Tartu Maakohus Susann Liin Tartu, 31. jaanuar 2025 Tartu kohtumaja (J. Liivi tn 4, 50409, Tartu, e-post [email protected]) 2-24-124917 B2 Impact OÜ hagi C.Q vastu tarbijakrediidilepingutest tulenevalt 5719 euro 74 sendi saamiseks 5719 eurot 74 senti nende Hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (registrikood 11542046, aadress XXX, 10617, XXX), lepinguline esindaja Anu Volmer (e-post XXX), Kostja C.Q (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.
2.Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja 4163 eurot 67 senti, mis hõlmab järgmiseid komponente:
2.1.ESTO AS ja C.Q vahel 17.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 344117141372 tulenev põhivõlg 441 eurot 59 senti ning viivis 9 eurot 26 senti 16.04.2024– 08.10.2024 eest;
2.2.ESTO AS ja C.Q vahel 18.09.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 4260714873 tulenev põhivõlg 3602 eurot 33 senti, viivis 75 eurot 49 senti 16.04.2024–08.10.2024 eest ning sissenõudmiskulud 35 eurot.
Jätta B2 Impact OÜ hagi C.Q vastu rahuldamata 1556 euro 7 sendi osas, mis hõlmab järgmisi komponente:
3.1.ESTO AS ja C.Q vahel 17.09.2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr 344117141372 tulenevast põhinõudest 37 eurot 70 senti, intressist 29 eurot 62 senti, viivisest 13 eurot 56 senti ja haldustasu 11 eurot 60 senti.
3.2.ESTO AS ja C.Q vahel 18.09.2023 sõlmitud krediidilepingust nr 4260714873 tulenevast põhinõudest 200 eurot 98 senti, intressist 593 eurot 73 senti ja viivisest 668 eurot 88 senti.
4.Jätta C.Q menetluskulud tema enda kanda. Jätta B2 Impact OÜ menetluskuludest 75% C.Q kanda ja 25% B2 Impact OÜ enda kanda.
5.Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 461 eurot 25 senti.
6.Mõista C.Q-lt B2 Impact OÜ kasuks välja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (461 eurot 25 senti) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hageja võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 järgi 30 päeva alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Kui kohus rahuldab kaja, siis ta taastab TsMS § 417 lg 2 kohaselt menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata aga TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, hageja) esitas 02.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.Q (kostja) vastu 5118 euro 15 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.07.2024 määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohus lõpetas 10.09.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja oli esitanud makseettepanekule 28.08.2024 tähtaegselt vastuväite. Tartu Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 08.10.2024 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista kahe tarbijakrediidilepinguga seoses 5719 eurot 74 senti. Hagiavalduse kohaselt loovutas ESTO AS (krediidiandja) hagejale 30.04.2024 nõude loovutamise lepinguga enda nõuded kostja vastu. Krediidiandja oli kostjaga sõlminud kaks tarbijakrediidilepingut VÕS § 402 lg 1 mõttes: 17.09.2023 sõlmisid nad järelmaksulepingu nr 344117141372 (järelmaksuleping), mille kohaselt sai kostja krediidiandjalt krediiti 499 eurot. Aastane intressimäär oli 9,9%,
lepingutasu 0 eurot, igakuine haldustasu 2 eurot 90 senti, krediidikulukuse määr 32,24%, tagasimaksmine 48 osamaksena, igakuise makse suurus 17 eurot 47 senti; 18.09.2023 sõlmisid nad krediidilepingu nr 4260714873 (krediidileping), mille kohaselt sai kostja tähtajatult krediiti 4000 eurot. Aastane intressimäär oli 40,7%, krediidikulukuse määr 49,22%, igakuine tagasimakse 15. kuupäeval minimaalselt 1/60 eelnenud viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
Kostja rikkus järelmaksulepingust ja krediidilepingust tulenevaid kohustust, olles mõlema lepingu puhul viivituses vähemalt 15.01.2024, 15.02.2024 ja 15.03.2024 osamaksete tasumisega. Krediidiandja hoiatas kostjat 01.04.2024 teatisega ning andis võlgade tasumiseks täiendava tähtaja, kuid kostja võlga ei tasunud. Krediidiandja luges järelmaksulepingu ja krediidilepingu teenuse üldtingimuste peatüki VII punkti 4.2 alusel ja kooskõlas VÕS §-ga 416 ülesöelduks 15.04.2024 seisuga. Hageja, kellele krediidiandja nõuded loovutas, palub kostjalt välja mõista: 543 eurot 33 senti seoses järelmaksulepinguga, millest põhivõlg on 479 eurot 29 senti, intress 29 eurot 62 senti, viivis 22 eurot 82 senti ja haldustasu 11 eurot 60 senti ning 5176 eurot 41 senti seoses krediidilepinguga, millest põhivõlg on 3803 eurot 31 senti, intress 593 eurot 73 senti, viivis 744 eurot 37 senti ja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja esitas juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja on rikkunud lepinguid sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet, tagasimaksete ümberarvestuse, milles võttis aluseks intressimäära 0%, sest VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 24–26). Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda ning palunud juhul, kui kohus rahuldab hagi tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõista kostjalt välja menetluskuludena riigilõiv 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot TsMS § 484 2 ja § 172 lg 9 järgi. Samuti on hageja palunud mõista kostjalt välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis menetluskuludelt.
3.Tartu Maakohus võttis 29.10.2024 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale hagile vastuse esitamiseks tähtaja 21 päeva alates kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 18.11.2024. Kostja saatis kohtule selle kohta kinnituse ekirjaga 18.11.2024 kl 16.33, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldada hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus teeb selles osas tagaseljaotsuse. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus TsMS § 407 lg 6 järgi sisulise otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Ulatuses, milles on põhjendatud teha tagaseljaotsus, võib kohus TsMS § 444 lg 3 järgi teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus käsitleb seda arvestades otsuses üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskuludega seostuvat.
