Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagiavaldus ja hageja nõue Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et 30.11.2021 sõlmisid Narva linn Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu (kostja, tellija) ja OÜ N&V (hageja, töövõtja) viitenumbriga 241952 riigihankemenetluse tulemusena Narvas Linda-Malmi tänavate ehitustööde teostamiseks töövõtulepingu nr XXX (edaspidi Linda-Malmi leping). Samuti 23.02.2022 sõlmisid kostja (tellija) ja hageja (töövõtja) viitenumbriga 241974 riigihankemenetluse tulemusena Narvas Tuleviku tänava ehitustööde teostamiseks töövõtulepingu nr XXX (edaspidi Tuleviku leping). Hageja nõuab kostjalt Linda-Malmi lepingu ja Tuleviku lepingu alusel teostatud tööde eest kokkulepitud tasu maksmist kogusummas 192 969.16 eurot. Mõlema töövõtulepingu alusel on töö teostatud nõuetekohaselt. Hageja tasunõude suuruse osas puudub vaidlus. Kostja on keeldunud 192 969.16 euro ulatuses tasumiskohustuse täitmisest üksnes põhjusel, et kostjal on enda arvates hageja vastu samas ulatuses leppetrahvinõue, mille kostja on tasaarvestanud hageja tasunõudega. Linda-Malmi lepingu alusel väitis kostja endal olevat õiguse nõuda hagejalt leppetrahvina kokku 280 666.28 euro tasumist, millest 120 842.66 eurot tasaarvestas kostja Linda-Malmi lepingu lõppmaksega, mis vastab hageja poolt 17.07.2023 esitatud arve nr 2307059 summale. Ülejäänud 159 823.62 euro ulatuses teatas kostja valmisolekust oma leppetrahvinõudest loobuda. Tuleviku lepingu alusel väitis kostja endal olevat õiguse nõuda hagejalt kokku 186 484.81 euro tasumist leppetrahvina, millest 72 126.56 eurot tasaarvestab kostja Tuleviku lepingu lõppmaksega, mis vastab hageja poolt 17.07.2023 esitatud arve nr 2307058 summale. Ülejäänud 114 358.25 euro ulatuses teatas kostja valmisolekust oma leppetrahvinõudest loobuda. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõudeõigus. Kostja poolt on allkirjastatud mõlema töövõtulepingu suhtes tööde vastuvõtuaktid (täitmisaktid), milledes kostja ise kinnitas, et mõlema töövõtulepingu tähtaeg oli 31.05.2023. Selleks ajaks tööd ka teostati. Kostja enda poolt tööde vastuvõtuaktides antud kinnitustega on vastuolus kostja leppetrahvinõue ja selle aluseks olev käsitlus, et hageja on tööde teostamisega hilinenud. Kostja lähtub tähtaja osas valesti lepingute punktis 7.3. toodud algsetest tähtaegadest, mis LindaMalmi lepingu puhul oli 15.07.2022 ja Tuleviku lepingu puhul oli 17.06.2022. Pooled on korduvalt lepingutes algselt sätestatud tähtaegu muutnud. Viimase kokkuleppe kohaselt tuli mõlemad lepingud täita hiljemalt 31.05.2023. Selleks ajaks mõlemad lepingud ka täideti. Kostja on aga vääral seisisukohal, et mõlemad lepingud täideti 14.07.2023. Algselt aktsepteeris kostja, et Linda-Malmi Lepingu tähtaega pikendatakse kuni 04.11.2022 ja Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse kuni 25.11.2022. Seejärel aktsepteeris kostja, et nii Linda-Malmi lepingu kui ka Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse kuni 31.12.2022. Lõpuks aktsepteeris kostja, et nii Linda-Malmi lepingu kui ka Tuleviku lepingu tähtaega pikendatakse kuni 31.05.2023. Kõige olulisemaks mõlema lepingu tähtaega kuni 31.05.2023 pikendamist tõendavaks dokumendiks on 17.07.2023 poolte poolt allkirjastatud tööde vastuvõtuaktid. Ühtlasi

on kostja Gazeta.ee 26.04.2023 artiklis kinnitanud 25.04.2023 Narva elaniku pöördumisele vastates, et Tuleviku ja Linda-Malmi tänavate tööde teostamise tähtaegu ei ole ületatud ega rikutud, teeremont on veel pooleli ning nii Tuleviku kui ka Linda-Malmi tänavate tööde lepingujärgse teostamise tähtaeg on 31.05.2023. Hageja taotles kostjalt kaevelubade pikendamist, kuna tööde lõpetamine lükkus 2022 detsembrist edasi kuni 31.05.2023. Kaeveload pikendati. Seegi kinnitab, et lepingute tähtaegu pikendati kuni 31.05.2023. Kostja esindajal T. M. oli lepingute kohaselt õigus hageja esitatud kalendergraafikute aktsepteerimise kaudu lepingute tähtaega muuta. Kostja on kõik esitatud kalendergraafikud aktsepteerinud, kuigi ei andnud mitte ühelegi hageja poolt esitatud kalendergraafikule selgesõnaliselt väljendatud kirjalikku nõusolekut lepingu punkti 7.2. järgi. T. M. aktsepteeris kalendergraafikuid vaikimisi. Kostja 27.12.2022 kiri kinnitab, et kostja oli teadlik ja aktsepteerib, et tema esindaja T. M. aktsepteerib kalendergraafikuid vaikimisi. Isegi kui hageja oleks töövõtulepingute täitmisega hilinenud ja kostjal oleks hageja vastu leppetrahvinõue, siis on hageja oma nõudeõiguse kaotanud. Hageja pole järginud töövõtulepingute punktis 12.6. leppetrahvinõudest teatamiseks ette nähtud 14-päevast tähtaega ega samas punktis ette nähtud akti koostamise kohustust. Kostjal on 14-päeva jooksul toimuma pidanud teavitus tegemata ka juhul, kui lugeda Linda-Malmi lepingu muudetud tähtajaks 04.11.2022, millist tähtaega on kostja aktsepteerinud oma 27.12.2022 kirjas. Esmakordselt teavitas kostja hagejat leppetrahvi nõudmise võimalusest 27.12.2022. Kostja pidanuks tegema seda 14 päeva jooksul rikkumise avastamisest. Kostja teavitas hagejat 14.11.2022 e-kirjas, et ilmastikuolude tõttu ei ole 2022. aasta lõpuks kõikide tööde teostamine võimalik. Kostjal on 14päeva jooksul toimuma pidanud teavitus tegemata ka juhul, kui lugeda Tuleviku lepingu muudetud tähtajaks 31.12.2022. Täpselt samadel kuupäevadel nagu see oli Linda-Malmi lepingu puhul, oli kostjale ka Tuleviku lepingu puhul 2022 novembris teada tööde teostamise võimatus 2022. a jooksul kui ka uus tähtaeg 31.05.2023. Kostja teavitas leppetrahvi nõudmise võimalusest hagejat 27.01.2023. Kostja on leppetrahvi nõudeõiguse igal juhul kaotanud tulenevalt mõlemale töövõtulepingule kohalduva ehituse töövõtulepingute üldtingimused (ETÜ 2013) punktist 12.2.2, sest kostja esitas leppetrahvinõuded alles pärast mõlema töövõtulepingu suhtes täitmisaktide allkirjastamist. Kostja poolt leppetrahvinõude esitamine on ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lõike 2 kohaselt lubamatu, sest see on hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kostja tasaarvestusavaldused sisalduvad tema 07.08.2023 leppetrahvi nõudekirjades. Kostjal puudus VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestusõigus, kuna kostjal puudub hageja vastu leppetrahvinõue. Olematu nõude tasaarvestamine on keelatud VÕS § 200 lg 4 alusel, kuna hageja vastuväite kohaselt see nõue ei kehti. Täitmata on tasaarvestuse eeldused ja kostja tasaarvestus on tagajärjetu. Hageja esitas 01.09.2023 nõudekirjad ja hagihoiatuse, kuid kostja on jätnud oma tasumiskohustuse 192 969.16 euro ulatuses täitmata. 