OÜ W hagi VP ja AP vastu ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ W apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ W (registrikood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Schneider Kostja I: VP (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: AP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2015 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
1.Apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, OÜ W kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt W AP kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 456 eurot.
3.OÜ-l W tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ W esitas 13.02.2012 Harju Maakohtule hagi VP ja AP vastu ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-1749613 kostjalt I hageja kasuks välja alusetult saadud 40 000 krooni ja kahjuhüvitis 30 011 krooni, kokku 70 011 krooni (4 474,52 eurot). 13.10.2011 hageja avalduse alusel algatati kostja I suhtes täitemenetlus nimetatud võlgnevuste sissenõudmiseks.
3.Kostjate abielu sõlmiti 30.10.2002 ja lahutati 02.03.2011. Kostjad sõlmisid 04.03.2011 ühisvara jagamise kokkuleppe ja asjaõiguslepingud (abieluvaralepingu), millega jäid kostja II ainuomandisse korteriomand asukohaga XXXXX XX XX-XX Tallinnas (turuväärtus 90 000 eurot), mitteeluruum asukohaga XXXXX XX XX-XXX Tallinnas (turuväärtus 1500 eurot) ja sõiduauto Škoda Superb (turuväärtus 12 500 eurot). Kostja I ainuomandisse jäid I OÜ osa nimiväärtusega 20 000 krooni, OÜ F osa 20 000 krooni ja OÜ T osa nimiväärtusega 1250 eurot.
4.Abieluvaralepingus leppisid pooled kokku, et kostja II kohustub korteriomandite arvelt tasuma kostjale I kompensatsiooni 6000 eurot, milline summa on kostja II poolt tasutud sularahas enne ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist. Lepingu p-s 2.2. leppisid kostjad kokku, et abielu jooksul tekkinud ühiskohustus jääb kostja II kohustuseks.
5.Täitemenetluse käigus selgitas kohtutäitur Elin Vilippus välja, et võlgnik ei tööta ja tal ei ole kinnisvara. Võlgnik on pärast ühisvara jagamist võõrandanud talle jäänud äriühingute osad.
6.Abieluvaraleping on sõlmitud teadvalt hageja kui kostja I võlausaldaja huve kahjustades. Selle tehingu eesmärgiks on kostja I maksevõime tahtlik vähendamine ja võla sissenõudmise raskendamine. Ühisvara jagamise tulemusel muutus kostja I varatuks. Ühisvara jagades ei saanud kostjad jagada ühiskohustust.
Kostja II vastuväited
7.Kostja II vaidles hagile vastu. Kostjad ei ole abieluvaralepingut kunagi sõlminud. Kostjad lahutasid oma abielu 02.03.2011 ja 04.03.2011 sõlmisid ühisvara jagamise lepingu.
8.Kostjate ühisvara jagamise lepinguga ei loobunud kostja I kostja II kasuks olulisest osast oma osast ühisomandis. Lepinguga jäi kostjale II korteriomand väärtusega 90 000 eurot ja mitteeluruum väärtusega 1 500 eurot, mõlemad kaaskoormatud Swedbank AS kasuks, samuti sõiduauto väärtusega 1250 eurot. Pangalaenu jääk oli seisuga 04.03.2011 120 520,71 eurot. Seega sai kostja II kohustusi rohkem kui vara – 16 520,71 eurot.
9.Kostjale I jäid äriühingu osad väärtusega 20 000 krooni, 20 000 krooni ja 1250 eurot, samuti sai kostja I kostjale II 6000 eurot sularahas vahetult enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist. Seega sai kostja I vara väärtuses 14 333,91 eurot. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
10.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 2288 eurot.
11.Kostjad lahutasid oma abielu 02.03.2011 ja sõlmisid 04.03.2011 ühisvara jagamise lepingu. Kostja I on hageja võlgnik, kelle suhtes algatati hageja avalduse alusel 13.10.2011 täitemenetlus.
12.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud muu hulgas ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist. Kostjate ühisvara jagamise leping on sõlmitud vähem kui aasta enne võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
13.Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-s 2. Sarnaselt varale tuleb varaühisuse lõppedes jagada või täita varal lasuvad kohustused (PKS § 38).
