3.Rahuldada osaliselt avaldaja 12.08.2015 e-kirjaga edastatud taotlus käesolevas tsiviilasjas Tallinna Ringkonnakohtu poolt 12.08.2015 tehtud määruse parandamiseks. Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 12.08.2015 kohtumääruse kirjeldavas osas (punktis nr 1) esinev ilmne ebatäpsus, asendades viite tsiviilasjale nr „2-15-99775“ numbriga „2-15-9975“. Muus osas jätta avaldaja taotlus 12.08.2015 määruse parandamiseks rahuldamata. Edasikaebe kord Käesoleva määruse resolutsiooni 3. punkti osas võib avaldaja esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada. 1(5)
1.Avaldaja EH esitas 02.07.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palus leida lahendus olukorrale, kus eksisteerivad kaks vastandlikku kohtulahendit ning hinnata UM tervislikust seisundist ja majanduslikust olukorrast tulenevat võimekust MOM (lapse) hooldusõigust teostada lapse elukoha määramise ja elukorralduse osas. Harju Maakohus keeldus 03.07.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-15-9975 nimetatud avaldust menetlusse võtmast.
2.06.07.2015 esitas avaldaja Harju Maakohtule uue samasisulise avalduse, paludes rakendada ka esialgset õiguskaitset, et laps saaks kohtuvaidluse ajal elada talle turvalises ja sobivas keskkonnas. Harju Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus keeldus 05.08.2015 kohtumäärusega (tsiviilasjas 2-15-10079) avaldaja 06.07.2015 avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu hinnangul olid kohtule esitatud avalduses esinevad puudused niivõrd ulatuslikud, et polnud mõistlik anda avaldajale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Maakohus märkis, et kohtule esitatud avaldusega pole avaldaja eesmärki võimalik saavutada, mistõttu keeldus kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 2 avaldust menetlusse võtmast. Maakohus lisas, et avalduse esitajal on tasumata ka riigilõiv ning vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt pole tasutud riigilõivu. Maakohus märkis, et keeldub avaldust menetlusse võtmast muuhulgas TsMS § 371 lg 1 p-dest 4, 9 ja 10 ning TsMS § 371 lg 2 p-st 2 tulenevalt.
4.Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse, kuivõrd maakohtu hinnangul puudus TsMS § 551 lg-st 1 lähtuvalt selleks alus. Määruskaebus
5.07.08.2015 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses taotles avaldaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist.
6.Avaldaja hinnangul on maakohus jätnud arvestamata reaalse olukorra, kuhu laps on alusetu ja pettusel põhineva kohtumäärusega asetatud. Avaldaja leiab, et hagita menetluses tehtud otsus põhineb kunstlikel tõenditel ja kohtule valetamisel. Asjaolud on muutunud ning on selgunud, et UM on 100% töövõimetu. Avaldaja viitab kohtumenetlusele tsiviilasjas 2-09-66820 ning märgib, et selle menetluse käigus on ilmnenud UM kriminaalkuriteod ja valetamine ning lapse elukorralduse silmnähtav halvenemine.
7.Määruskaebuses taotles avaldaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist, et laps saaks politseirünnakute eest kaitstuna elada talle sobivas ja turvalises keskkonnas. Avaldaja palus tühistada maakohtu 05.08.2015 kohtumäärus ning võtta tema avaldus menetlusse. Menetluse edasine käik
8.Harju Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse 10.08.2015 menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
9.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus 06.07.2015 avaldust menetlusse võtmast. Tsiviilasi tuleb saata samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb määruskaebuse põhjendustest sõltumata rahuldada osaliselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus tuleb TsMS § 3401 lg 2, § 384 lg 2 ja § 4771 lg 2 alusel jätta rahuldamata.
10.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagita menetluses läbivaadatav avaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 477 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Hagiavalduse, seega ka hagita menetluses esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371. Praegusel juhul on maakohus tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-dele 4, 9 ja 10 ning TsMS § 371 lg 2 p-le 2 keeldunud avalduse menetlusse võtmisest põhjusel, et avalduses esinevad puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks polnud mõistlik anda avaldajale tähtaega. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu.
11.Maakohus on tuginenud määruses mh TsMS § 371 lg 1 p-le 4. Samas ei ole kohtu põhjendused jälgitavad osas, milline Eesti kohtu otsus või muu avaldajale siduv lahend välistab praegusel juhul kohtusse pöördumise õiguse. Kui maakohus on pidanud silmas Harju Maakohtu 12.08.2011 kohtumäärust tsiviilasjas 2-09-66820, siis see lahend iseenesest ei välista avaldaja (st teise vanema) õigust taotleda hooldusõiguse üleandmist, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud (perekonnaseaduse § 138 lg 1). Ilmselt avaldaja seda eesmärki käesolevas asjas esitatud avaldusega ka taotleb, kuigi pole nõuet suutnud üheselt arusaadavalt formuleerida. Maakohtul tulnuks anda avaldajale võimalus see puudus kõrvaldada ning avaldusega taotletavat eesmärki selgitada (TsMS § 3401 lg 1).