120 842.66 eurot moodustab tasu LindaMalmi lepingu täitmise eest, mille kohta hageja on 17.07.2023 esitanud kostjale tasumiseks arve nr 2307059. 72 126.56 eurot moodustab tasu Tuleviku lepingu täitmise eest, mille kohta hageja on 17.07.2023 esitatud kostjale tasumiseks arve nr 2307058. Tulenevalt lepingute punktist 13.8 loeb hageja kostja tasumisega viivituses olevaks alates 22. päevast arvates 17.07.2023 arvete esitamisest ehk alates 08.08.2023. Lepingute punkti 12.2. kohaselt on viivisemääraks 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui 30% võlgnetavast summast. Hagi esitamise päeva seisuga on kostja poolt võlgnetava viivise suuruseks 14 279.72 eurot. Lepingutest tuleneva põhinõude viivisenõue ei tohi lepingute punkti 12.2. alusel ületada 30% võlgnetavast summast ehk 57 890.75 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude 9 453.63 eurot hüvitamist koos edasiulatuva seadusjärgse viivisega. Hageja palub seega kostjalt välja mõista põhinõudena 202 422.79 eurot, millest 192 969.16 eurot

on lepinguline tasunõue ja 9 453.63 eurot kahju hüvitamise nõue. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalnõudena hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 279.72 eurot, mis on arvutatud üksnes lepinguliselt tasunõudelt ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivise määraga 0,1% lepinguliselt tasunõudelt päevas alates hagi esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhinõude tasumiseni, arvestusega, et lepinguliselt tasunõudelt arvestatud viivisenõude kogusuurus ei ületaks 57 890.75 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista kõrvalnõudena hagi esitamise ajaks sissenõutavaks veel mitte muutunud viivise seadusest tuleneva viivisemääraga kahju hüvitamise nõudelt päevas alates hagi esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib, et Linda-Malmi lepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde teostamise tähtajas 15.07.2022 ja Tuleviku lepingu sõlmimisel lepiti kokku tööde teostamise tähtajas 17.06.2022. Linda-Malmi lepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmiseks esitas kostja 17.07.2023 vastuvõtuakti nr 1/17.07.-2023. Tuleviku lepingu alusel tehtud tööde vastuvõtmiseks esitas kostja 29.06.2023 vastuvõtuakti nr 2/17.07.-2023. Aktid olid allakirjutatud 17.07.2023. Linda-Malmi leping oli sõlmitud riigihanke tulemusel. Talvehooaeg ja sellega seotud ehitamise takistused on Eestis tavapärased. Töövõtja peab arvestama, et Eestis talvehooaeg saabub reeglina novembris-detsembris. Hageja pidi pakkumuse esitamisel arvestama, et tööde teostamise algusaeg on talvehooajal. Ei ole selge, kuidas 2021-2022. aasta talv võis põhjustada tööde hilinemist. Hageja väidetel sai ka 2022-2023. aasta talv tööde edasilükkamise põhjuseks. Hageja esitas 16.09.2022 tööde teostamise tähtaja pikendamise taotluse, millega lubas tööd lõpetada hiljemalt 31.12.2022. Hageja teatas kostjale 14.11.2022, et ta ei jõua lõpetada töid 31.12.2022 ilmastiku tingimuste tõttu ja tööd lõpetatakse 31.05.2023. Tegemist on hageja ühepoolse teatisega, mis ei saanud nõusolekut kostja seaduslikult esindajalt. Tuleviku lepingu puhul esitab hageja samalaadse argumendi, et tööde teostamise takistuseks sai talvehooaeg. Kogenud ehitaja peab arvestama antud asjaoluga tööde teostamisel ja korraldama tööd selliselt, et talve ilma saabumiseni lõpetatakse need tööd, mille teostamine talvehooajal pole võimalik. Kostja hinnangul tööde edasilükkamine ei olnud põhjustatud erikorraliste asjaoludega. Hageja kohustuseks oli hankida tööde teostamiseks vajalikke ehituslubasid. Ehitusluba LindaMalmi objekti ehitamiseks anti välja 17.03.2022. Leping sõlmiti 30.11.2021. Hageja ei tegelenud tööde teostamiseks vajaliku loa vormistamisega liigikaudu 3 kuu jooksul. Tuleviku objekti vastuvõtmise aktist tulenevalt väljastati ehitusluba 15.08.2022, mis on ligikaudu 2 kuu möödumisel peale lepinguga kehtestatud tööde teostamise tähtaja saabumist. Töödega venitamiseks ei olnud objektiivseid põhjusi. Tööde venitamise põhjused on hageja hooletus ja suutmatus. Poolte vahel sõlmitud lepingule kehtivad ETÜ 2013 sätted, mh tööde teostamise tähtaja pikendamist reguleerivad sätted. Lepingutest tulenevaid õigussuhteid reguleerivad leping koosmõjus riigihangete seaduse ja ETÜ 2013 sätetega. Artikkel ajalehes, kus väidetavalt tsiteeritakse isiku sõnu, kes ei ole tellija seaduslik esindaja, ei tohi käsitleda lepingu tingimuse muudatusena. Puudub ka alus käsitleda kaeveluba lepingute muutmise nõusolekuna. T. M. ei olnud lepingutest tulenevates õigussuhetes kostja seaduslik esindaja ega kostja seadusliku esindaja poolt lepinguliste kohustuste muutmiseks volitatud isik. T. M. poolt töökoosolekul avaldatud eeldused, et tööde teostamise tähtaja muutmine võiks olla põhjendatud, ei ole kostja nõusolek tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Tähtsust ei oma hageja kirjavahetus T. M.ga. Kostja ei nõustunud tööde tähtaja pikendamisega kuni 31.05.2023.

