Tallinna linna avaldus täisealisele isikule T G ’le eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N Ž määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), seaduslik esindaja linnaosa vanem Helle Kalda ja tehinguline esindaja Karin Kodasma Puudutatud isik: T G (isikukood XXXXXXXX), RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): N Ž (sünniaeg 08.01.1961)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Rahuldada N Ž määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 27.05.2015.a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esitas 20.03.2015.a avalduse täisealisele isikule T G le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt pöördus 19.03.2015.a T G onutütar N Ž Mustamäe Linnaosa Valitsusse T G suhtes eestkoste seadmise küsimustes. N Ž sõnul on T G kasiinosõltlane, kellel puudub oskus raha otstarbekalt kasutada. Tema ainsaks
1(5)
Tsiviilasi nr 2-15-4379 sissetulekuks on töövõimetuspension ja puudega inimese sotsiaaltoetus. T G ei ole aastaid ametlikult tööl käinud. XXXXXXXa suri T G ema, mille järel algatas ta pärimismenetluse ema korteri pärimiseks. 14.03.2015 paigutati T G psüühikahäire tõttu psühhiaatriakliinikusse, kus kohaldati tema suhtes tahtest olenematut ravi esialgu kuni 23.04.2015. Eestkosteasutus taotles eestkoste seadmist T G suhtes seetõttu, et ennetada olukorda, kus T G võib ise oma tegevusega ilma jääda oma pärandist (korterist) või sattuda abitusse olukorda, kus tema kergemeelsust ja sõltuvusprobleemi ära kasutades võidakse pärandiga saadud korter välja petta. Seetõttu taotles eestkosteasutus T G ́le eestkostet: 1) raha- ja varaküsimuste korraldamiseks tehingute tegemisel, mis ületavad eestkostetava igakuise pensionimäära ja muude sissetulekute (toetuste vms) ulatuse ühes kuus; 2) isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus ja teistes ametiasutustes; 3) lepingute sõlmimiseks, v.a pisitehingud. Kuivõrd eestkostjaks oli nõus hakkama T G onutütar N Ž , siis kinnitas eestkosteasutus tema sobivust.
2.T G le riigi õigusabi korras määratud esindaja hinnangul on Tallinna linna avaldus põhjendatud – T G üle tuleks seada eestkoste, mis piirduks avalduses näidatud valdkonnaga ning eestkostjaks on sobiv isik N Ž . T G ise rääkis, et oma onutütart N Ž t ta usaldab enda eest kõikvõimalikke asju ajama, sest nad on sugulased ja tunnevad teineteist kaua. Ta oli nõus, et onutütrest saab tema eestkostja.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tulemusel diagnoositi T G ’l paranoidne skisofreenia, stabiilse defektiga (F20.02). Psüühikahäirest tulenevalt ei suuda T G adekvaatselt hinnata oma tegude tagajärgi. Arvestades temal esineva psüühikahäire olemust ja puudulikku ravisoostumust, ei saa käesolevalt välistada T G psüühikahäirest tuleneva ebaadekvaatse ja seeläbi ennastkahjustava käitumise kordumist. T G vajab seetõttu eestkostet tema õiguste ja huvide kaitseks. Vastused eksperdile esitatud küsimustele: 1) T G põeb rasket psüühikahäiret - paranoidset skisofreeniat, mis on hõlmatav terminiga „vaimuhaigus“; 2) T G ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima; 3) T G vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust; 4) T G vajab eestkostjat; 5) T G vajab eestkostet tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, sh tehingute sõlmimisel 5 aastaks; 6) T G võib teha pisitehinguid eestkostja määratud ulatuses; 7) T G ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest; 8) T G tervislik seisund võimaldab tema ärakuulamist kohtumenetluses ja küsitlemist kohtuniku poolt, kuid tema seisukohad võivad olla mõjutatud haiguslikest muutustest mõtlemises; 9) T G ärakuulamine ei ohusta tema tervist; 10) T G ei suuda väljendada oma tahet eestkostja isiku suhtes.