12.Maakohtu määruses viidatud ülejäänud puudused olid kolleegiumi arvates olemuslikult kõrvaldatavad puudused. TsMS § 3401 lg-test 1 ja 2 nende koosmõjus tuleneb, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Seega tulnuks maakohtul määrata kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 esmalt tähtaeg avalduses esinenud puuduse kõrvaldamiseks ja jätta menetlusdokument seniks käiguta ning alles puuduste kõrvaldamata jätmisel võinuks kohus avalduse jätta menetlusse võtmata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt maakohus avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks avaldajale tähtaega praegusel juhul määranud ei ole. Sellega on maakohus eksinud TsMS § 3401 lg-tes 1 ja 2 sätestatu vastu.
13.TsMS § 371 lg 2 p 2 koosmõjus §-ga 477 annab kohtule õiguse jätta õiguslikult perspektiivitu avaldus menetlusse võtmata. Kohtupraktikast lähtuvalt on kohtul TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 kohaldamisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 31.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 13). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus neid nõudeid käesoleval juhul järginud. Vaidlustatud määruses puuduvad õiguslikult asjakohased põhjendused ja kaalutlused. TsMS § 371 lg 2 p 2 ei võimalda keelduda avalduse menetlemisest põhjusel, et selles esinevate 3(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10079 puuduste arv on (liiga) suur või et avaldaja nõue ei ole selge. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks TsMS §-s 3401 sisalduv regulatsioon õiguslikult sisutuks.
14.Eeltoodud põhjustel tuleb maakohtu 05.08.2015 määrus avalduse menetlusse võtmist puudutavas osas tühistada ning saata tsiviilasi avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Juhul kui maakohtu hinnangul esineb avalduses jätkuvalt puudusi, on võimalik vastavalt TsMS § 3401 lg-le 1 määrata avaldajale täiendav tähtaeg nende kõrvaldamiseks.
15.Määruskaebuses taotles avaldaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ringkonnakohus on 12.08.2015 kohtumäärusega andnud avaldajale tähtaja esialgse õiguskaitse taotluses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus on viidatud määruses selgitanud avaldajale, et taotluses tuleb selgelt ja üheselt mõistetavalt märkida, millise abinõu kohaldamist avaldaja taotleb. Lisaks selgitas ringkonnakohus, et avaldajal tuleb taotlust täiendavalt põhistada, sest kuigi taotlus sisaldab väiteid, mille kohaselt tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada, et tagada lapse turvalisus, pole avaldaja oma väiteid asjakohaselt põhistanud. Muuhulgas on avalduses põhistamata, miks on avaldaja seisukohal, et tsiviilasjas 2-09-66820 12.08.2011 tehtud kohtumäärus, millega kohus andis lapse hooldusõiguse osaliselt UM-le, põhineb võltsitud tõenditel ning kuidas on lapse turvalisus ohustatud. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks on piisav ainuüksi asjaolu, et UM on 100% töövõimetu. See, et lapsevanem on töövõimetu, ei tähenda iseenesest, et ta avaldab lapsele kahjulikku mõju või ei ole suuteline hooldusõigust teostama.
16.Avaldaja on 12.08.2015 kohtumääruse saanud kätte määruse koostamisega samal kuupäeval, mistõttu lõppes puuduste kõrvaldamise tähtaeg 17.08.2015. Avaldaja pole puudusi tähtaegselt likvideerinud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse TsMS § 3401 lg 2, § 384 lg 2 ja § 4771 lg 2 alusel rahuldamata.
17.12.08.2015 e-kirjaga edastas avaldaja taotluse ringkonnakohtu 12.08.2015 puuduste kõrvaldamise määruse parandamiseks. Taotlus kuulub kolleegiumi hinnangul rahuldamisele osaliselt. Määruse punktis nr 1 on asjaolude kirjeldamisel ekslikult viidatud tsiviilasja numbrile 2-15-99775 (2-15-9975 asemel). Nimetatud ebatäpsus tuleb parandada ning viide tsiviilasjale numbriga „2-15-99775“ asendada numbriga „2-15-9975“. See ebatäpsus ei mõjuta siiski määruse sisu ega selgust ning pole seetõttu käsitletav takistusena kohtumäärusest tulenevate korralduste täitmisel. Kolleegium ei nõustu avaldaja 12.08.2015 e-kirjas väljendatud seisukohaga, et 12.08.2015 puuduste kõrvaldamise määrus oli ebaselge. Tsiviilasjade nr 2-15-9975 ja 2-15-10079 liitmist toimunud ei ole ning seda pole võimalik ka 12.08.2015 määruse tekstist järeldada. Seetõttu tuleb avaldaja taotlus 12.08.2015 kohtumääruse parandamiseks jätta ülejäänud osas rahuldamata.
18.Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja 07.08.2015 määruskaebuselt ja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluselt kuulusid riigilõivuseaduse § 59 lg 7 kohaselt tasumisele riigilõivud summas 10 eurot, ehk avalduse ja taotluse eest kokku 20 eurot. Avaldaja 07.08.2015 avalduse alusel (tl 103-104) on nimetatud summa arvestatud 03.07.2015 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 laekunud summast, mis oli tasutud selgitusega „EH esialgne õiguskaitse 2-15-9975, tasub avaldaja eest isik“.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-15-10079
19.Määruse resolutsiooni punkti nr 3 peale võib avaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest (TsMS § 447 lg 4). Muus osas ei ole käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamine lubatud (TsMS § 372 lg 5, § 390 lg 1 ja 4771 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.