14.Ühisvara jagamise hetkel oli kostjate ühisvaraks korteriomand asukohaga XXXXX XX XX-XX Tallinnas, mitteeluruum asukohaga XXXXX XX XX-XXX Tallinnas, sõiduauto Škoda Superb, OÜ I osa nimiväärtusega 20 000 krooni (3 541,45 eurot), OÜ F osa nimiväärtusega 20 000 krooni (3 541,45 eurot), OÜ T osa nimiväärtusega 1250 eurot. Korteriomand ja mitteeluruum (panipaik) oli koormatud Swedbank AS kasuks, pangalaenu jääk oli vara jagamise hetkel 120 520,71 eurot.
15.Kostja II vande all antud seletuse, tunnistaja VN ütluste ja kirjalike tõenditega on tõendatud korteri asukohaga XXXXX XX XX-XX köögis remondi tegemine (põranda vahetus, esiku ja köögi vahelise seina eemaldamine, elektrijuhtmete vahetus, ventilatsioonisüsteemi parandus) ja uue köögitehnika ostmine 2012.aastal. SI vande all antud seletus eeltoodut ümber ei lükka.
16.Kinnisvarabüroo OÜ riiklikult tunnustatud ekspert TO hinnangu kohaselt oli korteriomandi asukohaga XXXXX XX XX-XX turuväärtus 2011.a. märtsi seisuga 107 200 eurot (koos panipaigaga). Turuväärtus seisuga 04.03.2011, kui selles oleks renoveeritud köögi asemel täielikult renoveerimata köök, oli 93 000 eurot (koos panipaigaga).
17.Pooled võtsid ühisvaraks oleva korteri ja mitteeluruumi soetamiseks laenu. Sarnaselt varaga tuleb varaühisuse lõppedes jagada või täita varal lasuvad kohustused (PKS § 38).
Pooled ei täitnud varaühisuse lõppedes varal lasuvaid kohustusi, vaid jagasid kohustused sarnaselt varaga.
18.Kostjad määrasid ühisvara jagades sõiduauto Škoda hinnaks 12 500 eurot. Kuna kostjad ostsid nimetatud auto 2009.a. hinnaga 20 909 eurot, siis kohtu arvutuste järgi oli hageja metoodika kohaselt selle turuhinnaks 2011.a 13 590 eurot (20 909 x 0,65).
19.Ühisvara jagamise lepinguga jäi kostjale II korteriomand asukohaga XXXXX XX XXXX koos panipaigaga väärtusega 90 000 eurot, mõlemad koormatud Swedbank AS kasuks, sõiduauto väärtusega 13 590 eurot ja pangalaenu jääk 120 520,71 eurot. Seega sai kostja II ühisvara jagamisel kohustusi rohkem kui vara – 16 930,69 eurot. Saadud vara väärtus on negatiivne summas 16 930,69 eurot. Kui korteriomandi turuväärtuseks 2011.a arvestada 107 200 eurot (arvestusega, et köök oli renoveeritud enne ühisvara jagamist) sai kostja II ühisvara jagamisega vara summas 269,29 eurot (107 200 + 13 590 – 120520,71).
20.Kostjale I jäid äriühingu osad väärtusega vastavalt 20 000 krooni, 20 000 krooni ja 1250 eurot, samuti sai ta kostjalt II 6000 eurot sularahas vahetult enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist. Seega sai kostja I ühisvara jagamise lepinguga vara summas 14 333,91 eurot. Ühisvara jagamise tulemusel ei muutunud kostja I varatuks.
21.Kostja I ei ole ühisvara jagamise lepinguga loobunud olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis. Kostja I sai vara jagamisel rohkem vara kui kostja II. Seega puudub õiguslik alus kostjate ühisvara jagamise lepingu ja asjaõiguslepingute tühistamiseks ja hagi tuleb jätta rahuldamata.
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud hageja. Kostja II menetluskulud on nimekirja järgi 2288 eurot. Hageja ei esitanud vastuväiteid menetluskulude arvestamisele ja suurusele ning hagejalt tuleb kostja II kasuks välja mõista menetluskulud taotletud suuruses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
23.Hageja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud suurusega 1025 eurot.
24.Maakohus oleks pidanud kohaldama TMS § 190. Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et kostjate ühisvara jagamise kokkuleppega ei loobunud kostja I olulisel määral oma varast või osast ühisomandis. Kuna kostja I loobus ühisvara jagamise kokkuleppega olulisel määral varast ja osast ühisomandis ning ühisvara jagamise kokkulepe oli sõlmitud ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, tuleb kostjate ühisvara jagamise kokkulepe ja selle alusel sõlmitud asjaõigusleping tunnistada kehtetuks.