5.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu
05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks, kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25). Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks omandama enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus kokkulepitud tingimustel krediidi tagasi maksma, samuti peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Euroopa Kohtu sõnul on sellise kohustuse eesmärk tagada, et krediidiandja ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti tarbijatele, kes ei ole krediidivõimelised, ning kaitsta tarbijat ülemäärase võlgnevuse ja maksejõuetuse tekkimise ohu eest (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPR-Finance s.r.o. vs. GK, p-d 20 ja 21).
7.Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama tarbija krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja peab määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse lähtudes tarbija kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja peab lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks tarbijalt teavet ja kasutama andmekogusid. Krediidiandja peab VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt ka tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil kontrollima. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Käesolevas asja on hageja olnud seisukohal, et ta täitis kõiki eelnimetatud kohustusi, järgis nõuetekohase hoolsusega vastutustundliku laenamise põhimõtet ja VÕS § 403 4 nõudeid. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. Hagiavalduse kohaselt tugines hageja nii järelmaksulepingu kui ka krediidilepingu sõlmimisel kostja esitatud andmetele oma sissetuleku ja väljaminekute kohta ning andmetele, mis nähtusid vastustest päringutele Maksu- ja Tolliametile (MTA), maksehäireregistrist ja taust.ee-st. Krediidiandja lähtus sellest, et kostja netosissetulek on 800 eurot, võttes aluseks MTA päringute vastused. Hageja arvestas, et kostja igakuised kohustused on 100 eurot, sest kostja oli märkinud, et tema finantskohustused on 0 eurot. Hageja arvestas majapidamiskuludeks 285 eurot. Hageja leidis, et eeltoodu oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei tuvastanud, et
kostjal oleks olnud täiendavaid kohustusi, lähtudes andmetest registrites, päringute vastustest, kostja esitatud vastustest ning maksehäireregistri ja taust.ee andmetest.
9.Kohus leiab, et hageja rikkus kostjaga järelmaksulepingut ja krediidilepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet ega järginud nõuetekohast hoolsust VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, sest ta märkis kostja igakuisteks kohustusteks abstraktselt 100 eurot ega kogunud piisavalt teavet kostja kohustuste kohta. Hageja oleks pidanud kostja kohustuste hindamiseks küsima kostja pangakonto väljavõtet, lähtudes eespool viidatud Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast. Kostja sissetulekute ja kohustuste kontrollimiseks ei ole piisav, kui lähtuda kostja esitatud andmetest ning MTA päringute, maksehäireregistri ja taust.ee vastustest, sest need ei võimalda hinnata kostja kohustusi. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja tema finantskohustustest ülevaate saamiseks piisav ning ta ei küsinud kostja pangakonto väljavõtet, on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Kohus selgitab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmane tagajärg on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks tuleb lugeda seadusjärgne määr ning muid tasusid kostja hagejale sellisel juhul ei võlgne VÕS § 4034 lg 7 järgi. Hageja on esitanud kohtule tagasimaksete ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud ning palunud sellisel juhul kostjalt enda kasuks välja mõista ümberarvutustes kajastuvad summad. Kohus lähtub seejuures asjaolust, et hageja on arvestanud intressimääraks 0%. Hagiavalduse kohaselt ütles hageja kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu ja krediidilepingu kostja kohustuste rikkumise tõttu pärast mõistliku tähtaja andmist üles 15.04.2024. Hagejal on lepingute ülesütlemise tõttu VÕS § 196 lg 5 ja §-de 189–191 kohaselt õigus nõuda üleantu tagastamist.
11.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab järelmaksulepingust tulenevalt kostjalt hageja kasuks ümberarvutuste kohaselt välja põhivõla 441 eurot 59 senti ja viivise 9 eurot 26 senti alates lepingu ülesütlemisest kuni ümberarvutusi sisaldava hagi esitamiseni (16.04.2024– 08.10.2024). Kohus jätab VÕS § 4034 lg 7 järgi rahuldamata intressi 29 eurot 62 senti ja haldustasu 11 eurot 60 senti. Kohus mõistab krediidilepingust tulenevalt kostjalt hageja kasuks välja ümberarvutuste kohaselt põhinõude 3602 eurot 33 senti ja viivise 75 eurot 49 senti alates lepingu ülesütlemisest kuni ümberarvutusi sisaldava hagi esitamiseni (16.04.2024–08.10.2024). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka 35 eurot sissenõudmiskuludena VÕS § 113 2 lg 2 p 3 mõttes, sest VÕS § 403 4 lg 7 kõrvaldab seadusjärgset intressimäära ületava intressimäära ja muud tasud, kuid ei kõrvalda makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustust, leppetrahvinõudeid ega sissenõudmisel tekkivaid sissenõudmiskulusid (VÕS-II Komm/Käerdi/Õunpuu § 4034, p 3.3). Rahuldamata jääb intressinõude 593 eurot 73 senti.
12.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning hageja menetluskuludest jääb 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda.
13.Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kostjalt menetluskuluna välja mõista 615 eurot, mis hõlmab hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 mõttes menetluskulu, mille tasumise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes. Hagejal on õigus nõuda ka maksekäsu kiirmenetluse kuluna 20 eurot TsMS § 162 lg 1, § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt, millest tulenevalt arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks
ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka ning võimaldatakse nõuda riigilõivu ja 20 eurot menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses.
14.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 461 eurot 25 senti ning TsMS § 177 lg 4 järgi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.