Kostja teatas hagejale 27.12.2022, 20.01.2023 ja 23.03.2023 kirjadega kavatsusest esitada leppetrahv. Kostja käsitles muudatusettepanekutena hageja taotlusi tööde teostamise tähtaja muutmiseks. Kostja püüdis välja selgitada, kas hagejal on olemas põhjused tööde teostamise tähtaja muutmiseks. Kostja juhtis hageja tähelepanu leppetrahvi rakendamisele, kui hageja ei esita põhjusi, mis vabandavad hageja rikkumist. Kostjal oli kohustus tuvastada, kas lepingu muudatused on riigihangete seaduse järgi lubatavad. Kostja palus hagejal põhjendada tööde teostamise tähtaja rikkumist hagejast olenematute põhjustega. Hageja väidete analüüs vajas aega. Hageja teatas esmakordselt 16.12.2022 kirjaga, et ta ei ole suuteline lepinguid täitma. Kostja teatas 27.12.2022 hagejale leppetrahvi kohaldamise kavatsusest. Leppetrahvi kohaldamise tähtaeg vastab ETÜ-ga ettenähtud tähtaegadele. Kostja seisukohalt igasuguse rikkumise avastamisel on tellija kohustuseks enne leppetrahvi kohaldamist küsida töövõtja seisukohta ja seletust rikkumise põhjuste kohta. Kostja käitumine vastab hea usu põhimõttele ja näitab, et kostja sooviks oli mitte hageja karistamine, vaid objektiivselt ja igakülgselt tuvastada rikkumise põhjused. Kostja esitas 07.08.2023 mõlema lepingu järgi leppetrahvi teate ja tasaarvestuse avalduse. Kostja poolt leppetrahvide kohaldamine on põhjendatud. Lubatav on ka leppetrahvinõuete tasaarvestus hageja tasunõudega. Leppetrahvide suurus on proportsionaalne võrreldes rikkumise ulatusega. Põhjendamatu on hageja nõue hüvitada hagejale õigusabikulusid. Aktide õiguslik staatus on kehtestatud lepingute punktis 13.7. Aktidega vormistatakse tööde vastuvõtmise fakt. Hageja väidab, et tööde teostamise tähtaeg oli pikendatud kuni 31.05.2023. Lõppakt on allkirjastatud 17.07.2023. Isegi kui lähtuda, et tööde teostamise tähtaeg on 31.05.2023, siis hageja viivitas tööde teostamisega 48 päeva ja kostja võib nõuda leppetrahvi 48 päeva eest. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja täiendavad seisukohad 17.07.2023 allkirjastatud tööde vastuvõtuaktides on pooled oma allkirjadega selgesõnaliselt kinnitanud, et tööde täitmise tähtaeg on 31.05.2023. Sealjuures kinnitasid pooled nendes aktides kirjalikult üle juba varem saavutatud kokkulepet lepingutes sätestatud tähtaja muutmiseks kuni 31.05.2023. Ühtlasi on ajalehes „Põhjarannik“ 30.05.2023 avaldatud artikkel, kus on kirjas, et Narva linnavalitsuse teatel on tööde teostamise tähtaega pikendatud kuni 31.05.2023. Artikkel ise ei muuda lepingute tähtaega, vaid artiklis avaldatu kinnitab, et pooled olid saavutanud kokkuleppe lepingute tähtaja muutmiseks. Kui pooltel puudunuks kokkulepe, et lepingute uueks tähtajaks on 31.05.2023, siis poleks Narva linnavalitsusel olnud põhjust 26.04.2023 ja 30.05.2023 artiklites väljendada seisukohta, et lepingute tähtaegu pole rikutud, sest neid on pikendatud kuni 31.05.2023. Poolte 17.07.2023 allkirjastatud tööde vastuvõtuaktid on peamisteks tõenditeks, mis kinnitavad, et tööd on 31.05.2023 kuupäeva seisuga teostatud. Mõlemas aktis on pooled oma allkirjaga selgesõnaliselt kinnitanud, et tööde lõpp on 31.05.2023. Kostja ei selgita, miks ta allkirjastas vastuvõtuaktid, kus oli tööde lõpetamise kuupäevaks märgitud 31.05.2023. Hageja selgitab, et vastuvõtuaktid allkirjastati 17.07.2023 järgmistel põhjustel. Hageja (töövõtja) teavitas kostjat (tellija) 30.05.2023, et tööd on teostatud ja tänavad on liikluse avamiseks valmis ning kooskõlas lepingute punktiga 13.5. taotles tööde vastuvõtukomisjoni kokku kutsumist. Poolte vahel 30.05.2023 vahetatud e-kirjade tulemusel lepiti kokku, et tööde vastuvõtukomisjon vaatab tööd üle 01.06.2023 kell 10. Tööde ülevaatus toimus kokku lepitud ajal ja kostjal polnud tööde ülevaatuse tulemusel tööde suhtes märkusi. 06.06.2023 toimus telefonikõne kostja vanemspetsialist N. K. ja hageja töötaja I. L. vahel, kus kostja esindaja teatas, et kostja ei allkirjasta tööde vastuvõtuakte enne, kui on allkirjastatud kontrollaktid kaevetööde lõpetamise kohta. Hageja esitas samal päeval 06.06.2023 kostjale ja omanikujärelevalvele allkirjastamiseks