25.Ekspertiisiakti kohaselt on korteriomandi turuväärtus koos panipaigaga 2011.a märtsi seisuga 107 200 eurot, aga juhul, kui selles oleks renoveeritud köögi asemel täielikult renoveerimata köök, siis 93 000 eurot. Maakohtus oli muu hulgas vaidluse all asjaolu, millal korteri köök renoveeriti. Köök renoveeriti enne ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ja sellisel juhul oleks korteriomandi ja panipaiga väärtus 107 200 eurot.
26.Maakohus tuvastas sõiduauto turuväärtuse 13 590 eurot ja selles osas nõustub hageja maakohtu poolt tuvastatuga.
27.Äriühingute osade väärtuseks on nende nimiväärtus. Sellisel juhul oleks pidanud olema OÜ I OÜ osa väärtus 1278,23 eurot (20 000 krooni), OÜ F osa väärtus 1278,23 eurot (20 000 krooni) ja OÜ T osa väärtus 1250 eurot.
28.Kohtul ei ole põhjust arvestada ühisvara jagamisel kostja I ühisomandis olnud vara olulise vähenemise tuvastamisel kostjate omavahelisi rahalisi arveldusi, mis olid toimunud enne ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist (kostja II poolt kostjale I tasutud väidetav kompensatsiooni 6000 eurot). Väär on kohtuotsuses tuvastatu, et kostja
I sai kostjalt II 6000 eurot vahetult enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist. Seda ei tõenda ükski tõend ja seda ei ole kostjad maakohtus ka väitnud.
29.Usaldusväärselt ei ole tõendatud asjaolu, et ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal oleks kostjal I olnud 6000 eurot või ta oleks selle saanud samaaegselt ühisvara jagamisega. Isegi kui kostja II oleks kostjale I millalgi enne ühisvara jagamise kokkulepet tasunud 6000 eurot, puuduvad tõendid, et 6000 eurot oli kostjal I ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimise ajal reaalselt olemas. Kostjad ei ole ühisomandis oleva vara loetelus nimetanud 6000 eurot sularaha.
30.Kui lähtuda asjaolust, et korteri köögi renoveerimine toimus enne ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ja 6000 eurot mitte arvata ühisomandis oleva vara jagamisel kostja I poolt saadu hulka, siis jäi kostja II omandisse vara väärtusega 120 790 eurot (107 200+13 590) ja kostja I omandisse väärtusega 3806,46 eurot (1278,23 +1278,23 +1250). Kostja I sai sel juhul 32 korda väiksema osa ühisomandis olnud varast kui kostja II ja saab väita, et kostja I loobus olulisel määral oma varast ja osast ühisomandis.
31.Kui lähtuda asjaolust, et korteri köögi renoveerimine toimus pärast ühisvara jagamise kokkuleppe sõlmimist ja ühisomandis olnud vara jagamisel kostja I poolt saadu hulka arvata ka 6000 eurot, siis jäi kostja II omandisse vara väärtusega 106 590 eurot (93 000 +13 590) ja kostja I omandisse väärtusega 9806,46 eurot (1278,23 +1278,23 +1250+6000). Kostja I sai sel juhul 11 korda väiksema osa ühisomandis olnud varast kui kostja II ja ka sel juhul saab väita, et kostja I loobus olulisel määral oma varast ja osast ühisomandis.
32.Lähtudes eeltoodud arvutustest saab väita, et kostja I loobus oma varast ja osast ühisomandis olulisel määral ja seda olenemata sellest, mis ajal korteri kööki renoveeriti või kas arvata 6000 eurot kostja I poolt ühisomandis olnud vara jagamisel saadud vara hulka või mitte.
33.Maakohus leidis ebaõigesti, et arvestada tuleb ka abikaasade laenukohustuse jagamist. Asjas ei oma tähtsust see, mil viisil jagasid kostjad ühiseid kohustusi abikaasade vahelistes sisesuhetes, sest see ei muuda neid jagatuks võlausaldajate ees. Vaidlust ei ole asjaolus, et kostjatel lasuvat laenukohustust ei ole panga suhtes kehtivalt jagatud. Kostjad kinnitasid ühisvara jagamise kokkuleppe p-s 2.2., et on teadlikud, et kokkulepe jätta laenukohustuse täitmine kostjale II kehtib üksnes nendevahelistes suhetes ning pangal on nendevahelisest kokkuleppest sõltumata õigus abielu jooksul tekkinud ühiskohustus ükskõik kummalt abikaasalt välja nõuda. Hageja käsitlust toetab kohtupraktika (Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-10-20988).
