmel viisil. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, või alternatiivselt mõista kostjalt elatis välja summas 449,35 eurot kuus. Võtta kohtuasja materjalide juurde tõendina kulutuste suurust tõendavad dokumendid. Maakohus ei pidanud hageja väiteid teatud kulude osas tõendatuks, kuid kohus ei teinud kordagi hagejale ettepanekut esitada lisatõendeid ning ei viidanud enne otsuse tegemist 3(4)
sellele, et hageja poolt esitatud tõendid on arusaamatud või puudulikud. Samuti ei kogunud kohus ise lisatõendeid. Eelnevaga rikkus maakohus TsMS § 436 lg 6. Maakohus ei uurinud välja hageja vanemate varalist seisu, mida kohus oleks saanud teha ning TsMS § 230 lg 4 ja 5 alusel oleks pidanud tegema. Hageja ülalpidamiskulude kindlaksmääramisel on muu hulgas oluline arvestada sellega, milline oli hageja elulaad enne septembrit 2014, mil hageja vanemad lahku kolisid. Maakohus on otsuses ilma TsMS § 436 lg 1 nõutud põhjendusteta arvestanud hageja eluasemekuludena ja kommunaalkuludena ebamõistlikult madalaid summasid, samuti on kohus arvestanud ka hageja muude kuludena ebamõistlikult madalaid summasid. Esitatud tõendite alusel oleks tulnud nõuda kostjalt välja elatis otsuses välja mõistetust oluliselt suuremas summas. Hagejale on pärast otsuse tegemist saanud teatavaks, et tegelikud hageja ülalpidamiskulud on hagiavalduses märgitust oluliselt suuremad ehk 898,69 eurot kuus, millest kostjal tuleb maksta pool ehk 449,35 eurot kuus. Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
6.31.08.2015 esitasid pooled ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasja lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.