4.Kohus kuulas T G ära 08.05.2015 Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku IV osakonnas. Ärakuulamise juures viibis raviarst M M. T G vastas kohtule, et ta ei vaja eestkostet ja on täiesti adekvaatne. N Ž on tema onutütar. T G tuleb üksi toime. Nataljal pole õigust ära võtta tema elukohta ilma T G nõusolekuta. T G le ei olnud arusaadav, et kuidas saab eestkostja elada teises riigis. T G l on oma maaklerid, ta saab ise korteri maha müüdud. Kohus küsitles ka dr M M, T G raviarsti, kes avaldas, et T G ema suri jaanuarikuus ja pärast seda läks kõik hullemaks. T G viib endale mehi koju ja tahab nendega abielluda. Käib kasiinos. T G ise eitab eestkoste vajadust, kuid vajab eestkostet kindlasti, iseseisvalt elus ta toime ei tule. Kohus kuulas T G täiendavalt ära tema enda taotlusel 20.05.2015.
5.T G palus enda 22.05.2015.a esitatud avalduses temale hooldajat mitte määrata, kuna ta on ise võimeline teostama oma finantsilisi ja isiklikke asju. Kui kohus siiski otsustab temale hooldaja määrata, siis T G soovib selleks isikuks oma abikaasat A T ut, kes on alati T G kõrval olnud ja teda aidanud. Neil on antud Perekonnaseisuametisse avaldus abiellumiseks. N Ž ga ja
2(5)
Tsiviilasi nr 2-15-4379 tema esindajatega ei ole T G l mingit ametlikku suhet, ta segab oma tegevusega T G elu ja asjaajamist ning tahab omandada T G isiklikku varandust ja kinnisvara. N Ž l oli kokkulepe T G raviarstiga dr M iga, kelle T G otsustas vahetada normaalse ja oma patsiente austava arstiga dr Parkseppaga. Samuti on avaldusele lisatud T G avaldus Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonnale N Ž tegevuse peale.
6.Harju Maakohus rahuldas 27.05.2015.a määrusega avalduse ja määras järgmist: 1) Rahuldada avaldus ja määrata T G le eestkostja tähtajaga kuni viis aastat alates käesoleva määruse tegemisest; 2) Määrata T G le (isikukood XXXXXXXXXX) eestkostjaks Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu); 3) Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides; 4)Eestkostja ülesanneteks on T G ravi korraldamine ja T G esindamine varaliste tehingute sooritamisel, sh lepingute sõlmimisel ning T G isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitsmine kohtus ja teistes ametiasutustes, v.a perekonnaseisutoimingute tegemisel; 5) Mitte lugeda T G t abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest arusaamise suhtes, teovõimetuks; 6) T G l ei ole õigus iseseisvalt teha varalisi tehinguid, v.a. rahalisi tehinguid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus; 7) Eestkostja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) on kohustatud: a. esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta 27.06.2015. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; b. esitama kohtule iga aasta 27. maiks aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuleb tuua eraldi välja tehtud kulutused ning lisada neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata; 8) Kohus otsustab T G üle seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27.05.2020. Määruse kohaselt leidis asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kinnitamist, et T G le on vajalik määrata eestkostja varaliste õiguste ja huvide katiseks, ametiasutustes esindamiseks ning ravi korraldamiseks. T G oli seisukohal, et N Ž soovib saada endale tema vara, sh korterit ning ei soovi, et N Ž hakkaks tema eestkostjaks. Teisi perekonnaliikmeid ja T G le lähedasi isikuid, kes nõustuksid hakkama eestkostjaks, ei olnud kohtule ja eestkosteasutusele teada. Arvestades asjaoluga, et T G suhtub täiesti kindlalt eitavalt N Ž eestkostjaks määramisse, leidis kohus, et N Ž t eestkostjaks määrata ei saa. Ekspertiisiakti kohaselt on ekspert jõudnud küll järeldusele, et T G ei suuda oma tahet eestkostja isiku suhtes