34.TMS § 190 kohaldamiseks ei saaks arvesse võtta abikaasade laenukohustuse jagamist isegi sel juhul, kui see oleks panga suhtes kehtivalt jagatud. TMS § 190 reguleerib võlgniku loobumist varast või osast ühisomandis. AÕS § 70 lg 4 ja PKS § 25 peavad varana ühisomandis ja ühisvarana silmas vara aktiva tähenduses. Kuigi ühisvaral lasuvaid kohustusi saab abikaasade vahel ühisvara jagamisel jagada, ei kuulu nende jagamine arvestamisele TMS § 190 kohaldamisel ühe abikaasa poolt ühisomandist loobumise tuvastamisel, sest selle sätte alusel ühisomandist loobumise tuvastamisel kuuluvad hindamisele ühisomandist ehk esemetest ja muudest varalistest õigustest loobumised. Vaidlustatud ühisvara jagamise kokkuleppe kohaselt loobus kostja I kostja II kasuks olulisest osast registreeritud ja kindla väärtusega varast.
35.Kohus jõudis ebaõigele järeldusele, et korteriomandi köögi renoveerimine toimus pärast ühisvara jagamist. Köögi remont toimus 2009.a ja asjaolu on tõendatud hageja seadusliku esindaja SI vande all antud seletusega selle kohta, et köök näeb praegu välja samasugune, nagu see oli 2009.a. SI vande all antud seletus välistab vaidlusaluse korteri köögis mahuka remondi tegemise 2012.a.
36.Kohus tuvastas korteri köögi remondi tegemise 2012.a muu hulgas kostja II väidetavalt vande all antud seletuse alusel. Kohtutoimikus puudub seaduse nõuetele vastav kostja II poolt täidetud vandetekst. Kostja II poolt kohtus öeldut ei saa seetõttu käsitleda tõendina.
37.Maakohus tuvastas korteri köögi remondi tegemise 2012.a muu hulgas kviitungite alusel. Samas jättis kohus kviitungid sisuliselt hindamata ja jõudis sellest tulenevalt ebaõigele järeldusele, nagu tõendaks kviitungid asjaolu, et köögis toimus remont 2012.a. Jääb arusaamatuks, kuidas saavad näiteks I toimiku lk 127 või 131 asuvad kviitungid tõendada köögis remondi tegemist. Need kviitungid kajastavad toiduainete, kosmeetikatarvete ja vaiba ostmist. Kostja II esitas kohtule suvalisi kviitungeid 2012.a ja neid ei saa korteri köögi remondiga seostada, rääkimata veel mahukast remondist.
38.Maakohus nimetas OÜ I ja OÜ F osade nimiväärtuseks 20 000 krooni, mis kohtu poolt eurodeks ümberarvutamisel olevat 3541,45 eurot. Tegelikult võrdub 20 000 krooni 1278,23 euroga. Kohtu viga kroonide eurodeks ümberarvutamisel viis omakorda veani kohtuotsuses summa leidmisel, millises väärtuses jäi vara kostjale I. Kohus leidis, et kostjale I jäi vara väärtuses 14 333,91 eurot, mis on ilmselgelt vale. Kostjale I jäi ühisomandi jagamisel vara väärtuses 3806,46 eurot (kolme äriühingu osade väärtus: 1278,23 +1278,23 +1250=3806,46). Isegi kui sellele summale liita kostja I poolt väidetavalt saadud 6000 eurot, teeks see kokku ainult 9806,46 eurot, mitte 14 333,91 eurot, nagu leidis maakohus.
39.Maakohus tuvastas korteriomandi ja panipaigaga väärtuseks 90 000 eurot, mida ükski tõend ei kinnita. Otsusest ei selgu, kuidas ja mille alusel kohus sellisele tulemusele jõudis. See omakorda viis järjekordse veani summa leidmisel, millises väärtuses vara jäi kostjale II. Vastus apellatsioonkaebusele
40.Kostja II möönab, et kohtuotsuses on trükivead ja arvutusvead, kuid need ei viinud väära otsuse tegemiseni. Kostja II palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
41.Kostja I apellatsioonkaebusele ei vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse jätab ringkonnakohus rahuldamata.
43.TMS § 190 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara jagamise kokkulepe on sõlmitud muu hulgas ühe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist.