kontrollaktid kaevetööde lõpetamise kohta. Kostja omanikujärelevalve allkirjastas aktid 16.06.2023, kuid kostja jõudis nende allkirjastamiseni 17.07.2023. Hageja esitas samal päeval 17.07.2023 kostjale ja omanikujärelevalvele allkirjastamiseks tööde vastuvõtuaktid, millised kostja ja omanikujärelevalve allkirjastasid viivitusteta samal päeval. Hagejal polnud võimalik vastuvõtuakti esitada kostjale allkirjastamiseks enne, kui kostja oli allkirjastanud kontrollakti kaevetööde lõpetamise kohta, tulenevalt kostja esindaja poolt 06.06.2023 seatud tingimusest. Kostja esindaja 15.09.2022 e-kiri kinnitab, et kostja oli teadlik tähtaja pikendamise põhjustest ja vajadusest ning nõustus nendega. Hageja esitas 16.09.2022 tähtaja pikendamise taotlused ja uued ajagraafikud, mida konstateeriti ka 23.09.2022 objektikoosoleku protokollides. Kostja esitas lepingute alusel leppetrahvinõuded esmakordselt 07.08.2023. Kostja varasemad pöördumised ei sisaldanud leppetrahvinõudeid, vaid hoiatusi leppetrahvinõuete esitamise võimalikkuse kohta. Kostja on igal juhul kaotanud leppetrahvide nõudeõiguse mõlema lepingu alusel, sest ta esitas leppetrahvinõuded pärast täitmisaktide allkirjastamist. Kostja lasi 2023. a kevadel talvise tehnoloogilise pausi lõppedes viia hagejal lepingute täitmise lõpuni teadmises, et kostja on aktsepteerinud hageja selgitused kostjal leppetrahvinõuete puudumise kohta. Seda kinnitavad Narva linnavalitsuse korduvad kinnitused meedias, et tööde teostamise tähtaeg on 31.05.2023. Hageja hinnangul on pärast täitmisaktide allkirjastamist esitatud leppetrahvinõuded seetõttu hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatud. Hageja taotleb kostja poolt esitatud leppetrahvinõuete alandamist nullini, kui kohus peaks leidma, et kostjal on leppetrahvinõuded tekkinud ja kostja ei ole neid kaotanud. Kostja keskendumine hagivastuses sellele, kas hagejal oli õigus taotleda lepingute tähtaegade pikendamist, ei oma tähtsust, sest kostja on tähtaegade pikendamise aktsepteerinud. Kostja oli lepingutes määranud vastutavaks isikuks T. M.. Lepingutes vastutavate isikute peatükis 9 on kostja mõlema lepingu punktis 9.1. sätestanud, et kostjat esindab T. M.. Hageja järeldas, et T. M. on volitus kostjat esindada kõikides küsimustes (ka lepingute tähtaegade muutmisel). Hageja esitas kõik kalendergraafikud kooskõlastamiseks T. M.e, kes need kooskõlastas, teavitamata hagejat, et temal puudub voli seda teha. Lepingute punkti 7.2. kohaselt muutub kooskõlastatud kalendergraafik lepingu lahutamatuks osaks ja kooskõlasatud kalendergraafikus sätestatud tähtajad on hagejale siduvad. Kalendergraafiku kooskõlastamine muudab lepingu tähtaegu. Hageja järeldas, et T. M. on õigus lepingute tähtaegu muuta. T. M. kooskõlastas talle esitatud kalendergraafikuid nii suuliselt, käitumuslikult kui ka vaikimisi. Kostja on lepingute täitmise käigus aktsepteerinud T. M. poolt kirjaliku vormi järgimiseta kalendergraafiku kooskõlastamist. Kostja poolt allkirjastas T. M. 17.07.2023 vastuvõtuaktid, milles sisaldus kinnitus 31.05.2023 lepingute täitmise tähtaja kohta. Aktides on vastuvõtukomisjoni liikmetena nimetatud mitmed inimesed, kuid T. M. on nimetatud komisjoni esimeheks. Kostja on neid akte aktsepteerinud tõenditena lepinguliste tööde lõpetatuse ja vastuvõtmise ning kostjal tasumiskohustuse tekkimise kohta. Kostja on aktsepteerinud T. M. enda esindajana. Kostja etteheide on vale, et hageja on ehituslubade taotlemisega viivitanud. Hagejal puudus kohustus ehituslubasid taotleda ja hageja ka ei taotlenud ehituslubasid. Ehitusload olid väljastatud enne hagejaga lepingute sõlmimist. Kostja väidetud ehituslubade väljastamise kuupäevad on kaevelubade väljastamise kuupäevad. Linda-Malmi Lepingu alusel kaeveloa saamine 17.03.2022 oli tavapärane. Tuleviku lepingu alusel kaeveloa saamine toimus 15.08.2022, kuna varasemalt takistas selle väljastamist kostja viivitus liikluskorraldusskeemi kooskõlastamisega. Kostja etteheide on vale, et lepingute alusel tööde vastuvõtuakti allkirjastamine eeldab kasutuslubade olemasolu, millega hageja pole lepingute täitmisel arvestanud. Ehitusseadustik ei näe ette lepingute alusel teostatud töödele kasutuslubade väljastamist, mistõttu nende väljastamist ei taotletud ja neid ka ei väljastatud.