väljendada ning et tema seisukohad võivad olla mõjutatud haiguslikest muutustest mõtlemises, kuid kohus ei pidanud võimalikuks määrata eestkostjaks isikut, kelle eestkostjaks määramise suhtes on T G avaldanud ägedat vastuseisu ning kelle suhtes on esitanud avalduse politseisse. Tulenevalt eeltoodust ei pidanud kohus vajalikuks N Ž t isiklikult ära kuulata. Rahvastikuregistri andmetel ei ole N Ž Eestis rahvastikuregistrisse kantud. T G sõnul elab N Ž Riias. Kohus küll ei välistand eestkoste teostamise võimalikkust välismaalt, kuid leidis siiski, et eestkostetava huvides on eestkostja määramine eestkostetava elukohariigist, Eestist, kuna sel juhul on võimalik eestkostja ülesandeid täita vajadusel operatiivselt. Kohus leidis, et lähtudes eksperdi järeldusest, mille kohaselt T G ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, oleks A T u kui tulevase abikaasa eestkostjaks määramine ennatlik. Kohtu hinnangul oli T G huvides, et tema eestkostja ülesandeid hakkab täitma perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 alusel Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu). Kohus leidis, et käesoleval juhul on Mustamäe Linnaosa Valitsusel põhjendatud kontrollida eestkostja määramisest mõistliku aja jooksul, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja. Kohus leidis, et eestkoste tuleb seada eestkostetava ravi korraldamiseks ja tema esindamiseks varaliste tehingute sooritamisel, sh lepingute sõlmimisel
3(5)
Tsiviilasi nr 2-15-4379 ning isiklike õiguste ja huvide kaitsmiseks kohtus ja teistes ametiasutustes, v.a. perekonnaseisutoimingute tegemisel. Kohtu hinnangul oli T G le võimalik jätta alles teovõime mistahes perekonnaõiguslike tehingute mõistes. Tulenevalt T G tervislikust seisundist, mis on kinnitust leidnud ekspertiisiaktiga, pidi kohus vajalikuks määrata eestkostja ülesandeks ka T G ravi korraldamine. Lähtuvalt kogutud tõenditest – eeskätt T G haigusseisundist leidis kohus, et T G le ei saa jätta alles varaliste tehingute iseseisvalt tegemise õigust, v.a rahalised tehingud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kuus. Mustamäe Linnaosa Valitsus on teinud ettepaneku kehtestada T G le iseseisvalt lubatud tehingute määraks eestkostetava igakuise pensionimäära ja muude sissetulekute (toetuste vms) ulatuse ühes kuus, kuid kohtu hinnangul peaks lubatud tehingute suurus või tehingute suuruse arvutamise alused olema üheselt mõistetavad. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 jättis kohus riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
7.Puudutatud isik N Ž esitas 09.06.2015.a määruskaebuse Harju Maakohtu 27.05.2015.a määruse peale, paludes tühistada määruse ning määrata määruskaebuse esitaja T G le eestkostjaks. Määruskaebuse esitaja ja T G on onutütred ning T G ja tema ema olid pikemat aega määruskaebuse esitaja hoole all. Määruskaebuse esitaja käib Tallinnas mitu korda kuus. Suviti elab T G määruskaebuse esitaja suvilas Läti Vabariigis. Pärast Tallinna korteri müümist on plaanis osta T G le korter Riias. Seega jääks T G määruskaebuse esitaja hoole alla ka edaspidi. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse lisana ka T G poolt allkirjastatud avalduse, mille kohaselt palus T G rahuldada määruskaebuse esitaja palve T G eestkoste suhtes ning avaldas soovi, et tema eestkostjaks saaks määruskaebuse esitaja.
8.Mustamäe Linnaosa Valitsus toetas enda seisukohas määruskaebuses esitatud määruskaebuse esitaja soovi hakata onutütre T G eestkostjaks.
9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
10.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et Harju Maakohtu 27.05.2015.a määrus tuleb tühistada materiaalõigusnormi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb TsMS § 659, § 657 lg 1 p 3 ja § 667 lg 2 alusel rahuldada.