44.Maakohus tuvastas õigesti, et kostjad lahutasid oma abielu 02.03.2011 ja sõlmisid 04.03.2011 notariaalselt ühisvara jagamise lepingu. Kostja I on hageja võlgnik, kelle suhtes algatati hageja avalduse alusel 13.10.2011 täitemenetlus. Kostjate ühisvara jagamise leping on sõlmitud vähem kui aasta enne võlgniku suhtes täitemenetluse algatamist.
45.Ühisvara jagamise hetkel oli kostjate ühisvaraks korteriomand asukohaga XXXXX XX XX-XX Tallinnas, mitteeluruum asukohaga XXXXX XX XX-XXX Tallinnas, sõiduauto Škoda Superb, OÜ I osa nimiväärtusega 20 000 krooni, OÜ F osa nimiväärtusega 20 000 krooni, OÜ T osa nimiväärtusega 1250 eurot. Korteriomand ja
mitteeluruum (panipaik) oli koormatud Swedbank AS kasuks, pangalaenu jääk oli vara jagamise hetkel 120 520,71 eurot.
46.Ühisvara jagamisel jäid kostjale I OÜ I osa nimiväärtusega 20 000 krooni, OÜ F osa nimiväärtusega 20 000 krooni ja OÜ T osa nimiväärtusega 1250 eurot. Lisaks sellele sisaldab lepingu p 3.1. kinnitust, et kostja II tasus kostjale I enne lepingu sõlmimist korteriomandite arvel kompensatsiooni 6000 eurot.
47.Kostjale II jäi ühisvara jagamisel korteriomand asukohaga XXXXX XX XX-XX Tallinnas, mitteeluruum asukohaga XXXXX XX XX-XXX Tallinnas ja sõiduauto Škoda Superb ning tema kanda jäi lepingu p 2.2. järgi laenukohustuse täitmine Swedbank AS ees.
48.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et abikaasade laenukohustust ei saa jagada. Maakohus leidis õigesti, et PKS § 38 järgi jagatakse varal lasuvad kohustused abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Seega tuleb abikaasadele ühisvara jagamisel jäänud vara väärtuste suuruse kindlakstegemisel arvestada ka laenukohustusega, mille suurus oli 120 520,71 eurot. Tähtsust ei ole asjaolul, et laenukohustuse täitmise jätmine kostjale II kehtib üksnes kostjate vahelistes suhetes (lepingu p 2.2).
49.Sõiduauto Škoda Superb turuhinnaks määras maakohus 13 590 eurot ja kohtu sellekohast järeldust ei ole vaidlustatud.
50.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et köök renoveeriti 2012.a, s.o pärast ühisvara jagamist. Maakohus tegi selle järelduse kostja II vande all antud seletuse, tunnistaja VN ütluste ja kirjalike tõendite alusel, hinnates neid tõendeid kogumis. Ainuüksi sellest, et hageja seaduslik esindaja SI kinnitas vande all, et köök näeb praegu välja samasugune, nagu see oli 2009.a, ei saa teha teistsugust järeldust, kui tegi maakohus. SI sellekohane seletus on vastuolus muude tõenditega, mis tõendavad selgelt ulatusliku remondi tegemist 2012.a.
51.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kostja II poolt kohtus öeldut ei saa käsitleda tõendina, kuna toimikus puudub seaduse nõuetele vastav kostja II poolt täidetud vandetekst. Toimiku II kd lk-del 91 ja 92 on poole/kolmanda isiku vande tekstid. Neist esimesele on märgitud omakäeliselt SI nimi ja allkiri, kuid täitmata on lahtrid selle kohta, et ta nõustub enda ülekuulamisega vande all. Teisel on täidetud kõik lahtrid peale selle, kuhu oleks tulnud märkida isiku nimi, kes vande all seletuse annab. Kahes kohas on vande andnud isiku allkirjad, mis on visuaalselt samasugused, nagu kostja II allkirjad laenulepingul ja kohtudokumentidel (nt I kd 45, II kd lk 75 jj). Kohus määras poolte vande all ülekuulamiseks kohtuistungi 15.04.2015 kell 12.00 (II kd lk 85). Hageja oli nõus kostja II ülekuulamisega vande all, mida ta kinnitas 16.05.2015 menetlusdokumendis (II kd lk 89). Ka 15.04.2015 kohtuistungi protokollis on kajastatud hageja ja kostja II vande all ülekuulamine ja nende antud seletused (II kd lk 93 jj). Formaalsed puudused poolte vandetekstide blankettide täitmisel ei anna alust nende tõendina arvestamata jätmiseks.
