Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

2(4)

vanemad. Töökohad kestsid mõnda aega ja siis hageja jälle vallandati (t lk 50, 51, 52). Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud elatise väljamõistmise eeldus, et hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja kohustus oma laste ülalpidamiseks oli sätestatud kuni 2010.a kehtinud perekonnaseaduse (PKS) §-s 60. Sama redaktsiooni § 64 lg 4 andis kohtule õiguse jätta elatis abi vajavale töövõimetule vanemale välja mõistmata tema täiskasvanuks saanud lastelt, kui vanem hoidis vanema kohustuste täitmisest kõrvale. Kehtiva PKS-i § 210 ei avalda mõju § 103 rakendamisele, mille lg 1 p 2 kohaselt võib kohus isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata, eelkõige kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu. Tunnistaja MM (kostja I ema) on andnud ütlusi, mille kohaselt poja kasvatamise ja ülalpidamisega hageja ei tegelenud, laps oli tal pigem jalus, laps teda kunagi ei huvitanud. Ajal, mil laps elas Xxxxxxx isa vanemate juures, oli ta vaid nende ülalpidamisel. Mingit raha ei ole hageja kunagi andnud. Kui hageja mõningad asjad koju tõi, siis varsti viis ta need kõik jälle ära. Kuna tunnistaja ei soovinud mitte mingeid suhteid hagejaga, ei hakanud ta läbi kohtu elatist nõudma. Tunnistaja SP-i (kostja II ema) ütluste kohaselt tema ja hageja kooselu oli väga lühike. Lahku mindi, kui laps oli aastane. Mehe vanemad lubasid enda juures elada. Siis teatati, et politsei käis ukse taga, kuna hageja ei maksa alimente. Hageja oli xxxxxxxxxxxxxxx töölt lahti saanud ning tema ema palus, et tunnistaja selle raha nõudmisega natuke ootaks. Siis tuli hageja ukse taha ja tahtis allkirja, et tunnistaja kohe sissenõudmist ei soovi. Hageja lubas, et kui tööd saab, maksab raha. Lapse ema jäi seda ootama. Pärast seda ei ole tunnistaja hagejalt lapse ülalpidamiseks ühtki senti saanud ei lasteaiamaksete ega ringide tasu maksmiseks. Kui hageja oma vanemate juures lastega kohtus, ei toonud ta kunagi midagi, hoopis sõi lastele toodud puuviljad ära. Tunnistaja AP on hageja isa. Ta on andnud ütlusi, et kui hageja elas xxxxxxx, oli ta vanemate ülalpidamisel. Pojapoeg P oli samuti nende ülalpidamisel. Poja kasvatamisega hageja ei tegelenud, ei saanud sellega hakkama. Hageja oli alkohoolik ja hiljem muutus vägivaldseks nii oma vanemate kui laste vastu. Hageja isa tema käest raha lapse kasvatamiseks ei küsinud. Hageja lunis tihti ema käest raha. Hageja töötas kolmes kohas, algselt xxxxxxxxxxxxxxx, siis sõitis xxxxxx ning siis xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx. xxxxxxx kohalt vallandati tema enda käitumise pärast. Kohus leidis, et tõendamist on leidnud asjaolu, mille kohaselt hageja jättis täitmata oma vanema kohustuse kasvatada ja ülal pidada oma lapsi. Hageja on väitnud, et on lastele raha maksnud, kuid sellekohaseid tõendeid ei ole esitanud põhjusel, et tõendid ei ole säilinud. Samas Viru Maakohtule oli ta eelmises menetluses keeldunud esitamast oma pangakonto väljavõtet. Kohus leidis, et hageja on rikkunud oma laste ülalpidamiskohustust, jätnud lapsed toetuse ja abita. Seejuures tema käitumine on täna juba täiskasvanud lastele jätnud tugeva hingelise trauma. Kostja II ei ole võimeline kohtus rääkima hagejast kui isast ilma pisarateta. Kohus leidis, et hageja on jämedalt rikkunud oma vanema kohustusi sh ülalpidamiskohustust. Kostjad on kohtule selgitanud, et sama päeva hommikul on nad allkirjastanud lepingu oma isapoolse vanaisa, AP-i, ülalpidamiseks ja hoolduseks hooldekodus ning esitlenud kohtule vastavat dokumenti. Kostjad leidsid, et vanaisa ongi olnud neile isaks. Ainult isa nimi nende sünnitunnistustel ei tee sellest isikust veel isa.

elatist hagejalt kunagi küsinud ning SP loobus elatise nõudmisest. See, et tunnistajad ei tahtnud kohtusse pöörduda, sest hagejaga suhtlemine oli ebameeldiv, ei tõenda, et hageja ülalpidamiskohustust ei täitnud. Hageja ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja on pensionieas ning üldteadaolevalt on selles eas võimatu tööd leida, eriti siis, kui isik ei ole järjepidevalt töötanud. Pensionieas isikult ei saa töötamist nõuda. Hageja on tööd otsinud, kuid oma east tulenevatest füüsilistest asjaoludest tulenevalt ning psüühiliste iseärasuste tõttu ei ole hageja tööd leidnud. Hageja tervis on saanud oluliselt kannatada liiklusavariis. Hageja soovib sellekohaseid ütlusi anda vande all kohtuistungil. Maakohtu istungile ei saanud hageja ilmuda, sest tal ei olnud raha sõidukulude tasumiseks. Määruse põhjendused

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.