11.Käesoleval juhul on maakohus määranud PKS § 205 lg 3 alusel T G eestkostjaks Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu), mis PKS §-dest 204-205 tulenevalt on viimane võimalik lahendus, kui ei leita sobivat füüsilisest isikust ega juriidilisest isikust eestkostjat. PKS nimetatud sätetest tulenevalt peaks alati eelistama eestkostjana füüsilist isikut ning sugulasi PKS § 204 lg 1 alusel. Maakohus enda põhjenduste kohaselt jättis Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt taotletud (tl 1-2) eestkostjana määramata määruskaebuse esitaja, kuna 1) T G suhtus määruskaebuse esitajasse täiesti kindlalt eitavalt, olles viimase vastu esitanud ka politseisse avalduse; ja 2) määruskaebuse esitaja ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse ning elab T G sõnul Riias. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga nimetatud põhjendused piisavad, et jätta füüsilisest isikust sugulane eestkostjaks määramata. Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on T G vastuseis määruskaebuse esitaja eestkostjaks määramiseks olnud heitlik. T G le määratud esindaja sõnade kohaselt usaldab T G määruskaebuse esitajat asjade ajamisel ning on nõus, et onutütrest määruskaebuse esitajast saab tema eestkostja (tl 25). Kohtu poolt
4(5)
Tsiviilasi nr 2-15-4379 ärakuulamisel märkis T G , et tal ei ole vaja eestkostjat, kuna tuleb ise toime ning öeldes, et määruskaebuse esitajal pole õigust ära võtta tema elukohta ilma tema nõusolekuta (tl 47). 22.05.2015.a avalduses väljendas T G selget vastuseisu määruskaebuse esitaja eestkostjaks määramisele ning kahtlustas, et määruskaebuse esitaja tahab tema varandust endale ning palus eestkostjaks määrata hoopis enda tulevane abikaasa A T u (tl 51). Määruskaebusega koos esitas määruskaebuse esitaja aga T G poolt allkirjastatud avalduse, mille kohaselt soovis allakirjutanu, et eestkostjaks määrataks määruskaebuse esitaja (tl 85). 24.04.2015.a läbiviidud ekspertiisi aktist tulenevalt ei suuda T G väljendada oma tahet eestkostja isiku suhtes (tl 32). PKS § 204 lg 3 kohaselt tuleb täisealise isiku ettepanekut eestkostja isiku määramise kohta arvestada ainult juhul, kui see ei ole tema huvidega vastuolus. Lähtudes eelpooltoodud asjaoludest, leiab ringkonnakohus, et arvestades T G heitlikku meelt määruskaebuse esitaja eestkostjaks määramise suhtes, sh ka ekspertiisi tulemusi, ei saa käesoleval juhul eestkostja määramisel põhjapanevalt lähtuda T G seisukohast, kuna see ei pruugi olla tema huvidega kooskõlas. Ringkonnakohus märgib veel, et eestkostja elamine naaberriigis ei ole samuti asjaolu, mille pärast jätta füüsilisest isikust sugulane eestkostjaks määramata. Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses kinnitanud, et käib Tallinnas mitu korda kuus ning suviti saab T G elada tema suvilas, ning et plaanis on T G kolimine Riiga. Eestkostjana tuleb võimalusel alati eelistada füüsilisest isikust sugulast kohalikule omavalitsusele. Nendel põhjustel tuleb tühistada maakohtu määrus, millega maakohus määras eestkostjaks kohaliku omavalitsuse.
12.Arvestades seda, et maakohus jättis määruskaebuse esitaja ka TsMS § 525 lg 3 alusel ära kuulamata ja määruskaebuse esitaja kui võimaliku eestkostja sobivuse üleüldse kontrollimata, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kuulama enne eestkostja määramist ära määruskaebuse esitaja ning ärakuulamise tulemusel selgitama välja määruskaebuse esitaja võimalused eestkostja ülesannete täitmiseks ja sobivuse eestkoste teostamiseks.
13.Ringkonnakohus märgib, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus kontrollima ka asja kohtualluvust, arvestades seda, et asja materjalidest nähtuvalt (tl 7) ja rahvastikuregistri andmetel on T G l Vene Föderatsiooni kodakondsus.
Menetluskulude jaotus kuulub määramisele asja lõpplahendis.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.