52.Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kostja II esitanud kohtule kviitungeid 2012.aastast, mida ei saa köögi remondiga seostada. Iseenesest on õige, et kostja II on esitanud kohtule ka mõned kviitungid, mis kajastavad toiduainete ja kosmeetikavahendite ostmist ning need ei tõenda remondi tegemist 2012.a (I kd lk 127 ja 131). Ilmselgelt on need esitatud kohtule ekslikult. Ülejäänud arved ja kviitungid on asjakohased (I kd lk 119-146).
53.Maakohus arvestas põhjendatult ka kostja II poolt kostjale I makstud 6000 euro suuruse kompensatsiooniga korteriomandite eest, mis jäid ühisvara jagamisel kostjale II. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostjad maakohtus väitnud, et kostja I sai kostjalt II 6000 eurot vahetult enne ühisvara jagamise lepingu sõlmimist. Kostja II tugines sellele asjaolule selgesõnaliselt vastuses hagiavaldusele (I kd lk 49 alt kolmas
ja neljas rida). Lepingu p-st 3.1 nähtub, et kostja I kinnitas 6000 euro saamist oma allkirjaga samal lepingul. Maakohtus ei seadnud hageja selle raha tasumist kostja II poolt kostjale I kahtluse alla. Iseenesest on õige, et ühisvara jagamise lepingus ei ole märgitud ühisomandis oleva vara loetelus sularaha 6000 eurot. Sellist summat sinna märkida ei tulnudki, sest see ei olnud jagatavaks varaks.
54.Maakohus eksis OÜ I ja OÜ F osade väärtuse (mõlema nimiväärtus 20 000 krooni) arvestamisel eurodeks. Mõlema eelnimetatud äriühingu osa väärtus on 1278,23 eurot, mitte 3541,45 eurot, nagu leidis maakohus.
55.Maakohus eksis ka korteriomandi ja mitteeluruumi väärtuse märkimisel. Ekspertiisiakti (II kd lk 2 jj) järgi oli nende turuväärtus ühisvara jagamise aja seisuga 107 200 eurot ja juhul, kui köök oli sel ajal renoveerimata, siis 93 000 eurot, mitte 90 000 eurot, nagu märkis maakohus. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi ühisvara jagamisel abikaasadele jäänud vara väärtuse suuruse osas muuta.
56.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et TMS §-s 190 sätestatud ühisvara jagamise tagasivõitmise tingimus ei ole täidetud, sest võlgnik (kostja I) ei ole olulisel määral oma osast ühisomandis loobunud. Kostjale I jäi ühisvara jagamisel vara 1278,23 + 1278,23 + 1250 + 6000 = 9806,46 euro vääruses, kostjale II 93 000 + 13 590 ̶ 120 520,71 = ̶ 13 930,71 euro väärtuses (negatiivne väärtus, sest kohustused ületavad vara). Isegi siis, kui jätta arvestamata 6000 eurot kostjale I makstud sularaha ning lugeda korteriomandi ja mitteeluruumi väärtuseks 107 200 eurot, nagu hageja soovib, ei saaks lugeda TMS §-s 190 sätestatud tingimust täidetuks. Sellisel juhul oleks kostjale I jäänud vara 1278,23 + 1278,23 + 1250 = 3806,46 euro väärtuses ja kostjale II 107 200 + 13 590 ̶ 120 520,71 = 269,29 euro väärtuses. Seega ei saaks ka sellisel juhul lugeda kostjat I loobunuks oma osast ühisomandis, sest ta sai ühisvara jagamisel vara igal juhul rohkem kui kostja II.
57.Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha teistsugust lõppjäreldust, kui tegi maakohus ja ringkonnakohus jätab kohtuotsuse resolutsiooni muutmata. Menetluskulud
58.TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
59.Kostja II palus hagejalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskuluna õigusabikulud 456 eurot. Kostja II esindajal kulus taotluse kohaselt apellatsioonkaebuse analüüsile, vastuse koostamisele ja ringkonnakohtule edastamisele 3,8 tundi. Esindaja tunnitasu on 100 eurot.
60.Ringkonnakohus leiab, et ajakulu 3,8 tundi on põhjendatud ja see oli vajalik kostja II huvide efektiivseks kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Samuti on mõistlikus suuruses esindaja töötunni hind 100 eurot. Seega tuleb hagejalt kostja II kasuks TsMS 174 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 175 lg 1 alusel välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 456 eurot.
61.Kostja II taotluse alusel märgib ringkonnakohus TsMS § 177 lg 3 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.