Hageja ei pidanud lõpetama töid ca 1 kuu enne kokku lepitud tähtaega, et läbida kõnealuse 1 kuu jooksul kasutusloa väljastamise menetlus. Tööde vastuvõtuakti väljastamise eeltingimuseks ei olnud kasutusloa väljastamine. Hageja ei hilinenud lepingu täitmisega 48 päeva, mistõttu kostjal puudub õigus nõuda ka nimetatud perioodi eest leppetrahvi. Tööd teostati tähtaegselt. Lõppaktides on sätestatud, et tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023 ja tööde teostamine lõpetati 31.05.2023. Kostja täiendavad seisukohad Hageja venitas oluliselt tööde teostamisega ja kostjal on olemas kõik alused leppetrahvi esitamiseks. Lepingute pikendamist ei toimunud ja poolte vahel puudub kokkulepe, millega kostja pikendas tööde teostamist kuni 31.05.2023. Tööde vastuvõtmine on VÕS §-st 638 tulenev toiming. Nii töövõtulepingu kui ka ETÜ 2013 sätted ei kehtesta, et valmisolevate tööde vastuvõtmisega töövõtja mh kiidab heaks tagasiulutavalt tööde teostamise tähtaja muutmist juhul, kui tööd on tehtud ja lõpetatud venitamisega. Aktid fikseerivad faktilisi asjaolusid, kuid ei sisalda ühtegi väidet, et kostja nõustub sellega, et tööde teostamise aega pikendatakse ja selleks on olemas mõistlikud põhjused. Tööde teostamise tähtaja muutmise alused ei ole töövõtulepingutes otseselt kehtestatud ja lähtuda tuleb ETÜ 2013 p-st 7.4, mis ei näe ette võimalust muuta töövõtulepingut tagasiulutavalt. Hageja ei teatanud kostjale vajadusest pikendada tööde teostamise tähtaega vahetult peale vajaduse tekkimist. Taotlus tööde teostamise tähtaja pikendamiseks esitati möödudes sellest päevast, kui tekkis taotluses märgitud põhjused tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Hageja hakkas viitama tööde teostamise tähtaja pikendamise vajadusele 08.07.2022 koosolekutel. Selleks päevaks Linda-Malmi lepinguga kehtestatud tööde teostamise lõpptähtaeg 15.07.2022 lähenes ja Tuleviku tänava lepinguga kehtestatud tööde teostamise lõpptähtaeg 17.06.2022 oli möödunud. ETÜ 2013 p 7.4. sätestatule ei vasta ehituskoosolekute protokollides kajastatud hageja soov esitada uued tööde teostamise kalendrigraafikud. Peale tööde teostamise lõpptähtaja saabumist esitas hageja 16.09.2022 taotlused, mis vastavad ETÜ 2013 p 7.4. tingimustele. Puuduvad materiaalõiguslikud alused tööde teostamise tähtaja pikendamiseks hageja 16.09.2022 taotluste alusel. Hageja esitas toimikusse 08.07.2022 Linda-Malmi tänavate ehituskoosoleku protokolli nr 1. Protokollis puudub kostja esindaja T. M. nõusolek tööde teostamise tähtaja pikendamiseks ja pole võimalik käsitleda antud protokolli taotlusena tööde teostamise tähtaja pikendamiseks ega kostja nõusolekuna pikendamiseks. Samuti hageja esitas järgmised ehituskoosolekute protokollid: Tuleviku tänava 08.07.2022 protokolli nr 1, Linda-Malmi tänavate 06.09.2022 protokolli nr 2, Tuleviku tänava 06.09.2022 protokolli nr 2, Linda-Malmi tänavate 23.09.2022 protokolli nr 3, Tuleviku tänava 23.09.2022 protokolli nr 3, Linda-Malmi tänavate 10.10.2022 protokolli nr 4, Tuleviku tänava 10.10.2022 protokolli nr 4, Linda-Malmi tänavate 15.10.2022 protokolli nr 5 ja Tuleviku tänava 15.11.2022 prokolli nr 5. Antud protokollid ei vasta ETÜ 2013 p 7.4. nõuetele ja puudub võimalus käsitleda antud protokolle ETÜ 2013 p-ga 7.4. ettenähtud taotlusena tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Ehituskoosoleku protokollides puudub kostja nõusolek tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Isegi kui antud nõusolek oleks olemas, ei ole protokollid allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt. Kostja seaduslik esindaja (ameti direktor) ei andnud nõusolekut tööde teostamise tähtaja pikendamiseks. Hageja viitab, et T. M. esitas nõusoleku tööde teostamise tähtaja pikendamiseks kirjavahetuses hagejaga. Toimikusse esitatud tõendid antud väidet ei toeta. Nõusolekut tööde teostamise tähtaja pikendamiseks pole antud T. M. poolt, kes ei ole tööde teostamise tähtaja pikendamise nõusoleku andmiseks volitatud isik. Lepingud ei või olla pikendatud ka konkludentsete toimingutega, arvestades riigihangete tulemusena sõlmitud lepingute erisusi. Lepingute muutmise suhtes kehtivad kõrgendatud standardid, kui lepingud on sõlmitud

riigihangete tulemusel. Lepingute muutmisele kohaldatakse riigihangete seaduse §-i 123. Pikendamine on vastuolus seadusega ja tühine.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, kuulanud pooled ära istungil ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus selgitab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust. Nii sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 5 lg 1, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (Riigikohtu 21.10.2020 otsus tsiviilasjas 2-17-18305, p 14). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ja kostja sõlmisid 30.11.2021 viitenumbriga 241952 riigihankemenetluse tulemusena Narvas Linda-Malmi tänavate ehitustööde teostamiseks töövõtulepingu nr XXX (dtl 19-29) ning hageja ja kostja sõlmisid 23.02.2022 viitenumbriga 241974 riigihankemenetluse tulemusena Narvas Tuleviku tänava ehitustööde teostamiseks töövõtulepingu nr XXX (dtl 39-49). Iseenesest puudub poolte vahel vaidlus ka selles, et hageja on tööd teostanud nõuetekohaselt ja kostja on tööd vastu võtnud ning hageja tasunõude suurus on 192 969.16 eurot. Kostja ei eita, et ta ei ole hageja tasunõuet 192 969.16 eurot tasunud, kuid põhjendab seda sellega, et vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ei pikendatud kuni 31.05.2023 ja seetõttu on tööde teostamise tähtaja rikkumise tõttu kostjal hageja vastu leppetrahvinõue, millega on kostja tasaarvestanud hageja tasunõude 192 969.16 eurot. Pooltel vahel on seega vaidlus, milline oli vaidlusaluste lepingute järgne tööde teostamise tähtaeg ja mis kuupäeva seisuga tööd loeti teostatuks ning kas kostja saab hagejalt nõuda leppetrahvi. Vaidlusalustele õigussuhetele tuleb kohaldada töövõtulepingu (VÕS §-d 635 jj) sätteid, kuna pooled sõlmisid töövõtulepingud. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 1 näeb ette, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 sätestab, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtuleping on seega tasuline leping, mille kohaselt oma omavahelises vastastikuses seoses on töövõtja kohustus tööd teha ja tellija kohustus selle eest tasu maksta. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisega (RKTKo 3-2-1-80-08, p-d 16 ja 19).

Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel asunud seisukohale, et lepingujärgse tasu nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Selleks tuleb selgeks teha, mille eest ja kui suur tasu kokku lepiti ja mida selle eest tehti. Seejärel saab hinnata, kas tellija on esitanud tasunõudeõle vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või annaksid õiguse tasu maksmisest ajutiselt keelduda (RKTKo 3-2-1-145-14, p 14). Käesoleval juhul olid pooled kokku leppinud Narvas Linda-Malmi ja Tuleviku tänavate ehitustööde tasus, milline oli märgitud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingutes. Linda-Malmi lepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja (tellija) tasub ehitustööde eest hagejale (töövõtjale) 850 665.38 eurot, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks. Poolte kokkuleppel muudeti seda summat ja Linda-Malmi lepingu hinnaks kujunes 974 593.17 eurot, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks (dtl 104). Tuleviku lepingu p-s 8.1. leppisid pooled kokku, et kostja tasub ehitustööde eest hagejale 443 061.75 eurot, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks. Poolte kokkuleppel muudeti seda summat ja Tuleviku lepingu hinnaks kujunes 518 013.35, millele lisandub kehtiv 20% käibemaks (dtl 115). Kostja on jätnud hagejale tasumata Linda-Malmi lepingujärgse tasu 120 842.66 eurot (müügiarve 2307059, dtl 308) ja Tuleviku lepingujärgse tasu 72 126.56 eurot (müügiarve 2307058, dtl 307). Kokku 192 969.22 eurot, millest hageja nõuab kostjalt 192 969.16 eurot. Kostja on hagejalt vastu võtnud Linda-Malmi ja Tuleviku tänavate lepingujärgsed tööd. Hageja tegi tööd valmis nõuetekohaselt. Seda tõendab Linda-Malmi vastuvõtuakt nr 1/17.07.-2023 (dtl 58-59) ja Tuleviku vastuvõtuakt nr 2/17.07.-2023 (dtl 63-64). Aktides on pooled leidnud, et objekt vastab lepingu dokumentidele ning keskkonna-, tervise-, tarbija-, töökaitse –ja liiklusohutusnõuetele. Kostja esindaja avaldas 11.12.2024 istungil, et tööd on vastuvõetud ja kasutuses. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastab, et hageja kui töövõtja tasunõue 192 969.16 eurot on kostja kui tellija vastu muutunud sissenõutavaks. Kostja on esitanud tasunõudele vastuväite, et vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ei pikendatud kuni 31.05.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, mida põhjendab alljärgnevalt. VÕS § 13 lg 1 kohaselt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud muul alusel. Pooled ei ole esile toonud, et lepingust või seadusest oleks tulenenud võimalus lepingut muuta muul alusel kui poolte kokkuleppel. Kohus leiab, et kui hagejal ei olnud õigust vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaegu ühepoolselt muuta, tuleb asja lahendamiseks tuvastada, kas lepinguid tähtaegade osas muudeti poolte kokkuleppel, ning välja tuua, milline oli kokkuleppe tagajärjel muudetud vaidlusaluste lepingute tööde teostamise tähtaeg. Lepingu muutmise esmane eeldus on lepingut muuta sooviva poole selge tahteavaldus, milles väljendub soov õigusliku tagajärjena kaasa tuua lepingu muutmine tahteavalduses välja toodud viisil. Seejärel on vajalik, et tahteavaldus jõuaks teise lepingupooleni, kes väljendaks nõustumust lepingu muutmiseks tahteavalduses toodud viisil. Tahteavaldusele seatud nõudeid reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), mille § 68 lg 3 kohaselt saab tahteavalduse väljendada ka teoga. Lepingu muutmise ettepaneku saab teha ka kaudse tahteavaldusega. Teine pool saab väljendada lepingu muutmiseks nõustumust samuti kaudse tahteavaldusega. Sealjuures saab VÕS § 20 lg 3 kohaselt nõustumuseks lugeda majandus- ja kutsetegevuses ka vaikimise. Tuleb eristada ka lepingu muutmise aluseid ja lepingu muutmise vorminõudeid. VÕS § 13 lg 3 näeb ette erisused lepingu muutmise vorminõuetele juhuks, mil pooled on kokku leppinud, et lepingut tuleb muuta kirjalikus vormis, kuid ei tee erandit VÕS § 13 lg-st 1, mille kohaselt saab lepingut üldjuhul muuta vaid poolte kokkuleppel (vt ka RKTKo 25.04.2018, 2-15-5027 p-d 12 ja 14). Kohus nõustub kostjaga osas, et tööde teostamise tähtaja muutmise alused ei ole vaidlusalustes lepingutes otseselt kehtestatud. Arvestada tuleb, et VÕS § 13 lg 3 järgi ka lepingus kokkulepitud

vorminõue ei välista lepingu muutmist muus vormis (vt ka RKTKo 19.12.2017, 2-15-15662 p 23). Käesoleval juhul on hageja esitanud kostjale mõlema lepingu osas 16.09.2022 allkirjastatud tähtaja pikendamise taotlused, milles palus määrata ehitustööde tähtajaks 31.12.2022 (dtl 128, 131). Kostja ei vaielnud vastu 11.12.2024 istungil, et tööde tähtaega pikendati vähemalt detsembrini 2022. Kohtule esitatud Linda-Malmi vastuvõtuaktis nr 1/17.07.-2023 (dtl 58-59) ja Tuleviku vastuvõtuaktis nr 2/17.07.-2023 (dtl 63-64) väljendub kirjalikult nii poolte taheavaldus kui nõustumus sellega, et vaidlusaluste lepingute tööde täitmise tähtaeg on 31.05.2023 ja tööde lõpp on 31.05.2023. Kohus ei nõustu kostjaga, et aktide allkirjastajal T. M. puudus selleks esindusõigus. T. M. on vaidlusaluste lepingute punkti 9.1 järgi kostja esindaja, kelle esindusõigust kostja aktsepteeris nii tööde kestel kui vastuvõtmisel. Vaidlusaluste lepingujärgsete tööde tähtaegade pikendamist kuni 31.05.2023 kinnitab ka kostja avaldatu ajakirjandusele Gazeta.ee 26.04.2023 artiklis (dtl 350-351) ja Põhjaranniku 30.05.2023 artiklis (dtl 355-356). Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023 ja sama kuupäeva seisuga loeti tööd teostatuks. Kohus ei nõustu kostjaga osas, et töövõtulepingute üldtingimuste ETÜ 2013 punktist 7.4 tulenevalt ei saanud tööde teostamise tähtaegu pikendada. Kostja avaldas 13.11.2023 vastuses hagile: „ETÜ p. 7.4. kohaselt on Töövõtjal õigus nõuda tähtaegade pikendamist üksnes juhul, kui ta on pikendamise aluseks olevast asjaolust tellijat viivitamata (kuid siiski hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul) kirjalikult teavitanud ning esitanud hiljemalt 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul pärast seda, kui töövõtja sai või pidi sellest asjaolust teada saama, kirjaliku ettepaneku koos sündmuste või asjaolude kirjeldusega, millest tulenevalt soovib töövõtja lepingus sätestatud tähtaegu pikendada. Pooled on pärast töövõtjalt sellekohase teate saamist kohustatud teisele poolele olulisi lisakulutusi tekitamata tagama tingimused tööde jätkamiseks või vähendama võimalike takistuste mõju poolte kasutuses olevate vahenditega. Tellija on kohustatud ettepaneku saamisel sellega nõustuma või esitama põhjendatud seisukoha sellest keeldumise kohta 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist.“ (dtl 330). Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusalustele töövõtulepingutele kohaldub ETÜ 2013. ETÜ 2013 punkt 7.4. ei kehtesta tellijale tähtaega tööde täitmise tähtaja pikendamisega nõustumiseks. Kostja kui tellija on nõustunud vaidlusaluste lepingute tööde täitmise tähtaja pikendamisega. Kohus eelnevalt tuvastas, et vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023. Kohtu hinnangul ETÜ 2013 punkt 7.4 ei välista tööde teostamise tähtaegade pikendamist, kui pooled on selles saavutanud kokkuleppe. Antud juhul on pooled saavutanud kokkuleppe tähtaegade pikendamiseks. Kohtu hinnangul on põhjendamatu kostja etteheide riigihangete seaduse (RHS) § 123 rikkumisele lepingujärgsete tööde tähtaja pikendamise korral. Võimalik RHS § 123 rikkumine ei too RHS § 8 lg-st 2 tulenevalt kaasa lepingu automaatset tühisust, vaid kostja kui hankija oleks saanud lepingu üles öelda RHS § 124 alusel (vt ka RHS komm (2019), kirjastus Juura, § 123, p 53). Kostja ei tugine väitele, et ta oleks vaidlusalused lepingud üles öelnud. Vastupidiselt on hageja lepingujärgsed tööd nõuetekohaselt valmis teinud ja kostja on tööd vastu võtnud ning tööd on kasutuses. Järgnevalt kontrollib kohus, kas kostja saab hagejalt nõuda leppetrahvi, mis välistaks tasaarvestuse tulemusena VÕS § 186 p 2 ja VÕS § 197 lg 2 järgi hageja tasunõude 192 969.16 eurot. Kostjal leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused (vt ka RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11):

- poolte vahel on kehtiv leping, sh kehtiv leppetrahvikokkulepe; - võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); - võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); - võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel kostjal kui leppetrahvi nõudjal. Leppetrahvi vähendamise aluseks olevaid asjaolusid peab tõendama hageja kui isik, kellelt leppetrahvi nõutakse. Poolte vahel sõlmitud vaidlusaluste lepingute punkti 12.3 kohaselt: „Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu p-s 7 või Tööde teostamise kalendergraafikus sätestatud tööde tegemise või üleandmise tähtaegade ületamise eest leppetrahvi kuni 0,1% Lepingu hinnast iga hilinenud kalendripäeva eest, kuid mitte üle 30% käesoleva Lepingu hinnast.“. Lepingute punktist 12.3 nähtuvalt saab kostja leppetrahvi nõude aluseks olla tööde teostamise tähtaegade rikkumine. Kostja lähtub leppetrahvi nõudmisel sellest, et Linda-Malmi lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 15.07.2022 ja töödega viivitati 365 päeva (dtl 68, 72) ning Tuleviku lepingu tööde teostamise tähtaeg oli 17.06.2022 ja töödega viivitati 392 päeva (dtl 76, 80). Kohus eelnevalt tuvastas, et vaidlusaluste lepingute järgne poolte kokkuleppel pikendatud tööde teostamise tähtaeg oli 31.05.2023 ja sama kuupäeva seisuga loeti tööd teostatuks. Seega ei rikkunud hageja VÕS § 100 mõttes lepingulist kohustust tööde teostamise tähtaja osa, mis on kostja leppetrahvi nõude aluseks. Kohtu hinnangul ei ole kostja hagejale leppetrahvi nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist ka teatanud (VÕS § 159 lg 2). Hageja on avaldanud ja kostja pole vastu vaielnud, et ETÜ punkti 12.2.2 järgi tuleb üksikasjalik leppetrahvinõue esitada hiljemalt täitmisakti allkirjastamise päevaks. Vaidlusaluste lepingute tööde vastuvõtuaktid, millega loeti tööd täidetuks, allkirjastati poolte poolt 17.07.2023 (dtl 57, 62). Kostja esitas leppetrahvinõuded aga 07.08.2023 (dtl 67, 75), mis on 3 nädalat pärast aktide allkirjastamise päeva. Kostja ei järginud leppetrahvi nõudmisel ka vaidlusaluste lepingute punktis 12.6 toodut: „12.6. Leppetrahvi kohaldamise aluseks olev lepingurikkumine fikseeritakse Tellija poolse Lepingu mittekohase täitmise aktiga, mis tehakse Töövõtjale kirjalikus või vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks 10 (kümne) tööpäeva jooksul akti koostamisest arvates. Leppetrahvi rakendamise korral on Tellija kohustatud teavitama Töövõtjat leppetrahvi nõudmisest hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist.“. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et lepingute punktist 12.6 tulenevalt leppetrahvi kohaldamise aluseks olev lepingurikkumine fikseeriti kostja vastava aktiga ja kostja teavitas hagejat leppetrahvi nõudmisest tähtaegselt 14 kalendripäeva jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist. Kostja oli 14.11.2022 e-kirjast nähtuvalt teadlik, et tööd ei saa valmis (dtl 147). Kostja teatas 27.12.2022 hagejale leppetrahvi kohaldamise kavatsusest (dtl 123-125), mis on enam kui kuu hiljem. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud kostjal leppetrahvi nõudmise eeldused ja kostjal puudub hageja vastu leppetrahvi nõue, mida tasaarvestada hageja tasunõudega 192 969.16 eurot. Kostja vastuväited ei välista hageja tasunõude 192 969.16 eurot maksmapanekut. Kostjal on VÕS ja pooltevaheliste töövõtulepingute järgi kohustus tasuda hageja tehtud tööde eest, kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 192 969.16 eurot. VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda (RKTKo 3-2-1-79-08 p 18). Selline nõue on põhjendatud, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad

olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda. Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lõigetega 2 ja 3 (RKTKo 3-2-1-5-13 p 50). VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Hageja nõuab kostjalt kohtumenetluse eelsete õigusabikulude kahjuhüvitist 9 453.63 eurot. Hageja põhjendab nõuet sellega, et hageja on kostjaga peetud kohtueelse suhtlemise käigus kandnud õigusabikulusid. Osutatud õigusabi hõlmab kostja 20.01.2023 ja 27.01.2023 pöördumistega seotud asjaolude analüüsi ning pöördumistele vastamist. Samuti kostja 23.03.2023 pöördumistega seotud asjaolude analüüsi ja pöördumistele vastamist ning kostja 07.08.2023 leppetrahvinõuetega seotud asjaolude analüüsi ja leppetrahvinõuetele vastamist. Hageja toodud kohtueelne õigusabikulu on kujunenud vandeadvokaadi ja juristi töö alusel. Hageja hinnangul on selline õigusabikulu suurus mõistlik, arvestades vastamist vajanud väidete ja põhjenduste suurt hulka (dtl 14-15). Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on kostja vastu lepingujärgne tasunõue 192 969.16 eurot. Kohtu hinnangul selle nõudmisega seonduvad mõistlikud hageja kohtueelsed kulud tuleb hüvitada VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt on õigusteenuskulu 9 453.63 eurot ebamõistlik. Kohtu hinnangul vastab õigusteenuse eest maksmisele kuuluv tasu osutatud õigusteenuse mahule ega ületa kohalikku keskmist turuhinda. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusteenuskulude 9 453.63 eurot hüvitamist. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista võlgnevus kokku summas 9 453.63 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja esitas kooskõlas töövõtulepingutega ka viivisenõude. Poolte lepingute punkti 12.2 kohaselt on viivisemääraks 0,1 % tasumata arve summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 30% hilinenud makse summast. Hageja palub hagis põhinõudelt (lepingujärgne tasunõue 192 969.16 eurot) arvestatud sissenõutavaks muutunud viivise summas 14 279.72 eurot ja põhinõudelt jooksva viivise lepingujärgses määras alates 21.10.2023 (hagi esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast) kuni põhivõla tasumiseni kostjalt väljamõistmist, arvestusega, et sellelt arvestatud viivisenõude kogusuurus ei ületaks 57 890.75 eurot. Hageja palub hagis kõrvalnõudelt (kohtueelsed õigusteenuskulud 9 453.63 eurot) jooksva viivise seadusjärgses määras alates 21.10.2023 (hagi esitamise kuupäevale järgnevast kuupäevast) kuni võla tasumiseni kostjalt väljamõistmist. Kohus märgib, et sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt summas 14 279.72 eurot on hageja arvestanud lepingujärgse määra järgi (dtl 309) ja poolte lepingute punkti 12.2 kohaselt saab põhinõudelt täiendavalt edasiulatuvat viivist nõuda summani 43 611.03 eurot (=57 890.75-

14 279.72). Kostja ei ole hageja viivisenõuetele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõuded õiguslikult põhjendatud, hageja on nõudeid tõendanud. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ja seadusega ettenähtud viivisemäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad ka hageja viivisenõuded rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja esitas 16.12.2024 menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 3 780 eurot, õigusabikulud summas 7 500 eurot (käibemaksuta) ja viivise menetluskuludelt. Hageja on käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Riigilõiv on TsMS § 138 lg-s 2 nimetatud kohtukuluks. Menetlusosalise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on riigilõiv summas 3 780 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1115-13, p 25). Tunnihinda vahemikus 140-250 eurot (käibemaksuta) on aktsepteeritud kohtupraktikas (RKTKo nr 2-16-3785, p 31.4 (200 eurot); RKTKo nr 2-18-17536, p 18 (190 eurot); RKHKo 3-3-1-82-14, p 28 (198.20 eurot); HMKo 2-19-1575, p 17 (180-220 eurot); HMKo 2-19-12276, p 17 (180-220 eurot); HMKo 2-19-15850, p 38 (180-220 eurot); HMKo 220-13307, p 84 (200 eurot); HMKo 2-17-8693, p 176 (200 eurot); RKKKo nr 2-16-3785/114, p 31.4 (200 eurot); RKTKo nr 2-21-1824/23, p 13 (205.58 eurot); THK nr 3-22-2325, p 29 (250 eurot); TRgKo 2-22-3891, p 5 (250 eurot); TRgKo 2-22-3891, p 43 (190-250 eurot). Hageja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 200 eurot (ilma käibemaksuta) jääb seega keskmise tasu piiridesse ning on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kulutas hageja esindaja õigusabiteenusele kokku 37,50 tundi (37 tundi 30 minutit): 14 tundi - hagiavalduse koostamine ja täiendamine, 14

tundi 30 minutit –kostja hagivastusele seisukoha koostamine ja sellega seonduvad toimingud, 9 tundi –istungiks ettevalmistus ja istungil osalemine ning menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohtu hinnangul vastab hageja lepingulise esindaja märgitud ajakulu asja keerukusele ning hageja lepingulise esindaja osutatud õigusabi sisule ja mahule. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab hageja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 7 500 eurot (s.o 37 tunni 30 minuti eest). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 11 280 eurot (3 780 + 7 500) eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 4 alusel ja hageja taotlusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.01.2026 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

RESOLUTSIOON:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.